rõõm

Väsitab küll

/ igapäevaelu, rõõm, töö / 6 Comments

Eile olin viieni tööl, tulin koju, võtsin ratta, sõitsin poodi, siis lasteaeda, siis koju, keetsin lastele pelmeene, jätsin Abikaasa ema lastevalvesse ja läksin joogasse. Pool üheksa jõudsin tagasi koju ja sain lõpuks rahulikult hinge tõmmata.

Täna läksin tööle rattaga, viiest lastele järele, koju jõudsime ikka peale poolt kuut. Ja ma ei tea, kuidas see võimalik on, aga munade keetmine (laste tungival nõudmisel, mul oli plaanis kartul ja kana), võileibade tegemine ja selle kõige lastele sisse söötmine võttis nii kaua, et kell oli söögiaja lõppedes juba seitse läbi. Aga seitsmest hakkame me juba magama sättima, sest pesemine-riietumine-lugemine-laulmine võtab ka oma aja ja pärast seda nad reeglina nagunii jauravad magamise asemel. Kui ma paneks hiljem, siis jauraks samamoodi ja mul on vaja, et nad ikka piisavalt magada ka saaks.

Nii et polegi nagu õhtuti enam mingit aega 🙂

Ja need kaks viimast õhtut olen olnud nii väsinud, et pole viitsinud isegi mõelda mõne oma sarja vaatamisele. Ok, eile vaatasin Eesti modelle, aga seda pool ajast vaid kuulates, liiga halb on, et täit tähelepanu kulutada 😛

Nüüd mõtlen, et lähen vist magama. Kell saab alles kümme 😀

Aga ei, kõik pole kadunud, homme on viimane tööpäev 😀 Pool kohta on pärast viit aastat kodust elu alustamiseks absoluutselt ideaalne. Küll ma siis neljapäeval-reedel taastun, et olla valmis nädalavahetuseks koos lastega.

Tööl elan sisse ja otsin kohta, aga juba kohanengi päris kenasti. Mul pole küll erialast haridust ega kogemust, küll aga kuhjaga kasulikke üldiseid oskusi, igasugu eeldused ja meeletu tahe õppida. No ja mul on esialgu sellised laiemad ülesanded, mis ei pruugi ilmtingimata rangelt mu ametinimetuse alla mahtuda, need on täpselt see, mida ma suurepäraselt oskan. Selle kõigega juba täna natuke tegelesingi ja sain rääkida kolleegiga, kellega meil hakkab kõige rohkem ühist tegemist olema, temaga ideid arutada… Ta on hästi lahe inimene ja kohe oli tunne, et õpin uusi asju ja olen kasulik 😀

Nii et jah. Peab uue elukorraldusega harjuma ja see on esialgu väsitav, aga igatahes on äärmiselt äge.

Viimased teise ringi leiud

/ rõõm, teise ringi mood / 5 Comments

Ma ei väsi kordamast, et Humana uue kauba nädala hinnad on teise ringi kraami kohta röögatud. Aga ometi mulle meeldib nende poodides käia. Ma pole lihtsalt suurem asi tuhnija – seal on kõik kenasti riidepuude peal ja võrdlemisi viisakalt grupeeritud. No ja €9 eest tavalisest riidepoest reeglina kleite-kampsikuid ju ei saa. Nii et jah… Ikka käin. Katsun sinna küll pigem odavamatel nädalatel sattuda, aga näiteks eelmisel perioodil käisin ka kohe täitsa alguses, mõtlesin lõpunädalal veel korra läbi käia ning ärkasin alles siis, kui oli just uus kaup tulnud. Mis seal siis ikka.

Igatahes on kavatsus kahe nädala pärast Tallinnas ka üks Humana tiir teha, siis on kolmanda nädala lõpp ja hinnad peaks üsna okeid olema 🙂

Neljapäeval sattusin täiesti plaanimatult Ülejõe Humanasse. Mul oli kosmeetiku aeg kinni pandud, aga tuli välja, et ta eksis päevaga ja tegelikult oli aeg hoopis reedel. Kuna ilm oli ilus ja ma olin nagunii rattaga kesklinnas, väntasin kiirelt Ülejõele.

