rõõm

Täpselt sama imeline pühapäev

Käisin hommikul turul küüslauku ostmas ja pesin masinatäie pesu, aga muus osas jätkasin eilset vaimustavat laiskelu diivanil raamatu ja kassidega. Kolmas raamat saab kohe läbi, siis võin magama minna 😛

Nii mõnus on, et kuusk on toas, kõik on tänu sellele eriti hubane… Et need okkad ainult vastu peaks uue aastani.

Ja sorry, Siim on nii nunnu, et ma pildistan teda LIIGA PALJU. Nagu vanemad ikka oma beebisid 😀

Imeline laupäev

Et mis ma täna tegin, küsite? MITTE MIDAGI! Mitte midagi asjalikku, that is. Absoluutselt vaimustav!

Kuna Plika on haige, jätsin igaks juhuks tänase kiigujooga ära. Mis tähendab, et mul oli üks päev üle hiiglama pika aja, kus ma ei pidanud üldse mitte kuskile minema. Ma olin terve päeva hommikumantlis! Seda pole juhtunud… No ma ei teagi, mis ajast 🙂 Tavaliselt ma käin nädala sees tööl ja nädalavahetusel mõlemal päeval trennis, nii et pole nagu võimalustki. Kui olengi vahel kodukontoris, siis panen ennast ka kohe kindlasti hommikul riidesse.

Tõele au andes, ma oleks täna ka riidesse pannud, AGA ma ootasin kõigepealt pool päeva, et saaks duši alla minna 😀 Tavaliselt ma käin pesus kohe peale ärkamist, aga mul oli vaja, et Kaaslane kõigepealt mul juuksed lühemaks ajaks – ja ma ärkasin temast kaks tundi varem… Kui ta lõpuks ärkas, siis olin nii näljane, et oli juba hommikusöögi aeg… Siis ta läks välja toimetama, pani garaaži konksud, kus jalgrattaid hoida (need olid siiani väljas lume all :D) ja tõi puid tuppa… No ja pärast seda lõpuks käisime duši all, kell oli siis äkki… Pool neli, kui mitte rohkem 😀 Ja siis ma oleks ennast riidesse pannud, aga mu riided olid parasjagu pesus. Mitte et mul rohkem riideid poleks, aga mu lemmikud. Nii ma siis olingi rõõmsalt edasi hommikumantlis. Ja kui riided lõpuks kuivatist kokku lappisin, oli kell pool üheksa, ilmselgelt ei hakanud neid enam selga panema 😛

Ühesõnaga ei saa tegelikult öelda, et ma midagi asjalikku ei teinud… Hommikul toimetasin veits köögis ja kaks masinatäit pesu pesin. Ja ok, aitasin Plikal ära pakkida ligi 3kg piparkoogitainast, mis ta tegi. Aga see oli ka kõik. Õhtusöögi tegi ka Plika.

Mina veetsin 90% päevast diivanil, kass(id) süles, raamatut lugedes. Lõpetasin ühe, mis eile alustasin, võtsin kohe järgmise ette. Homme saab see ka läbi 🙂

Issand kui mõnus päev oli! Ma juba kujutan ette, kuidas jõulupuhkuse ajal saab nii kaks nädalat! Ehkki jah, riidesse tahaks ikka panna ja lugemise kõrvalt tahaks ka mõne pusle panna. Ja blogida.

Täna tegin arvuti lahti alles kell kümme õhtul, sest lubasin ju jätkata igapäevast blogimist…

Ja muidugi mul on ka tõendusmaterjali selle kohta, et ma ikka päriselt peaaegu terve päeva diivanil olin 😀

Pool üksteist:

Pool kaks:

Kell kaks:

Kolmveerand kolm:

Pool kaheksa:

Kell kaheksa:

Jõuluootus

Jee, 1. detsember!

