rõõm

Meelelahutus puhkuse ajal

Tuttav postitas FB-sse foto puslekarpidest kommentaariga, et vihmasteks päevadeks tegevust jagub. Üks pusledest oli Tallinna pildiga, mis ka mul kapis oma aega ootab – sain aastaid tagasi Swedi preemiapunktide eest, aga kokku pannud pole siiani. Kuidagi luitunud värvid ja udune värk, ei ole üldse nii äge kui võiks. Aga kokku ma ta seekord panen! Ja järgmiseks on juba poole suurem pähkel plaanis:

IMG_3854

Neljapäeva õhtul raamatukogust toodud viiest raamatust on neli läbi ja viies pooleli. Noh, ok, üsna alguses 🙂 Homme lähen jälle, neli uut on ootamas.

IMG_3858

Hägune õhtu

Teatavasti venis eelmine nädalavahetus Tallinnas nelja päeva pikkuseks. Sel nädalavahetusel oli plaanis olla kodus ja… Siis kutsus kolleeg juubelile 🙂 Nii juhtuski, et neli päeva hiljem leidsin end jälle Tallinna poole sõitmast.

Kuna kutsel oli kirjas…

Dresscode: nüüd on aeg kapi sügavaimatest soppidest valla päästa oma kõige pöörasemad/salajasemad ostud, mille kandmiseks ei olegi kunagi sobivat hetke tulnud. Ma tean küll, et sul on kapis see Batmani keep, maani ballikleit, nahkkostüüm, Madonna torbikrinnahoidja, kärtsroosa lips või värviliste papagoidega särk, mida oled ammu salaja ihanud kanda, kuid lihtsalt ei ole võimalust avanenud. Nüüd on!

…siis leidsin pärast pisukest juurdlemist, et ainus riietusese minu kapis, mis tõesti nondele kriteeriumitele vastab, on korsett, mida kandsin pulmas 😀 No oli küll mõte, et muretsen selle juurde sobiva punase seeliku ja kingad, et oleks tulevikus üks mõnus pidulik komplekt, aga mõtteks on see jäänudki. Seega – must seelik, võrksukad ja tanksaapad. Sobis kah.

Ja kuna tol õhtul tehti pilte üksjagu, siis kasutan nüüd juhust ja jätan need endale mälestuseks… Sest ROHKEM ma seda korsetti küll selga ei pane 😀 Krt, hingata tahaks ka 😀 Huvitav, ma ei mäleta, et pulmas oleks nii ebamugav olnud. Aga las ripub mul nüüd edasi kapis, mälestuseks hea, äkki Plika tahab kunagi oma pulmas kanda. No pressure at all, eks.

Piltidega on nii, et kuna seltskonnast enamik oli mulle võõras ja võõraste pilte ei saa ju üles panna, eks ma siis panen endast. Ja koerast. Ja kolleegidest.

Üldiselt, nagu pealkirjas mainitud, oli hägune õhtu. Mina seda peakirja kusjuures välja ei mõelnud, sellise nimega oli pildikaust, mida sünnipäevalaps minuga täna jagas, tundus paslik see blogipealkirjana ära kasutada.

Mina, kes ma joon viimasel ajal vaid veini, jõin kõigepealt gini, siis rummi ja lõpuks ka veini… Ühesõnaga jah, pisut hägune. Ja lõbus. Ja mul ei olnudki pühapäeval ärgates tunnet, et hakkaks ära surema 😀

Alustuseks üks pilt sünnipäevalapsest. Igaks juhuks selja tagant 😀

IMG_8138

IMG_8074

IMG_8093a

IMG_8101

IMG_8102

IMG_8148

IMG_8157

IMG_8158

IMG_8159

IMG_8209

IMG_8215

IMG_8219

Tänane päev oli töö-töö-töö. Ca 11 tundi, ühe väikese söögipausiga. Nüüd on tööst… Noh, kopp ees 🙂 Aga sain järjele ühe projektiga, mis oli vahepeal unarusse jäänud. No see projekt on käsil juba aasta ja jagub veel aastaks, arvan ma. Homme pean 11h letis olema. Siis on kolmapäeval lühendatud tööpäev, siis on jaanid, siis kaks nädalat puhkust. Seega elan need pikad tööpäevad üle, pole enam palju kannatada.

Kõigele lisaks läks mu telefon tuksi. Kuu-paar tagasi pillasin eelmise nutika puruks ja kuna ei viitsinud hakata ekraanivahetusega nikerdama, kasutasin kolleegi pakkumist ning võtsin kasutusele tema vana telefoni. See hakkas aga viimastel päevadel niiviisi kokku jooksma, et aitas vaid aku tagant ära võtmine. Ja eile õhtul juhtus nii, et sisse lülitada telefoni enam ei saanudki. St sisse lülitada saab, aga ekraanil jääb ketrama LG logo, edasi ei lähe. Nii et olin terve tänase päeva telefonitu ja edasi ei teagi, mis saab. Neid helistamise telliseid on mul kodus üksjagu, st päris hätta ei jää, aga ma olen ausalt juba nutiga harjunud. Meilid ja chat ja hotspoti võimalus 🙂

Olen tegelikult pikalt mõelnud, et oleks vaja korralikku nutikat, HEA kaameraga… Aga need on nii kuradima kallid ja vaba raha pole isegi mitte null, vaid pigem umbes miinus viissada. Ja järelmaks tähendaks kallist netipaketti – praegu maksan miskit €5 kandis, siis ilmselt vähemalt €15 ja nii kaks aastat järjest. No ei eruta mind järelmaks, üldse mitte. Oeh. Saaks kuskilt mingi järjekordse suvanuti, mis oleks kasutatav, oleks hea… Eks näis.

