rõõm

Bioneeri vinge šampoonitest

Mis puutub kehahooldusesse, siis olen ma minimalist – mida vähem tooteid ja mida vähem koostisosi nendes on, seda parem. Samas ei ole ma just kõige üksikasjalikum siltide lugeja – pigem lähtun heast usust, et ehk on ökotoodete koostis enam-vähem okei.

Kuna mul ei ole eriti kapriisne nahk, on keha ja näo pesemiseks tunduvalt kergem sobivaid vahendeid leida – tihti piisab vaid karedamast pesukindast ja pole muud vajagi. Juuksedki on üsna tavalised, aga siiski pirtsakam osa kehast – kui neid päris puhtaks ei saa, on väga vastik tunne. Üks vähestest minu jaoks asendamatutest toodetest, milles on paratamatult palju koostisaineid, on seega šampoon – minu teadmised kahjulikest ainetest, mida sildilt otsida oskan, piirduvad aga üldjoontes SLSi ja parabeenidega.

Olen igasugu šampoone katsetanud, rohkem ja vähem rahule jäänud, kindlat lemmikut pole tekkinud. Viimati ostsin Rimist hallis pudelis Natura Siberica oma – kohevus ja hooldus, seisab sildil. Tõenäoliselt oli sel lihtsalt mulle kõige vastuvõetavam lõhn – see on esimene asi, mida silmas pean, edasi vaatan, et poleks kuivadele, kahjustatud või värvitud juustele, sest noid mul pole. Kõik ülejäänud üldjoontes sobivad 🙂 Olen šampooniga väga rahul – võiks öelda, et vist parim, mis olnud on. Vahutab piisavalt ja teeb kenasti puhtaks. Oleks ilmselt selle kasutamisega jätkanud.

Aga Bioneeri testist nägin, et mu šampoon sisaldab nelja ainet, mida soovitakse võimalusel vältida. Nii et kui see otsa saab, lähen hoopis Nude’i jahile, mis oli testis parim valik – vaid üks aine, mida soovitatakse vältida. Prismat Pärnus pole, aga Pärnu keskuse I.L.U. poes müüdavat neid ka, superluks. Liitri hind, muuseas, on Nude’il Natura Sibericast enam kui kolmandiku võrra odavam (€11.05 vs €18.48). I.L.U.-s kindlasti veidi kallim kui Prismas, aga sellegipoolest. Muidugi proovin!

Juhul, kui Nude ei peaks sobima, katsetan Puhta Looduse sarja. Selle hind on veel odavam (€7.96/l), aga miinuseks see, et ehkki loodusliku koostisega, ei pärine koostisosad mahepõllumajandusest. Mustsõstra šampoon tundub muidu kirjelduselt igati sobivat ja sisaldab samuti vaid üht ainet, mida võiks vältida. Kuna Puhta Looduse šampoonide koostis aga uuenes ja Bioneeri testis olid vaid need, mis külastatud poodides uuematest saadaval, vaatasin Orto kodukalt järele, et minu juustele sobiks potentsiaalselt veel nõgese- või takjašampoon.

Muidugi olid Bioneeri testis vaid supermarketis saadaolevad šampoonid, ökopoodides on kahtlemata tunduvalt laiem valik potentsiaalselt kahjutuid tooteid. Aga hind on neil ka kallim, nii et kui Nude sobib, siis mina igal juhul enam edasi ei otsi.

Sooja leiba, mõtelge…

Selle hooaja kolmas leivategu oli taigna konsistentsi mõttes lõplikult rahuldav, aga maitseainete koguseid tahaks veel timmida. Noo, aega on küllaga. Oma leib on ikka kõige parem leib 🙂

IMG_8064

Imeline laupäev

Sõime lastega koos hommikust, jõudsin tibake koristada, leivataigna hapnema panna, pesu ära pesta ja kuivama panna. Lõuna paiku läksime turule. Ilm oli niiii ilus.

Mõtlesin turult kohe bussiga edasi raamatukokku sõita, aga buss oli just minema läinud, nii et jalutasime siis aegamisi, hirmraske (ca 9-10 kg) turukotiga.

Koidula park
Koidula park

Jalutamine oli iseenesest täitsa hea plaan – kaunil laupäevasel päeval vahetult enne valimisi käib linnas action 😀 Kõigepealt saime Rüütli tänavalt Reformierakonna õhupallid ja kommi. Lastepargis oli IRLi laud, sealt anti helkurid, saiakesi, veel kommi ja nimekaarte.

Turukotist õnneks pääsesin, ema viis selle autoga koju, nii et raamatukogus oli juba mõnus. Lapsed vaatasid tükk aega lastenurgas igasugu raamatuid, mina nii kaua istusin ja lugesin oma. Kell kolm pandi raamatukogu kinni, siis tuli edasi liikuda.

Raamatukogu kõrval
Raamatukogu kõrval

Saime kokku Tage ja Annuga. Kuna kõigil olid kõhud tühjad, läksime Jahtklubisse sööma. Sinna sellepärast, et tegu on ühega vähestest kohtadest, kus on olemas laste mängunurk. Ja otse loomulikult õigustas see valik ennast igati – meil oli aega rahulikult siidrit juua ja jutustada, kuniks lapsed ennast ise lõbustasid. Kõhud said ka ääreni täis.

Siis jalutasime Tage juurde magustoitu tegema – ahjuõunad suhkru, kaneeli ja kaerahelvestega, lisaks ohtralt vahukoort. Seejärel oligi kell juba seitse läbi ning pidime koju kiirustama – lastel jäi ju lõunauni ka vahele.

Munamägi
Munamägi

Kodus tegin lastele jalavanni, lugesin neile raamatut, panin magama, tegin tule pliidi alla, panin leivataigna kerkima ja näe, sain ka lõpuks arvuti taha maanduda.

Oh, kuidas mulle meeldivad sellised spontaansed tegemised. Sest no ausõna, peale kiire turul ja raamatukogus käigu mul miskit muud küll mõttes polnud. Aga jah, nii see vahel läheb – lõuna ajal välja ja magamise ajaks koju tagasi.

Loodetavasti on homme sama päikseline ilm, siis saab jälle värvilistesse lehtedesse sahistama minna.

Scroll to Top