rõõm
Uhiuus neljane
Sel aastal on eriline sünnipäev. Tavaliselt on olnud pidu sõpradega, seekord tähistame teistmoodi. Kuidas? Pildil on vihje täitsa olemas, aga ma pole kindel, kas see udu seest välja paistab 😀 Kuulmiseni!
Augustis on ikka hea saak
Humanas käies ei tea kunagi, kuidas seekord kujuneb. Vahel leiab suuremas koguses lahedaid riideid ja vahel mitte midagi.
Juuni keskel oli üks korralik saak, maksin seitsme asja eest €31.05. Teisest Humanast sain paar päeva hiljem €5.31 eest musta seeliku. Juulis leidis Abikaasa endale mõned püksid, mina Plikale kolm paari lühikesi pükse, endale €5.31 eest ühe sinistes toonides seeliku. Ühesõnaga pärast toda esimest suurt saaki pigem kesine. Siis oli raha vähe ja polnud riideostu lainel, nii et jäi pikem paus, kuni neljapäeval jälle sammud Papiniidu Humanasse seadsin. No kõik kraam oli €1.50, pidin ju üle vaatama.
Poest lahkusin 9 riideesemega, mille eest maksin kokku €13.50. Mis te arvate, kas ma olen rahul või mis 😛
Kuna toapõrandal pildistamisest oli kõrini, tegin seekord pilti aias, õunapuu taustal. Nii on palju mõnusam. Suvel ju võib 😀
Alustuseks juulis ostetud seelik. Suurus oli sel sees XL, aga seljas istus normaalselt, seega ei lasknud ennast häirida:
Üks äärmiselt vahva kirju pluus. Sellega oli ka tore lugu – ma üldiselt alati vaatan suuruseid ja kui tundub, et võiks minna, proovin peale M-i ka S-i ja L-i. Sellel pluusil miskipärast ei vaadanud. Proovisin selga, sobis, tulin koju, nägin – suurus XL. No ei anna kuidagi seda mõõtu välja. Kui eelmise seeliku kumm venis korralikult, siis selle pluusi rinnaümbermõõt kaenlaaluse õmbluse kohast oli mulle täiesti paras, seega XL suurusele poleks kohe kindlasti selga läinud. Igal juhul olen hullult rahul.
Ühed heledad püksid rändasid ka kaasa. Mul kodus küll juba kaks paari on (mõlemad muidugi Humanast ostetud, mais 2011), aga ma alati vaatan ja proovin ja kui midagi hästi istuvat ning muidu kena leian, siis ostan ära. Sest hele võib alati määrduda, nii et on hea, kui on valikut.
Üks väga vahva suvine seelik:
Ma proovin Humanas alati ohtralt selga selliseid viisakama välimusega “kontori”pluuse, aga need tihti ei istu – kas kisuvad nööbid veidi eest lahti või on kuskilt liiga lai või on mingi muu häda. Seekord aga juhtus nii, et suisa kolm pluusi sain – pruuni, kaitserohelise ja musta. Sellised head neutraalsed värvid, mida kanda kirjude seelikutega.
Pruuni ma varem üldse ei kandnud, aga teatud tumedas toonis on meeldima hakanud, selle pluusi valisin konkreetselt eelmisel pildil oleva seeliku juurde – sobivad väga hästi, nii et sain juurde ühe suvise tööl käimise komplekti €3 eest. Mõnus!
Kaitserohelise värv jäi pildil veidi pruunikam, kui tegelikult on, aga mis seal ikka. Selle pluusi juures meeldisid mulle nööbid, mis on armsalt kolmekaupa:
Mustast pluusist on tänase päeva kõige kehvem pilt, kuidagi plassi mulje jätab. Aga ilus on. Kõigi kolme pluusi ühine joon on see, et need on rindade juurest väikeste kroogetega. Sellised väikesed krooked on mu lemmikud, mul on neid hästi paljudel riietel – õlgade peal, kaeluse juures või mujal. Lihtne, aga armas.
Ja siis sain veel kolm musta toppi. Olen suve jooksul mitu korda puudust tundnud lühikeste käistega või käisteta musta värvi topist, mis oleks piisavalt viisakas tööl käimiseks. Mul kõige lihtsamas stiilis paar tükki on, aga need sobivad mu meelest pigem vabaks ajaks. Nüüd siis juhtus nii, et leidsin kohe kolm – igaühel veidi erinev stiil ja kõik kõlbavad tööl käimiseks.
