rõõm

Elu esimene üllatuspidu

TIKKER 26

Pärast eelmise aasta juubeli finaali kõhuviirusega haiglas tilgutite all polnud see aasta üldse mingit isu midagi korraldada. Raha ka nagunii polnud, üldiselt olin täitsa rõõmus ja rahul mõttega, et ei toimugi absoluutselt mitte miskit, oleme omaette ja vaikselt. Sellepärast ei mõelnud ma lähenevale sünnipäevale üldse, polnud mu jaoks lihtsalt oluline.

Tagantjärele loendan muidugi lugematul hulgal pisiasju, mis oleksid võinud kahtlustama panna, et midagi toimub. Näiteks kui Iiris küsis Abikaasalt MSNis, aga kuidas siis naabritega lood on ja kui mina vastasin, siis väitis, et jutt läks valesse aknasse. Või see, kuidas Abikaasa tegi ettepaneku teha suurpuhastust. Kuidas ta nõudis, et kõik peab laupäeval tehtud saama. Ja eelkõige see, kuidas ta enne seda, kui eile tema tungival nõudmisel Plikaga teist korda mänguväljakule läksime, elutoast diivani pealt mu riideid ära pani 😀

No ja pluss veel see, et kui Iiris eile talle helistas ja mina hiljem küsisin, kes oli, vastati, et Ronn. Kui küsisin, mis tahtis, ütles Abikaasa, et ei saanud täpselt aru, sest ta oli purjus. Ja ausõna, minu jaoks polnud midagi imelikku selles, et purjus sõber võiks keset nädalavahetust päise päeva ajal helistada ja arusaamatut juttu ajada, see tundus täiesti normaalne.

Murakas leppis minuga kolmapäevaks kokkusaamise kokku, Iiris helistas veel tund aega enne peo algust ja tahtis täna kokku saada – see kõik olevat olnud selleks, et ma ei kahtlustaks, kui keegi mulle enne sünnipäeva ei helista. Minu meelest ei ole selles küll midagi imelikku, et keegi ei taha minuga spetsiaalselt kokku saada, kui ma ise kutsunud pole 😀

Ainus asi, mida mänguväljakul kahtlustama hakkasin, oli Abikaasa suhtumine, kui ma rääkisin plaanist täna Iirisega kokku saada – mul jäi mulje, nagu see Abikaasale väga ei meeldiks, millest järeldasin, et äkki on tal endal minuga tänaseks mingid plaanid. Kindlasti ei aimanud ma aga seda, et kui me mänguväljakult koju jõuame, ootavad mind seal ees kõik mu Londoni sõbrad tordi, salati ja kinkidega 😀

Mul on siin ju suht vähe sõpru-tuttavaid, aga oligi mõnus väike seltskond: Iir ja Sten, Iiris ja Murakas, MrsB ja Oliver + meie kolm 🙂 Nagu ma kahtlustasingi, oli plaani kandvaks jõuks Iiris, kes selle Abikaasa abiga ellu viis. No ja naabrite abiga ka muidugi, kes salati tegid (eriti pani mu kõrvu liigutama see, et nad jätsid spetsiaalselt minu pärast õuna sisse panemata – Iire sünnipäeval tuli jutuks, kuidas ma kartulisalati sees õuna ei salli 😀 ).

Kui ma tuppa astusin, sain üllatuse asemel šoki – mul olid mõtted hoopis teisel lainel ja järsku oli tuba täis inimesi ja õhupalle 😀 Iiris kirjeldas mu näoilmet kui sellist, et mida kuradit te siit kõik otsite. Umbes nii ma esimesel pilgul vist mõtlesingi. Läks natuke aega, enne kui kõik kohale jõudis. Et jaa, tegelikult ka, MULLE tehti üllatuspidu. Uskumatu, aga tõsi!

Tõesti, ma ütlen, see on üle aastate parim sünnipäev. Ei mingi närvitsemist sellepärast, keda kutsuda, kas kõik tulla saavad, mida süüa teha, kuidas kõik õigeks ajaks valmis jõuda… Üllatuspeod on lahedad, peaks neid isegi tihemini praktiseerima hakkama. Või siis lihtsalt selliseid sünnipäevi, kus sünnipäevalaps ise pidu orgunnima ei pea – midagi taolist olen ma korra isegi teinud, kui Iiris sai 17, aga see on juba teine jutt. Igatahes on tunduvalt lihtsam, kui üks inimene ei pea muretsema sellepärast, et kõik kümme asja ära organiseerida, vaid kümme inimest organiseerivad igaüks ühe asja.

