rõõm

Veel üks tore projekt

Eelmine blogis reklaamitud Hooandja projekt sai toetuse täis loetud tunnid pärast mu blogipostitust. Ma kahtlustan, et kõike muud, kui tänu mu blogile, aga siiski 😀 Igatahes on jälle üks, mida tahaks teiega jagada.

Sel aastal toimub viiendat korda üle-Eestiline mitmike kokkutulek, mida mu sõbranna korraldab teist aastat. Eelmine aasta korraldas nii hästi, et sel aastal on osavõtjaid kirja pannud senisest poole rohkem ja noh, seega on vaja ka rohkem… Korraldada.

Tore on näha, kuidas inimesel silm särab, et saab teha mittemillestki midagi. Nii et kui tahaksid seda vahvat üritust toetada, siis Hooandja projekt on siin.

Jälle Lottemaal, vol 1

Esimest korda käisime Lottemaal kaks aastat tagasi (avalik, parooliga). Toona kinkis ema Poisi sünnipäevaks meile kõigile piletid ja tähistasimegi seal. Lastel oli toona väga lõbus, meil endil pigem pingeline. Too päev oli meeletult palav, oli meeletult palju herilasi, Plikal palavik, lapsed nii väikesed, et tuli nendega igal pool kaasas käia.

Eelmisel suvel kutsus õeke küll kaasa, aga raha ei olnud ja väga ei kiskunud ka. Ja nüüd juhtus nii, et õeke tuli Eestisse, väga ootamatult, ainult kaheks päevaks. Ja kutsus jälle Lottemaale kaasa. Ja kuna neil on seitsmekohaline auto, siis mina ja lapsed mahtusime isegi peale. Ja ilmateade keeras ka ilusaks. Ja tundus, et rahalises mõttes pole ka päris enesetapp, sest palgapäev oli just olnud ja lasteaia arved olid olematud ja Abikaasat ei võtnud kaasa (autosse poleks mahtunud, ta ei tahtnud tulla ka), seega üks pilet vähem maksta. Nii et otsustasime minna, väga eksprompt üritus.

Ja seekord oli palju mõnusam. Ilm oli soe, aga tuuline. Inimesi polnud liiga palju (ma isegi ei mäleta, ega eelmine kord vist ka väga masse polnud). Lapsed olid kaks aastat vanemad ja asjalikumad, mis tähendas, et võisime ise majas maha istuda ja lasta neil omapead lõbutseda. Plika küll korra “kadus ära” – see tähendab, et jooksis pea laiali otsas ja otsis mind, jättes tähelepanuta õekese ja tema mehe, kes istusid kenasti seal, kus pidid (mina olin Poisiga vetsus) – aga kuna väravas öeldi, et kirjutage telefoninumbrid laste käepaelale, siis Plika helistas kellegi telefonilt ja ma sain öelda, et tule aga majja sisse tagasi.

Kaks aastat tagasi pidasime piknikku, st oma söögikraam oli kaasas, seekord sõime Lottemaa kohvikus. Lapsed võtsid Lotte eine – lihapallid, kartulipuder, salat, kõrrejook ja mänguasi. Meie sõime juustuburgerit friikartulitega. Mõlemad maksid €8. Mänguasjaks sai valida kas rinnamärgi, mullitaja või põrkepalli, ilma mänguasjata oleks sama söök olnud €5.50… Vist. Või äkki selle hinnaga ei saanud jooki? Joogis oli glükoosi-fruktoosi siirup, mis on muidugi feil. Vee oleks saanud ka valida, aga muidugi tahtsid lapsed KÕRREGA jooki. Kord aastas ju võib, irw. Kartulipuder oli suht mõttetu ja väga ei maitsenud kellelegi, aga lihapallid lastele meeldisid ja salati sõid mõlemad ära, see oli väga meeldiv üllatus. Mulle friikartulid eriti ei meeldinud – päris kartulitest tehtud, mis on ju hea, aga ei olnud nii krõbedad, kui oleks võinud ja see maitseaine… Aga burger oli jumalik. Huvitav, kui ma oleks palunud burgeri kõrvale friikate asemel topeltportsjoni salatit, kas oleks saanud? Kui peaksime veel kunagi minema, siis küsin.

Käepael sobis riietusega 😛

IMG_3987

IMG_3910

IMG_3912

IMG_3924

IMG_3925

IMG_3932

Värvilised leiud

Ma olen noil päevil teise ringi poodides üsnagi valiv. Seelikuid ja pluuse on niigi palju, seega peab olema tõesti eriline ja teistsugune või olemasolevatega ideaalselt kokku sobiv, et ma üldse proovima hakkaks – ja reeglina ostan ma neid pigem siis, kui Humanas on paari euro päevad, viiekat maksta ei raatsi.

Aga vot kleidid… Need mulle hirmsasti meeldivad, samas on mul neid üsna vähe – ja need, mis on, on enamasti musta või tumesinisega, samas kui hing ihkab VÄRVI, seda eriti suvel.

Olen pärast aprillikuist postitust Humanas käinud küll, vähemalt korra kuus astun sealt kindlasti läbi, aga pole ostnud midagi nii erilist, et hakkaks üles pildistama. Neli külaskäiku, mille saagiks kokku kaks seelikut, kaks salli, teksad – kõik kokku €9.

Nüüd aga leidsin Jenny Krusest lilla seeliku (€2.50) ning Humanast kaks kleiti (€6 ja €5.50) – ülimugavad ja ideaalsed tööl käimiseks. Kleitide eest olen vabalt nõus viieka maksma 🙂

IMG_3894

IMG_3885

Kõrvarõngad suutsin ka lõpuks uuesti ära paigutada, vahepeal on üht-teist juurde tulnud. Liis andis mõned paarid, Jenny Krusest leidsin ka ühed…

IMG_3877

Scroll to Top