Harilik nädalavahetus viie lapsega

Viimastel kuudel on olnud mitut puhku juhuseid, kus nädalavahetuste seltskonnas on rohkelt lapsi, mis inspireeris FB fotoalbumite sarja “Harilik nädalavahetus/pühapäev viie/viie-kuue/kaheksa lapsega”. Vaatasin, et blogisse need pealkirjad polegi jõudnud, viimane aeg see viga parandada 😀

Viimase nädalavahetuse lastega Tallinnasse mineku plaan oli paigas juba vähemalt kuu aega tagasi, kui mitte rohkem. Liisi plika 5. sünnipäev oli ammuilma mu mobiili kalendrisse märgitud.

Otse loomulikult juhtus aga nii, et täpselt samale nädalavahetusele langesid lisaks ülalmainitud sünnipäevale ka Liisi sessilõpp ja nende kolimine. Sest noh, muidu oleks ju igav.

Minu esialgne plaan oli laupäeva õhtuks Tallinna sünnipäevale sõita, pühapäeval lastega Paavli kaltsukas käia, et nende riidevarusid täiendada ja õhtul tagasi sõita. Tegelikkus? Läksime reede hommikul, jõudsime tagasi Pärnusse teisipäeva pärastlõunal. Paavlisse ei jõudnudki 😀

Selgus, et Murakas on Eestis, aga tal on nii kiire, et Pärnusse ei jõua. Reede oli ainus päev, mil tal oli võimalik minuga Tallinnas kokku saada, tol õhtul nad lendasidki juba tagasi. Seega tegin plaanid ümber ja sõitsime lastega Tallinna juba reede hommikul 8.20 bussiga, mille peale jõudmiseks pidime takso võtma (meie autol on taas pidurid läbi, eks näis, millal remondini jõuame) ja ka siis oli täielik närvide mäng – kaks minutit enne bussi väljumist keeras takso otse bussijaamas bussi ette. Siis oli pingelangus suur ja meel hea. Bussisõit möödus meeldivalt, sest noh – MULTIKABUSS – nagu mu lapsed armastavad Lux Expressi kutsuda.

Ahjaa, põnevust lisas asjaolu, et neljapäeva lõunal helistati lasteaiast ja paluti Poisile järele tulla, sest tal on 38.6 palavik. Valmistusin juba mõttes selleks, et lähen Plikaga kahekesi, Poiss oli aga reede hommikul täiesti terve, seega otsustasin riskida… Ja no ma ei tea, mis see oli, igatahes palavik tagasi ei tulnudki. Läks hästi.

CAM00370

Kuna jõudsime Tallinnasse üsna varakult, läksime maha hoopis Järvel ja suundusime korraks tööle. Lastega reisides oli hirmus palju asju, jätsin neist enamiku lihtsalt maha, et oleks kergem liigelda, päeva jooksul neid nagunii vaja ei läinud.

CAM00371

Siis saime Kristiines Murakaga kokku, istusime Babybackis, eks ikka sealse lastenurga pärast. Nurk õigustas ennast täiega, lapsed lõbustasid endid ise ja meie saime rahulikult lobiseda. Ja juua maasika margaritat. Ja veini.

Kuna tuli välja, et Murakas ööbis üsna Liisi vana kodu lähedal, saime koos tagasi jalutada. Lõpuks tuli välja, et Muraka õde ei ela mitte ühe mu teise sõbraga samal tänaval, vaid suisa samas majas 😀 Väike Eesti. Sellest, et mu sõber elab Liisist paarisaja meetri kaugusel, sain ka aru alles umbes kuu tagasi… No nii parasjagu enne Liisi ära kolimist 😀

Ülejäänud nädalavahetus möödus hektiliselt. Reedest esmaspäevani oli väga palju lapsi ja kolimist ja koristamist. Mina olin abitööjõud ja tundus, et ma sain päriselt ka kasulik olla. Vastavalt vajadusele lapsi kantseldada, süüa teha, nõusid pesta, asju kokku pakkida ja lahti pakkida, koristada ja nii edasi.

Laupäeval käisime lisaks lastega kinos. Liis viis poisid ühte filmi vaatama, mina tüdrukud teist. Milleks kõigeks ma laste nimel valmis ei ole… Maksma 7 euri kinopileti eest, et kuulata multikat, mille helitugevus on minu kõrvade jaoks liig mis liig 😀 Ma ausõna kirjutan Apollo kinno ja küsin, miks kuradi päralt see lärm peab nii kohutav olema… Täpselt selline tunne oli, nagu reguleeriks seal helitugevust kuulmispuudega inimesed.