Proovisin hunnikute kaupa asju, lahkusin vaid kahe pluusiga. Mõlemad mustad ja pikkade käistega, maksin nende eest kokku €9.88.

Mõlemad olid piisavalt huvitava lõikega ja piisavalt pikkade käistega, mis on minu jaoks suur asi. Esimene pluus oli Norra firma oma ja sildid veel küljes ehk uhiuus. Kangas on puuvill natukese villaga, täitsa huvitav kombinatsioon.

IMG_8661

IMG_8673

Reedel läksin juba täiesti plaanitult Papiniidu Humanasse, mul oli nagunii ka Kaubamajakast ühte ja teist vaja. Seekord oli saak suurem – kaks kleiti ja kampsun (kõik €8.91), kaks seelikut (mõlemad €4.95) ja üks lühikeste käistega pluus (€4.41), mis oli lihtsalt nii mõnusat värvi ja armsate mummudega, et ostsin suve ootama. Kokku maksin röögatud €41.04, aga noh – kaks kleiti, kaks seelikut, kampsun ja top – sain ju ikka nodi kah.

Kleidid näevad seljas ilusamad välja kui puu peal 🙂 Mõlemad istuvad väga hästi.

IMG_8640

IMG_8646

Värvilised seelikud on mu nõrkus, see oli väga mugav ja mõnusates toonides, materjalis 57% villa, nii et soe ka. Must on samuti väga mugav ja soe.

IMG_8653

See kampsun oli lihtsalt niiii mõnusalt pehme ja kenasti liibuv ja imeliselt pikkade käistega, et ei suutnud ostmata jätta. Varrukad on nii kitsad, et pigem kannaks seda käisteta topi peal või üldse ilma pluusita, pikkade käiste peale oleks seda tüütu venitada. Kuna silt oli välja lõigatud, pole ka materjalist aimu. Loodan, et pole 100% akrüül 😛 Igatahes imeliselt mõnus.

IMG_8667

No ja need mummud. Ma ju ei saanud seda pluusi poodi jätta 😀

IMG_8691

Ma nägin pildistamisel ränka vaeva – kehvas valguses musti riideid pildistada on täiesti lootusetu, täna oli vähemalt päike, aga ikkagi ei saanud pildid nii head, kui oleks tahtnud. Eks see ole vist alati nii 🙂

Elisa strikes back

/ mobiil, rõõm / 8 Comments

Ehk kuidas minust ilmselt siiski Tele2 klienti ei saa.

Mainisin selle postituse lõpus, et Tele2 helistas ja tegi pakkumise, mille vastu võtsin. Nii et kui täna tuli kõne võõralt numbrilt, siis ma täiesti eeldasin, et tegu on Elisaga. Oligi 😀

Küsiti, miks ma ära lähen. Ütlesin, et mõtlesin sellele juba kevadel, kuna ma ei saanud tagasi vana paketti, mis enne Norrat oli, aga lihtsalt ei viitsinud, kuni Tele2 nüüd omaalgatuslikult minuga ühendust võttis. Elisast küsiti, kas ma ikka tean, et Tele2 pakett on minutipõhise arvestusega – mida ma indeed ei teadnud, poleks ka vahet olnud, sest ma räägin kuus 300-400 minutit, sealt aga sain 800.

Igal juhul pakkus Elisa mulle nüüd €2.99 eest 1000 minutit igasse võrku, sekundipõhise arvestusega. SMS on 1 sent 🙂

Ütlesin, et see on nukker – miks tehakse hea pakkumine alles siis, kui tahan ära minna. Et ma ju kevadel küsisin. Öeldi, et esinduste ja telefoniteeninduse inimestel ongi vaid nö ametlikud paketid ning mobiilifirmad ei ole heategevusorganisatsioonid 😀 Et kuskilt tuleb ju kasumit ka teenida ning selliseid eriti soodsaid pakette pakutaksegi ainult peakontorist ning nähtavasti siis vaid neile, kes oma numbrit mujale liigutada tahavad.