Nojah, ühesõnaga mul on nii suur positiivne emotsioon, et tahaks seda teistele ka edasi anda.

Algselt oli pidu plaanitud õige päeva õhtule, liigutati aga pühapäevale, kuna MrsB poisid lähevad juba kell seitse magama ja ta poleks saanud siis Oliveri kaasa võtta. Minul on igatahes väga hea meel, et nad nädalavahetuse kasuks otsustasid – sai kauem ja rahulikumalt pidutseda 🙂

Plika tegi mulle ka omalt poolt suure kingituse: jäi esimest korda üle ma ei tea kui pika aja üksi magama – panin ta lihtsalt voodisse ja läksin ise teise tuppa, tavaliselt pean ikka kõrval passima, kuni ta ära vajub. No ta oli ka tavalisest väsinum.

IMG_2331

IMG_2344

IMG_2380

DSC_6624

IMG_2368

IMG_2329

DSC_6635

DSC_6627

IMG_2336

IMG_2402

Suur-suur tänu kõigile asjaosalistele ülilaheda sünnipäeva eest!

CIMG9750

Pirukategu

Tesco muna ja Sainsbury’s muna. Kusjuures me oleme Tescost varem ka neid mune ostnud, aga midagi nii helekollast pole ma küll oma elus veel näinud…

CIMG9727

CIMG9730

CIMG9734

See on ainult väike osa tulemusest – osa oli pildi tegemise ajaks juba ära söödud, osa alles ahjus.

CIMG9744

Plikale ühest pirukast otse loomulikult ei piisa:

CIMG9739

Aga lühidalt ütlen nii palju, et mul on üle aastate kõige ägedam sünnipäev ja see pole veel õieti alanudki 🙂 Täpsemalt homme, olen praegu liiga väsinud ja ametis muude asjade nautimisega 😛

Toimekas päev

Hommikusöögi kõrvale vaatasime kaks viimast osa Gilmore Girlsi. Siis käisime hoolimata uduvihmast Plikaga pikal jalutuskäigul (Plika kõndis ka, eks, mitte polnud kärus).

Lõunaund magas ta täna tavalise kahe asemel kolm tundi – eks sai ilmselt aru, et meil on koristamiseks rohkem aega vaja 😛 Köök ja vannituba on nüüd nii korras, kui nad veel kunagi varem olnud pole. Pesin esimest korda vannitoamatti, pesumasinas… Tuli täitsa elusalt välja. nüüd ootan, et lõplikult kuivaks. On muidu juba ammu jala all suht pehmeks kulunud.

Abikaasa pani köögis põrandaliistud ära, mida oleks muidugi teoreetiliselt pidanud juba sügisel sisse kolides tegema. Eelmisel nädalavahetusel sortisin ära kolm suurt köögisahtlit, mis olid igasugust mõttetut (remondi)träna täis – Abikaasa vaatas need asjad, mille kohta mina midagi arvata ei osanud, nüüd üle ja pani ülearused pööningule jalust ära. Rippuvad juhtmed kleepis kinni ja vineerplaadi kinnitas augu ette (jällegi, seda kõike oleks võinud juba sügisel teha). Mina pesin põrandaid (mida, ausõna, ei juhtu siin majas üldse tihti, tavaliselt piirdume pühkimisega ja kasutame lappi ainult siis, kui midagi maha tilgub vms) ja koristasin köögis viimased riiulid ära, mis veel sassis olid, kõik muu olin juba varem jooksvalt korda teinud.

Tubades ei jõudnud küll miskit teha, põrandate tolmuimejaga puhastamine jäi ka homseks. Ega magamistoas suurt midagi peale selle teha polegi – hea küll, kummuti pealt tolmu pühkida ja voodipesu vahetada saab ka, muu on küll alati korras.

Elutoas tuleks diivanil kate maha võtta, kõik plekid sapiseebiga sisse määrida ja siis pesumasinas ära pesta. No ja siis veel hunnik asju ja pabereid uuesti ära sortida – ma küll aeg-ajalt üritan neis korda luua ja iga kord saab natuke paremaks, aga ikka ei ole täitsa korras.

Pöördudes tagasi tänase juurde, siis jõudsime poes käimise ajal veel masinatäie pesu pesta… Poest £60 võrra vaesemana lahkuda… Plikale vanni teha… Ja kaneelirulle tegime ka, see on küll suuremas osas Abikaasa töö, mina ainult natuke aitasin ja koristasin hiljem, muidu tegelesin samal ajal rohkem Plikaga. Liha- ja kapsapirukate tegemise lükkasime homse peale.