Mulle meeldivad viimasel ajal pluusid, mis on veidi avaramad… Õhk liigub paremini 😀 Nii et see käisteta top sobis mu eelistustega hästi – avar, aga samas mitte liiga lai:
Siis üks avaram käistega top – ja muidugi kroogetega 😛
Ning viimaks üks lühikeste käistega liibuvam top – sest enamik mu seelikuid on siiski alt laienevad ja minu meelest on nendega kenam kanda pigem kehasse pluuse. Krooked on ikka olemas 😀
Olin endaga hirmus rahul ja läksin eile suure hurraaga ülejäänud teise ringi poodide tiiru tegema – Uuskasutuskeskus, Jenny Kruse, Ülejõe Humana, Sõbralt Sõbrale… Otse loomulikult ei leidnud mitte midagi 😀 Ok, Jenny Krusest sain Poisile paar pluusi ja ühed õuepüksid, kokku maksin nende eest €2.70, pilti teha ei viitsinud. Eks ta nii olegi – vahel leiad palju, vahel üldse mitte. Aga kui tuju on, siis on mõnus käia ja otsida ja proovida. Ja vahel näkkab korralikult.
Jess!
Seoses töökohavahetusega jätsin mõneks ajaks mängimise täitsa maha. Tahvli andsin vanasse töökohta mai lõpus tagasi, FB-s peitsin kõik mängud silma alt ära ja õhtuti arvutis olla nagunii ei viitsinud. Nii et terve juunikuu ei mänginud ma üldse. Juuni lõpus sain nutika, sinna tõmbasin Candy Crushi ja Farm Heroes Saga, neid igavushetkedel – näiteks poesabas oodates ja vahel õhtuti – ikka mängisin. Palle mulle aga puutekaga mängida ei meeldi, nii et seal oli paus kaks kuud.
Kuni Minna kirjutas, et ta The Shadow Realmiga ühele poole sai ja mulle jälle palliisu peale ajas – mina olin omal ajal sinna viimasele tasemele sitsima jäänud.
Varem anti sihtija järgmiseks päevaks – kui iga päev mängisid, oli kogu aeg olemas, aga pikemate vahede puhul oli tüütu – kui tuli tuju mängida, siis sihtijat kohe polnud, oleks saanud alles järgmisel päeval, siis aga ei pruukinud enam tuju olla. Nüüd on palju ägedam süsteem – kohe mängima hakates saab sihtija ja kui järjest iga päev sisse logida, siis saab iga päev erinevat tasuta nänni, sealhulgas neid värvilisi palle, mis igat sorti palle eest ära koristavad ja mida üldiselt vaid raha eest saab.
Nii juhtuski, et ma hakkasin jälle mängima. Mõtlesin, et noh, proovin natuke – ei viitsinud ühtki lisa võtta, ehkki punkte on mul 940 000. No ja täna läks kuidagi hästi see värk, nii et kasutasin agaralt noid värvilisi palle ja saingi 340. taseme tehtud. Värvipalle kasutasin mingi neli-viis muidugi ära ka… Mõne asemel oleks vikerkaarepall täiesti edukalt sobinud, aga neid mul ju polnud 😀 Aga polnud kahju kasutada ka, sest igapäevaste auhindadega jagatakse värvipalle ju söögi alla ja söögi peale. Lisaks sain veel kolm tükki uue maailma alguses pärast esimese taseme ära tegemist… Mis nii viga.
Tore on jälle palle mängida… Ma tundsin neist puudust 😛 See on ikkagi mu lemmikmäng juba aastaid.
Bubble Witch Saga 2 mulle ei meeldi. Mängisin natuke, aga nagu arvukad teised pallimängud, see ei paelu. Las jääda teistele.
Palle on arvutist mugavam mängida, komme ja juurikaid on mõnus puutetundlikul ekraanil näpuga ringi vedada. Noid viimaseid mängin pigem siis, kui nagunii niisama passima pean, sest telefon on ju alati kaasas, palle peamiselt hommikusöögi kõrvale. Õhtul ei tule tihti meelde… Tänane oli erand 🙂
