Väga peen on see, et nad vormistasid mulle uue paketi tagasiulatuvalt, kuu algusest. Ja kõige peenem on see, et kui ma mainisin, et mu ema palus lasta mul Tele2-l talle ka pakkumine teha, sest temagi arved on Elisas liiga suured, küsiti ema nime, kontrolliti aadressi järgi, et tegu ikka õige inimesega, vaadati tema helistamisharjumusi, mis pidid minu omadega identsed olema ning tehti ka talle tagasiulatuvalt toosama pakett 😀

Ema viimane telefoniarve oli €16. Minul €6. Nüüdsest siis €2.99 kuus. Pluss sõnumid, mida me eriti ei saada. Ja seda 1000 minutit ei suuda ma nagunii elu sees täis rääkida.

Tahaks näha, kas Tele2 veel midagi soodsamat pakub. Ma eriti ei usu. Mulle sobib. Ma ju TEGELIKULT ei tahtnud nagunii Elisast kuskile minna. Tahtsin lihtsalt väiksemaid arveid 🙂

Sellest moraal – kui tahate head paketti, siis sõlmige leping teise operaatori juures, koos numbriliikuvusega. Selle peale raudselt pakutakse ja võite rahus oma võrgus edasi olla. Klienditeenindusest pole mõtet pakkumist küsida, nemad ei tee.

Võiks öelda, et ma olen rahul 😀

Salatisõltlane

/ kööginurk, rõõm / 5 Comments

Jaanuaris nakatas ema meid rohelise salati hullusega. Norras sai seda ise ka usinasti tehtud, mingi hetk enam ei viitsinud, sest võttis nii kaua aega. Suvel ei teinud üldse eriti süüa, sügisel võtsin ka pikalt hoogu…

Aga nüüdseks olen enda jaoks välja töötanud lihtsustatud ja kiire salatiretsepti, mida ma päriselt viitsin igapäevaselt teha ja mis maitseb imeliselt hästi. Nimelt – rukola, brokoli ja kirsstomatid.

Kastmeks kasutan sidrunimahla, mee ja oliiviõli segu – Jamie Oliveri retsept sobib mu maitsele suurepäraselt. Selles on siis 6 osa õli, 3 osa sidrunimahla, 1 osa mett. Täna näiteks pigistasin kahest sidrunist 120 ml mahla, lisasin 40 ml mett (üks kuhjaga supilusikatäis) ning kui olin need omavahel ära seganud, valasin juurde 240 ml oliiviõli. Kokku sai kastet 400 ml, panin väikese kuhjaga teelusikatäie soola ja pipart otse veskist, nii et selle kogust öelda ei oska. Nüüd on mõnusalt suur purgitäis kastet, kohe pikka aega muretu.

Salatisse panen tavaliselt poti või koti rukolat (olenevalt, mis parasjagu poes parem välja näeb, no koguseliselt on see ca 70-100 g), brokoli tükeldan üsna suvaliselt ja hooletult sisse, enam väga peeneks ei haki, kirsstomateid panen tavaliselt poole 500 g karbist, lõikan neljaks. Ja kogu selle kausitäie söön üksi ära 🙂 Poiss ka vahel natuke sööb, aga lapsed eelistavad värsket kraami üldiselt pigem puhtal kujul.

Mmm, ma jumaldan seda salatit. See magushapu kaste on imeline ja rukola on nii hõrk. Ja brokoli on mõnusalt krõmps, sobib sinna ideaalselt. Ja tomateid ma olen alati armastanud, annavad mahlasust juurde.

Vitamiine ja ensüüme tuleb mühinal 😛

IMG_8590

Pildistamise hetkel oli taldrikus kolmandik või paremal juhul ehk pool tollest kausitäiest. Söömise ajal muudkui tõstsin juurde, kuni otsa sai 😀 Ma ei tea, mis siis saab, kui Abikaasa Eestis on… Hakkan kahest kotist rukolast salatit tegema või??

IMG_8595

Scroll to Top