rõõm

Imeline väsitav puhkus

No ei olnud kavas kohe pärast kahekesi ära käimist jälle kuskile minna – seda enam, et Abikaasa oli enne just pool nädalat Lõuna-Eestis oma sõprade pool suvitanud. Aga kui ikka on folgi isu ja tekib võimalus sõita Viljandisse, siis ei jäta ju minemata 🙂

Nii et möödas on imeline ja väsitav nädalavahetus Viljandimaal, näpuotsaga sai folki ka nuusutatud, koju jõudes ootas ees kamp sõpru-sulelisi ehk öömajalisteks tulid Mrs G oma lastega ning Marko ja Marge, kelle aeda magama saatsin 😀

IMG_6664

Poole ööni sai jutustatud ja maailma asju paika pandud, hommik oli ka äärmiselt lõbus ja kärarikas, sest meie seltskonda lisandusid veel Abikaasa noorem õde ning Marge lapsed.

Siis läksime suurema osaga seltskonnast randa, kus läks kiirelt nii palavaks, et see väsitas mind hirmsat moodi ära – esialgu olin plaaninud pigem laste lõunaune vahele jätta ja külalistega terve päeva möllata, aga tulime selle asemel hoopis koju magama. Osa seltskonnast jäi randa, osa liikus linna.

Nüüd Poiss magab, Plika jäi ka unise näoga voodisse, mina näpistasin veidike arvutiaega ja lähen nüüd ka tukkuma – siis on õhtul jälle energiat, ootamas on grill ja chill kogu selle kirju seltskonnaga.

Homme peaks ideeliselt kuskile minema, sest saaksime päevaks ema auto enda kasutusse – Tallinnasse loomaaeda või ehk Haapsallu, kus suvitab MrsB oma poistega. Kuna ma pole aga selles kaoses seni mingeid kindlaid plaane teinud ja seega temaga midagi kokku leppinud, siis pigem kaldub kaalukauss Tallinna loomaaia või kodus magamise suunas. Eks homme vaatab, õunte pealt 🙂

Imeline elu. Ehk on mingi hetk mahti jälle rohkem kodu ja aiaga ka tegeleda. Suvised rõõmud.

Aiaelanik

Jõudsime täna reisilt tagasi ja veetsime õhtupooliku aias nokitsedes. Kui Abikaasa vaarikavõsa harvendas, leidis ta lehehunnikust välja piiluva siili 🙂

IMG_6555

Kaalusime ennist päevakeseks perega folgile minekut, aga kuna bussiajad ei sobinud ja tuli meelde, et pärastlõunaks on külalised tulemas, tundus plaan ära jäävat. Siis aga küsis Kaidi, kes homme autoga Pärnust Viljandisse läheb, kas me külla ei taha tulla. Kinnitas, et öömaja saab ka. Ja külaliste käigu lükkasime edasi pühapäeva peale. Saame homme autoga Viljandisse ja saame ööseks jääda ja pühapäeval rahulikult tagasi sõita.

Nii et homme folkima, jee!

Puhas rõõm tehnikarindel

Kõigepealt e-lugerist. Teatavasti ei suutnud ma valida, kas osta Kobo Glo (Rahva Raamatus €169) või Nook Simple Touch Glowlight (Krisostomuses €130) ning kas osta see Eestist või tellida eBayst. Surusin kärsituse maha ja panustasin kokkuhoiule – jälgisin nädal-paar kümneid oksjoneid, olemata lõpuni kindel, kumma ostan. Seadsin enda jaoks teatud piirid, pakkusin paaril oksjonil, pakuti üle… Kuni ühel ööl saingi Kobo Glo õnnelikuks omanikuks. Oli teine vist vähekasutatud, välja näeb igatahes nagu täiesti uus. Garantiid loomulikult pole, aga arvestades, et maksin selle eest €80.46, siis olen ülirahul. Mul oli muidugi mugav võimalus luger UK aadressile tellida, kust see mulle täitsa tasuta edasi saadeti (mul on salajased kontaktid, haa) – enamik müüjaid Eestisse üldse ei saatnudki ja kui ka oleks saatnud, oleks postikulu kindlasti päris suur tulnud.

Eriti tore oli see, et luger tuli koos kaantega, mis pole küll ideaalsed, ent siiski piisavalt kenad – ise oleks lasknud Tagel miskit veel värvilisemat õmmelda, aga oleks võinud ju ka näiteks üleni mustad saada, see oleks kohe eriti igav olnud. Nüüd on täitsa stiilne ja ma ise ei pidanud lillegi liigutama 🙂

IMG_6523

IMG_6527

Taustavalgus on hindamatult mõnus, kasutan pidevalt. Kui ma siin mõned päevad poolhaige olin, nii et tervet päeva magada ei jõudnud, aga midagi asjalikku teha ka mitte, siis oli ääretult peen ennast külili teki sisse keerata ning luger külili vastu Abikaasa patja toetada – nii sain pikali olla ja mõnusalt lugeda. Puutetundlik ekraan on ka väga mugav, just lehtede keeramise mõttes, kuna ekraan on matt, ei jää mingeid jubedaid sõrmejälgi kah. Ühesõnaga väga-väga rahul olen.

