Tesco muna ja Sainsbury’s muna. Kusjuures me oleme Tescost varem ka neid mune ostnud, aga midagi nii helekollast pole ma küll oma elus veel näinud…
See on ainult väike osa tulemusest – osa oli pildi tegemise ajaks juba ära söödud, osa alles ahjus.
Plikale ühest pirukast otse loomulikult ei piisa:
Aga lühidalt ütlen nii palju, et mul on üle aastate kõige ägedam sünnipäev ja see pole veel õieti alanudki 🙂 Täpsemalt homme, olen praegu liiga väsinud ja ametis muude asjade nautimisega 😛
Hommikusöögi kõrvale vaatasime kaks viimast osa Gilmore Girlsi. Siis käisime hoolimata uduvihmast Plikaga pikal jalutuskäigul (Plika kõndis ka, eks, mitte polnud kärus).
Lõunaund magas ta täna tavalise kahe asemel kolm tundi – eks sai ilmselt aru, et meil on koristamiseks rohkem aega vaja 😛 Köök ja vannituba on nüüd nii korras, kui nad veel kunagi varem olnud pole. Pesin esimest korda vannitoamatti, pesumasinas… Tuli täitsa elusalt välja. nüüd ootan, et lõplikult kuivaks. On muidu juba ammu jala all suht pehmeks kulunud.
Abikaasa pani köögis põrandaliistud ära, mida oleks muidugi teoreetiliselt pidanud juba sügisel sisse kolides tegema. Eelmisel nädalavahetusel sortisin ära kolm suurt köögisahtlit, mis olid igasugust mõttetut (remondi)träna täis – Abikaasa vaatas need asjad, mille kohta mina midagi arvata ei osanud, nüüd üle ja pani ülearused pööningule jalust ära. Rippuvad juhtmed kleepis kinni ja vineerplaadi kinnitas augu ette (jällegi, seda kõike oleks võinud juba sügisel teha). Mina pesin põrandaid (mida, ausõna, ei juhtu siin majas üldse tihti, tavaliselt piirdume pühkimisega ja kasutame lappi ainult siis, kui midagi maha tilgub vms) ja koristasin köögis viimased riiulid ära, mis veel sassis olid, kõik muu olin juba varem jooksvalt korda teinud.
Tubades ei jõudnud küll miskit teha, põrandate tolmuimejaga puhastamine jäi ka homseks. Ega magamistoas suurt midagi peale selle teha polegi – hea küll, kummuti pealt tolmu pühkida ja voodipesu vahetada saab ka, muu on küll alati korras.
Elutoas tuleks diivanil kate maha võtta, kõik plekid sapiseebiga sisse määrida ja siis pesumasinas ära pesta. No ja siis veel hunnik asju ja pabereid uuesti ära sortida – ma küll aeg-ajalt üritan neis korda luua ja iga kord saab natuke paremaks, aga ikka ei ole täitsa korras.
Pöördudes tagasi tänase juurde, siis jõudsime poes käimise ajal veel masinatäie pesu pesta… Poest £60 võrra vaesemana lahkuda… Plikale vanni teha… Ja kaneelirulle tegime ka, see on küll suuremas osas Abikaasa töö, mina ainult natuke aitasin ja koristasin hiljem, muidu tegelesin samal ajal rohkem Plikaga. Liha- ja kapsapirukate tegemise lükkasime homse peale.
Nüüd on kodu imehead küpsetamislõhna täis ja teine plaaditäis rulle tuleb kohe ahjust. Ise olen väsinud, aga hirmus rahul. Loodetavasti jõuame homme kõik ülejäänu ka ilusti ära tehtud, siis võib sünnipäev tulla.
Aga täna õhtul on jäänud ainult mõnulemine. Plika magab, kaneelirullid ja House ootavad.
Nädalad lendavad jube kiiresti mööda. Alles oli esmaspäev ja juba jälle reede. Suurepärane! Nädalavahetused on ju nädala parim osa.
Teine rasedus möödub ebareaalselt, kolmapäeval saab juba 20 nädalat täis. Ei ole kuidagi päriselt sellist tunnet, et ma nüüd olekski rase ja… Sellist erilist tunnet, mis esimesega oli. Väsimus, iiveldus ja muud ebameeldivad esimese trimestri nähud on ammu möödanik, nüüd on ainus märk suurenev kõht, kus üks tegelane aeg-ajalt vaikselt toksib. Teksad enam jalga ei mahu, õnneks on mul dressipüksid ja vabaajapüksid. Jope lukk läheb raskustega kinni, õnneks avastasin kapist aasta tagasi Reservedist soodukaga ostetud kevad-sügismantlid, mille nööbid veel kinni lähevad, ehkki natuke juba ka kisub. Igatahes on äärmiselt värskendav käia väljas ilusa punase mantliga – ilmad on siin soojad, 10+ kraadi, enamik päevadest on päike ka väljas (täna küll mitte), üldse on hea ja kerge olla… Ilus tunne kohe, noh.