Pärast kino käisime veel Lotte kohvikus, seejärel oli aega taas veidi kolimisega tegeleda, õhtul sünnipäev… Pühapäev taas kolimine, esmaspäeval hoidsin mina põhiliselt lapsi, õigemini lapsed hoidsid end ise ja mina tegin tööd.

Ja noh, nii kuidagi juhtuski, et Pärnusse tagasi jõudsime alles teisipäeval…

Pildimaterjal on põhiliselt kahel teemal. Esiteks muidugi lapsed.

Noh, alustuseks üks täiesti normaalne pilt täiesti normaalsetest lastest 😀

CAM00385

Siis üks meenutus reede õhtust. Kell oli kümme, kui mitte rohkem, ja me Liisiga kolisime viit väsinud last ühest korterist teise. Jala, kilomeetri kaugusele. Jäime ellu, kedagi ära ei kaotanud 😀

CAM00389

CAM00412

CAM00413

CAM00443

Ülientusiastlikud lapsed, pakatamas innust VEEL JALA KÄIA:

CAM00449

CAM00452

CAM00483

CAM00488

IMG_4711a

No ja kolimisest ka mõned klõpsud.

Kõige olulisem sai kolitud esmajärjekorras:

CAM00391

CAM00402

CAM00403

CAM00417

Identiteedikriis Pelgulinnas:

CAM00453

Kui pole lõikelauda ja nuga, sobivad ka puss ja taldrik.

CAM00458

Kui viitsiks, teeks paroolipostituse ülejäänud laste piltidega, aga ausalt öeldes ei viitsi, FB-sse sai ka juba pandud ja… Aitab küll.

Mis ma tahtsingi veel öelda… Ahjaa 😀 Igav ei hakka 😀

Kuidas ma Peipsi ääres talgutel käisin

Herz mingi hetk kirjutas, et neil tulevad talgud. Mul hakkasid kohe kõrvad liikuma – äge, peaks minema. Siis läks meil mingi hetk auto katki, siis oli lapsehoiu küsimus… Aga ema võttis lapsed ja laenas auto, nii et saime kenasti minna.

Ma muidugi kujutasin elavalt ette, kuidas ma terve nädalavahetuse muudkui RÜGAN, aga tegelikkus nägi välja selline, et laupäeval sai lõunani paadilt relakaga värvi eemaldatud, pärast lõunat oli ainus asjalik tegevus veidike tare pööningukorrust peitsida ja pühapäeval sama ruumi põrandat värvida. Ahjaa, mõned kartulid koorisin kah 😀 Muu aja lebotasin niisama, ajasin naistega juttu, käisin pühapäeva hommikul Herziga Tartus ja hängisin Mesilasega. Tõsiselt super on minna külla ilma oma lasteta ja hoida veidi teiste omi. See vanus 1+ on lihtsalt niiii võrratult äge. Igapäevaselt hommikust õhtuni ei viitsiks diilida, aga niiviisi vahetevahel on ideaalne.

Ja hoolimata sellest, et ma paadil ise võrdlemisi vähe aega veetsin, kõikus terve ülejäänud nädalavahetuse maapind absluutselt igal pool jalge all 😀 Ja kõik lihased olid valusad. Kohe näha, et tavapärane töö on arvuti taga istumine 😛

Kuna ma ei viitsi hakata pilte topelt panema, siis Herz kirjutab siin ja siin ja nende postituste piltidelt on ka meid näha. Ise panen siis üles need vähesed pildid, mis mina tegin.

Reede õhtul jõudsime kohale pool kaksteist. Abikaasa läks sauna, mina ei viitsinud. Ööbisime tares. Ma olen sellest küll pilte näinud ja eelmise aasta külaskäigul sinna ka korra sisse piilunud, aga nüüd niiviisi pikemalt olla oli ikka hoopis teine asi. Sellist suvilat tahaks endalegi 😛

CAM00325

CAM00327

CAM00330

CAM00322

Lesisin diivanil ja ei raatsinud akent kinni panna, mis siis, et sääsed… Sest need looduse hääled, mida ma sealt kuulsin… Konnad 😀

CAM00320

CAM00335

CAM00336

Mesilasega hängisime:

CAM00355

CAM00356

CAM00364

CAM00367

Ja ma ise ei mahtunud väga hästi raami ära 😀

CAM00340

Pühapäeva õhtul jõudsime koju üsna hilja, Abikaasale tuli veel üks sõber külla ja teine meie poole ööseks. Mingil pisut ebaselgel põhjusel kraamiti välja paberid ja pliiatsid, et joonistada üles oma nädalavahetus. Abikaasa versioon oli selline:

IMG_3698

Igal juhul oli väga äge. Nii hea on vahepeal kõigest eemale saada!

Scroll to Top