Ehtisime Plikaga kuuse ära. Sellel tähtedega karbil, milles jõuluehteid hoian, on ajalugu aastast 2006 🙂

Advendikalendrid olid ootel, täna saime esimesed aknad lahti teha. Lastel šokolaad, mul salaami, Kaaslasel kohvi, lisaks meil Kaaslasega veel gin 😀 Nagu ma talle täna ütlesin: nüüd on peaaegu kõik mu advendikalendri unistused täidetud, ainult Ulaka kaunitari oma veel puudu, ehk päkapikk toob mõnel järgneval jõulul selle ka…

Kanpolis müüdi piparkoogimaja ehitamise komplekti, kuna oli üsna mõistliku hinnaga (miski 2.99€), siis võtsin Plikale, sest teadsin, et ta soovib… Sel aastal siis lihtsam variant, ehkki pole välistatud, et ta tavapärase ise välja lõigatud ja küpsetatud detailidega teise maja ka millalgi teeb.

Siimu oleme pidanud juba nii mõnedki korrad pritsima, kui ta alumisi klaaskuule käpaga kõigutas, aga noh, siiani veel kõik terve… Ja miski hetk magas kuuse kõrval õndsat und.

Sünnipäev ja kontsert

Käisime täna ema sünnipäeva puhul kõigepealt õe juures kohvitamas-koogitamas ja hiljem kolme perega kontserdil. Plika jäi kahjuks haigeks ja ei saanud tulla, aga noh, ta on mu emaga varem mitu korda käinud, pole häda.

Ma pole kindlasti nii suur Oti ja Alika fänn, et oleks selle kontserti ise kavasse võtnud, aga sünnipäeva raames, vabalt – ikka tore kultuurne olla.

Koju jalutades avastasin uusi jõulukaunistusi.

Kuna olen viimased kolm ööd liiga vähe maganud, siis haigutan laialt ja pikka jutu siit taas kord ei tule. Aga kasspilte ikka ka.

Jõul hiilib ligi

Sõbranna toodud kuusk oli algselt ca 3m pikk, meil laed ainult 2,4m, Kaaslane pidi pisut lühemaks saagima. Ja siis pidime seda tükk aega esikus hoidma, et lumi ära sulaks, elutoa laudpõrandale tilkuma ei tahtnud. Aga tuppa ta lõpuks sai, ajalooliselt vara. Ma varem olen ikka detsembrini oodanud – seekord premeerisin ennast koristatud kappide eest 😀

Hetkel, nagu lubatud, ainult jõulutuled. Ehted tulevad detsembris. Ehk siis hiljemalt nädalavahetusel 🙂

Kui ma üritasin pilti teha, siis tegi mu telefon kõik pildid ühesuguse huvitava efektiga. Täitsa arusaamatu, kas tõesti sellest, et kaamera must oli – pärast puhastamist hakkas normaalselt pilti tegema. Mitte et sellel efektil miskit viga oleks, täitsa tore teine.

Mul oli vaja sahtlist korraks õmblusasjade karp võtta. Ma ei ole üldiselt see inimene, kes sahtleid ja kapiuksi lahti unustab, aga noh, vahel juhtub. Ja teadagi – loodus ei salli tühja kohta 😀 😀 😀

Lõpetuseks küsimus ka – te saate parooliga postitust lugeda? Parool ei ole muutunud. Ma ise ei saanud tükk aega ligi – panin parooli ja… Ma ei mäletagi, mis tuli, tühi leht vms. Siis ma käisin vahepeal postituses sees ja panin uuesti “publish”, pärast seda mul hakkas näitama. Aga teie nii teha ei saa 😀 Mul paar sõpra kurtis, et ei näe. Ma ausalt ei tea, mis ette võtta. Sellepärast uuringi, kas kõigil jama või keegi ikka nägi ka?

Kui on jama, siis võite katsetada nii, nagu Reet soovitab:

– kõigepealt sisestad salasõna,
– satud valgele lehele,
– vajutad ‘Back’,
– ja nüüd saad blogipostituse pealkirjale vajutades juba salasõnaga kaitstud osa näha 😀
Scroll to Top