Abikaasa tegi täna ettepaneku, et homme tuleks suurpuhastust teha. Äärmiselt tervitatav – tavaliselt olen mina see, kes peale käib ja lõpuks jääb ikka kõik tegemata. Aga noh, korteriomanik avaldas kaks nädalat tagasi soovi külla tulla, et pööningult oma kokkupandav töölaud või midagi muud sama jaburat ära viia, ta võib vabalt seda nüüd teha… Murakas tuleb kolmapäeval… Ja no sünnipäevaks on ikka kohane kõik puhtaks küürida – mis siis, et mingit pidu ei tule. Endalgi hea olla 🙂
Pluss muidugi meie iganädalane poeskäik, mida ma alati rõõmuga ootan. Abikaasa on selle nädala jooksul autoga probleemideta sõitnud, eks ole näha, mis homme saab, kui veidi pikem teekond ette võtta. Peangi hakkama poelisti tegema.
Või õigemini alustuseks lähen teen hoopis hommikusööki. Plika sõi tund aega tagasi ilusti ise kõik oma pudru ära ja jogurtit ka veel peale, mina ei ole veel söömiseni jõudnud…
Mulle meeldib kunst väga… Piiratud ja nunnul kujul 😛 Hiljuti sattusin Google Analyticsis kolades ja uusi linkijaid otsides ühe toreda blogi peale, mille autor joonistab ütlemata vingeid pilte. Ma tuulasin tükimat aega ta veebilehel ringi, tõdesin lõpetuseks, et kõige ägedamad tööd on kõik juba maha müüdud ning tellisin kähku paar lemmikut kaarti, mis veel alles olid. Just täna saingi kirja kätte ja jube nunnud on, aga fotot ma siia ei pane, sest kõik lähevad kingituseks ja kingisaajad loevad ka mu blogi, nii et neil poleks hiljem üldse nii põnev 😛
Nüüd ma muidugi avastasin, et selle vahepealse lühikese aja jooksul on tekkinud järjekordne ahvatlus rinnamärkide näol. No mulle nii kohutavalt meeldivad need pisikesed märgid, mida saab koti küljes ja rinnas kanda… Õnneks neid saab lõputult juurde toota, võin veel paar kuud praadida ja kui jälle Eestis olen, siis tellida. Selle aja peale olen ehk suutnud ka esialgse kümne lemmiku hulgast mingi arukama valiku teha 😀
Väga äge ühesõnaga. Mul oligi Navitrolla ja Nerva kõrvale mõnda sellist lemmikut vaja, kelle teoseid ma endale ka rahaliselt lubada jõuaksin 😛
Ma juba olen kord sellist tüüpi, et otsin väikeseid asju, mille üle rõõmustada. Suuri muidugi ka.
Plika magama jäämine jätkuvalt – lõunauni oli tal täna 12-13.15, kuna ta jäi autos magama ja ärkas hiljem kärus üles. Söögiajad läksid täitsa metsa – hommikupuder oli nagu tavaliselt, poole kahe paiku näsis autos hunniku riisiküpsiseid, neljast sai kodus kartuliputru, seitsme ajal sõi viinamarju, paar banaanibeatoonikest (mingi ökovärk, ostsime prooviks, väga maitses) ja jogurtit ning oligi kõik. Hea küll, üks päev ju võib. Igatahes, magamisest pidin ju tegelikult rääkima – pool kümme panin ta oma voodisse ning magas kahe minutiga.
Söömisrindel on ka edusammud – tahab järjest rohkem ise süüa. Hommikupudru sööbki enamasti ise, muude toitudega on nii, kuidas juhtub. Aga igatahes tahab ja harjutab. Nii saab varsti asja ka.
Potitamisega pole just erilisi edusamme, aga siiski, üks kord läks jälle õnneks. Nüüdseks skoor siis kolm. Proovime usinamad olla. Note to self: lärmimasin tuleb poti alt ära kangutada, see ehmatab Plikat ja tekitab ilmselt pigem vastumeelsust.
Mina olen hakanud rohkem süüa tegema. Õigem oleks ehk öelda, et rohkem köögis viibima? Koos on mõnusam. Nii et kas teeme koos süüa või Abikaasa teeb süüa, mina samal ajal koristan ja pesen nõusid, ühesõnaga assisteerin.
Või siis tänase näitel – mina tegin kooki, tema kapsarulle. Kook peaks kohe-kohe valmis saama, kapsarullid lähevad pärast seda ahju.
Küpsetamine pakub mulle järjest enam pinget. Igal nädalal tekivad uued ideed, mida laupäevasel poeskäigul oma püsivarudesse juurde muretseda, et need võimalikult mitmekesised saaks ja kõikvõimalike küpsetiste koostisosad käepärast oleks. Tänane skoor on näiteks toorjuust (mul läks aega, uurimist ja googeldamist, et selle ingliskeelne nimetus üles leida – cream/soft cheese), järgmine kord tahaks pähkleid ja rosinaid ning erinevaid külmutatud marju varuda.
Viimastel päevadel käib meil Abikaasaga aktiivne mõttevahetus leidmaks “oma asja”, mida Eestis ajama hakata. Täna tekkis esimene idee, millest mu meelest võib tõesti asja saada. Sellest ei ela alguses kindlasti ära, aga ma usun, et perspektiivi on ja tulevikus… Kes teab. Loodan, et saame selle käima. Loodan, et tuleb veel mõni sama hea või veel parem idee.
Viimastel õhtutel olen kõhus ilmeksimatut toksimist tundnud. Eile sai Abikaasa ka esimesed müksud kätte.
Nii see eluke siin veereb. Vaikselt ja mõnusalt. Eks muresid on ka, aga nendest mõtleb võimalikult vähe. Head asjad on ju paremad 🙂