Jätkates rahuloluga seoses eBay ostudega, siis veidi üle kuu aja tagasi jahtisin oma läpakale uut akut. UK eBayst ei leidnud sobiva hinnaga, aga googeldades leidsin USA eBay lehelt sobiva pakkumise, kah otse Hiinast ja postikuluta üle kogu maailma. Eestis maksis sama aku kuskil netipoes üle €50, mina maksin €22.74 😛 Hakkasin juba vahepeal kartma, et on postis kaduma läinud ja võtsin isegi müüjaga ühendust, aga ta ütles, et on teel ja palus veel nädalakese oodata – paar päeva hiljem tuligi sõnum, et pakk on kohal. Täna tõin ära ja olen absoluutselt ülirahul – see on suurema mahuga kui originaal, 4400 mAh, mis tähendab, et see on paksem, nii et mu läpaka tagumik on nüüd õhus, mis on omakorda suurepärane viis vältimaks üle kuumenemist. Abikaasa sai koos sugulase abiga lõpuks mu läpaka ka lahti ja tolmust ära puhastatud, nüüd on ta jälle vaikne ja aku peab pikalt. Kiri lubab seitse tundi, originaalakul lubas alguses vist ca neli ja pidas alla kolme, nii et ma arvan, viis tundi äkki peab see uus ikka reaalselt ka. Mul pole elu seeski nii kaua pidavat akut olnud 😀 Ja ma olen NII rahul, et mu arvuti nüüd õhku saab! Ma sellepärast just suurema aku tellisingi, et keegi USA Amazonis kiitis seda “lisafunktsiooni”. Ja kotti mahub läpakas ka paksema akuga ära, lukk läheb veel kenasti kinni.

IMG_6533

Tehnika teemal rõõmustades tuli veel meelde, et Tallinnas käies jäi täitsa juhuslikult ette imenunnu fotokakott – kui ma kunagi fotoka ostsin, ei leidnud kena kotti, ostsin Prismast mingi suvalise, mis kunagi eriti ei meeldinud, lisaks lõikasin väljaspoolt ühe häiriva sildi ära, mille lõikamise äär jäi samamoodi häirima… Nüüd on mul imenunnu uus kott, täpselt minu lemmiklilla ja rukkilille sarnaste motiividega, maksis 8.60.

IMG_6388

Nüüd ei oskagi enam midagi tahta, tehnika koha pealt on kõik superluks – nii sisu kui kest 🙂

Tallinnas on alati tore

Nädalavahetus Tallinnas oli äärmiselt meeldiv – täpselt nagu alati 🙂

Lubasin endale, et lähen reede õhtul varem magama, aga ikka venis poole kolmeni ning uni jäi neljatunniseks. Mõtlesin, et magan bussis, aga ikka oli reisielevus sees, nii et lugesin selle asemel hoopis raamatu läbi.

Käisin kahes Humanas, skoorisin viis toppi, sõin hiinakat ja sain seejärel kokku Lepaga. Mõtlesin temaga veidike jutelda ja siis kolmandasse Humanasse minna, aga… Pudel veini, mille kahe peale ära jõime, hakkas miskipärast liiga hästi pähe, mistõttu tundus hoopis kohasem osta veel üks pudel… Ja siis veel üks… 😀 Täpselt selline tunne oli, nagu poleks neid seitset aastat vahepeal polnudki. Nojah, selle vahega, et osa tolleaegsetest, khm, tegevustest on nüüdseks teatud asjaolude tõttu sobimatud. Aga väljas veini juua ja juttu rääkida ja hiljem Lepa käevangus mööda Vanalinna tänavaid kakerdada oli ikkagi sama tore 😀

Õhtu lõpetuseks võtsin kaasa neljanda pudeli veini ning läksin Marko ja Marge poole ööseks. Suurest kogusest veinist tulenevalt lõppes õhtu küll minu kohta ebaharilikult vara, juba enne keskkööd tuli magus uni.

Kuna olin ettenägelikult õhtul enne magama minemist rohkelt vett ja Ibuprofeeni manustanud, oli hommikune enesetunne täiesti normaalne, nii et jagus jõudu ülejäänud päeva Pipsiga shopata. Plaanis oli Kristiine ja Rocca – noh, selleks ajaks, kui Kristiines lõpetasime, oli mul juba aeg Järve keskusesse minna. Igatahes jõudsime nende viie tunniga päris mitu asja osta, ennast hiinakas täis puukida ja nõrkemiseni jutustada.

Järve keskuses käisin Liisil külas, vaatasin kingapoed ja Humana üle ning jutustasin lõpuks pool tunnikest Maritiga, kes mind hiljem Vana-Pääsküla bussipeatusesse ära viis. Viimse hetkeni oli lõbus ärevus, kas bussi peale saan või mitte – olin tahtnud bussijaamast pileti ära osta, aga Taisto busside peale Vana-Pääsküla piletit osta ei saanud. Igatahes osutus mu eelaimus õigeks – keset suve, mil ülikool on läbi, sõidab enamik inimesi nädalavahetuks Pärnusse ning pühapäevaõhtusele Pärnu bussile saamisega pole probleemi, buss oli kenasti pooltühi.

Teate, ma ei viitsi isegi pilte praegu üles panna, ehkki ostetud sai üht ja teist. E-luger jõudis eile õhtul kohale, sellest peaks pikemalt rääkima, aga… Mõni teine kord. Ma nimelt olen Bonesist endiselt sõltuvuses ja absoluutselt iga vaba hetk kulub selle vaatamisele, nii et kõik muu jääb unarusse. Aga ükskord, ükskord… Küll ma millalgi jälle kirjutan 😛

Scroll to Top