CIMG9721

Nüüd on kodu imehead küpsetamislõhna täis ja teine plaaditäis rulle tuleb kohe ahjust. Ise olen väsinud, aga hirmus rahul. Loodetavasti jõuame homme kõik ülejäänu ka ilusti ära tehtud, siis võib sünnipäev tulla.

Aga täna õhtul on jäänud ainult mõnulemine. Plika magab, kaneelirullid ja House ootavad.

Ja ongi jälle reede

Nädalad lendavad jube kiiresti mööda. Alles oli esmaspäev ja juba jälle reede. Suurepärane! Nädalavahetused on ju nädala parim osa.

Teine rasedus möödub ebareaalselt, kolmapäeval saab juba 20 nädalat täis. Ei ole kuidagi päriselt sellist tunnet, et ma nüüd olekski rase ja… Sellist erilist tunnet, mis esimesega oli. Väsimus, iiveldus ja muud ebameeldivad esimese trimestri nähud on ammu möödanik, nüüd on ainus märk suurenev kõht, kus üks tegelane aeg-ajalt vaikselt toksib. Teksad enam jalga ei mahu, õnneks on mul dressipüksid ja vabaajapüksid. Jope lukk läheb raskustega kinni, õnneks avastasin kapist aasta tagasi Reservedist soodukaga ostetud kevad-sügismantlid, mille nööbid veel kinni lähevad, ehkki natuke juba ka kisub. Igatahes on äärmiselt värskendav käia väljas ilusa punase mantliga – ilmad on siin soojad, 10+ kraadi, enamik päevadest on päike ka väljas (täna küll mitte), üldse on hea ja kerge olla… Ilus tunne kohe, noh.

Abikaasa tegi täna ettepaneku, et homme tuleks suurpuhastust teha. Äärmiselt tervitatav – tavaliselt olen mina see, kes peale käib ja lõpuks jääb ikka kõik tegemata. Aga noh, korteriomanik avaldas kaks nädalat tagasi soovi külla tulla, et pööningult oma kokkupandav töölaud või midagi muud sama jaburat ära viia, ta võib vabalt seda nüüd teha… Murakas tuleb kolmapäeval… Ja no sünnipäevaks on ikka kohane kõik puhtaks küürida – mis siis, et mingit pidu ei tule. Endalgi hea olla 🙂

Pluss muidugi meie iganädalane poeskäik, mida ma alati rõõmuga ootan. Abikaasa on selle nädala jooksul autoga probleemideta sõitnud, eks ole näha, mis homme saab, kui veidi pikem teekond ette võtta. Peangi hakkama poelisti tegema.

Või õigemini alustuseks lähen teen hoopis hommikusööki. Plika sõi tund aega tagasi ilusti ise kõik oma pudru ära ja jogurtit ka veel peale, mina ei ole veel söömiseni jõudnud…

Ja öelge veel, et mulle kunst ei meeldi

Mulle meeldib kunst väga… Piiratud ja nunnul kujul 😛 Hiljuti sattusin Google Analyticsis kolades ja uusi linkijaid otsides ühe toreda blogi peale, mille autor joonistab ütlemata vingeid pilte. Ma tuulasin tükimat aega ta veebilehel ringi, tõdesin lõpetuseks, et kõige ägedamad tööd on kõik juba maha müüdud ning tellisin kähku paar lemmikut kaarti, mis veel alles olid. Just täna saingi kirja kätte ja jube nunnud on, aga fotot ma siia ei pane, sest kõik lähevad kingituseks ja kingisaajad loevad ka mu blogi, nii et neil poleks hiljem üldse nii põnev 😛

Nüüd ma muidugi avastasin, et selle vahepealse lühikese aja jooksul on tekkinud järjekordne ahvatlus rinnamärkide näol. No mulle nii kohutavalt meeldivad need pisikesed märgid, mida saab koti küljes ja rinnas kanda… Õnneks neid saab lõputult juurde toota, võin veel paar kuud praadida ja kui jälle Eestis olen, siis tellida. Selle aja peale olen ehk suutnud ka esialgse kümne lemmiku hulgast mingi arukama valiku teha 😀

Väga äge ühesõnaga. Mul oligi Navitrolla ja Nerva kõrvale mõnda sellist lemmikut vaja, kelle teoseid ma endale ka rahaliselt lubada jõuaksin 😛

Scroll to Top