rõõm

Kuidas Frosch mu vannitoas imet tegi

Et kõik ausalt ära rääkida, peab ilmselt alustama sellest, et kaks aastat olid meil vannitoas pigem kehvad pirnid, mis ei valgustanud kaugeltki piisavalt. Mis oli mugav selles mõttes, et igasugune jama ei paistnud välja 😛 Ühtlasi oli mul kogu selle koroonajandi ja ületöötamise tõttu koristamisest ka üsna ükskõik 😀

Kui Kaaslane millalgi aasta alguse poole pirnid välja vahetas, avanes üpris õõvastav vaatepilt. Mis ei tähendanud sugugi, et ma oleks rutanud seda likvideerima. Oh ei 😀 Ma ikka tubli pool aastat vahtisin seda jubedust ja juurdlesin endamisi.

Juurdlesin, kas NÜÜD oleks see aeg, kus kasvõi ühekordse projektina koristaja kutsuda, et ma ei peaks selle jamaga ise tegelema. No aga raha on ju mujalegi kulutada. Ja mis see “väike” küürimine siis ära ei ole, eks.

Juurdlesin, kas peaks tellima selle kuulsa Norwexi katlakivieemaldusvahendi, mis olevat überhea (kinnitab mu endine kolleeg ökopoest, kes proovis ära kõik vahendid, mida me müüsime ja ütles, et talle meeldis Norwex neist veel enam) – aga no see maksab ligi 20€, mis tundus ühe väikese pudeli eest tiba palju.

Juurdlesin, kas peaks tegema ökonõudes erandi ning ostma selle ühekordse küürimisprojekti võimalikult kiireks ja valutuks läbiviimiseks mingi hullema keemia.

Aga siis sain vihje, et Froschi vaarikalõhnaline katlakivieemaldi olla väga efektiivne. Ja Frosch on teadagi kõige laiatarbem öko, mida müüakse paljudes poodides ja mis on VÄGA mõistliku hinnaga. Vaarikas on minu jaoks lõhnana küll pisut liiga magus, aga noh, vähemalt üldjoontes meeldiv, eks.

Nii et ma ostsin suurest Rimist konnaga roosa pudeli, 500ml maksis 3,49€ – ja vahtisin siis järgmised kolm nädalat selle pudeliga tõtt. Sest vaadake, mulle kohe tõesti ÜLDSE ei meeldi küürida.

Ennast kätte võtma sundis mind lõpuks üleüldse see, et meie WC poti prill-laud läks jälle katki. See on logisenud pikemat aega ja Kaaslane on seda mitu korda parandanud – isegi üritanud välja vahetada, aga tuli välja, et uue prill-laua kinnitused olid teistsugused, seega ta tagastas selle ja nii see vahetamata jäigi 😛 Lisaks on potti võimatu täielikult puhtaks saada, isegi suurema küürimisega. Ja meil ootas garaažis kolm aastat tagasi maja jaoks ostetud vannitoamööbel – valamukapp koos valamuga, peegliga seinakapp ja mis kõige tähtsam, uus WC pott. Kuna siin elatud 2,5 aastaga oleme tõdenud, et ehkki oleks mõnusam, kui ülemisel korrusel oleks WC, ei jõua me suure tõenäosusega selle ehitamiseni, oli meil nagunii plaanis alumise vannitoa pott, kraanikauss, seinariiul ja peegel välja vahetada, sest need ükski polnud päris see, mis vaja. Piisavalt viisaka välimusega, mis tähendab, et lükkasime seda vahetust muudkui edasi, aga noh, nüüd siis see logisev prill-laud 😀

Kui me olime kõik kraami garaažist tuppa tarinud, vannitoas mõõtnud ja mõelnud ja leidnud, et sobivad küll, peab torumehele helistama… Vot SIIS ma lõpuks võtsin kätte ja hakkasin küürima. Sest ega ei saa ju sellisesse räpasesse vannituppa uut ja ilusat mööblit panna, enne peab ikka kõik puhas olema.

Pugistasin ise naerda, et tõeliselt glamuurne viis veeta laupäeva õhtut – baari või ööklubi asemel vannituba küürides 😀

Igatahes – see Froschi vahend ületas mu ootused. Jah, küürima pidin, sest halloo, 2,5 aasta jagu seebi ja katlakivi jääke vuugivahedes, AGA hämmastavalt puhtaks sai. Ja ma kujutan ette, et kui seda vahendit nüüd regulaarselt kasutama hakata, siis ilmselt pääseb küürimiseta, lihtsalt peale pihustada, veidi mõjuda lasta ja maha loputada. Noh, teooria on mul vähemalt selline 😀

Kuna aga üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna, siis palun väga, õige mitu enne ja nüüd pilti. Seinte vuugivahesid annaks veel puhtamaks saada, aga kuna vahend sai otsa, kell oli kümme õhtul ja randmed valutasid küürimisest, siis leidsin, et selleks korraks aitab kah.

Ega ma neid “enne” pilte kohe ei märganud teha, olin juba esimese vahendi peale pihustanud, nagu roosast vahust näete 😀

Siin sauna ukse peal ma olen juba katsetanud kahte erinevat katlakivieemaldit – vasakul Froschi, paremal mingit ökot, mille tellisin tabletina ja selle ise vees lahustasin. Mõlemad töötavad, aga mu arust Frosch on tiba parem. Algselt oli uks siis selline, nagu keskel 😀

Pärast edukat operatsiooni olin nii vaimustuses, et pidin neid fotosid FB-s ka jagama. Sain tänu sellele muuhulgas näiteks kasulikku infot, et Orto Sanit-M olla üliefektiivne ja odav ega haisevat ka mitte (kellele öko oluline pole, tasub kindlasti proovida, selle 500ml pudel maksab nt Selveris ainult 0,99€). Aga Froschi tooteid googeldades leidsin täitsa juhuslikult AbeStore e-poe, kus täitsa juhuslikult on kõik Froschi tooted septembri lõpuni -25% ja täitsa juhuslikult on 05.09 e-smaspäeva kampaania raames ka tasuta tarne pakiautomaati.

Hkhm, võib küll juhtuda, et ma tellisin üle 65€, mispuhul on saatmine nagunii tasuta ja ma võtsin kulleriga (mis oli selle summa puhul samamoodi tasuta), sest tellitud sai ühte koma teist ja see pakk kõige kergem kindlasti ei ole. Ongi hea, et ei pea pakiautomaadist ise koju vedama.

Froschi vahenditest olen ise seni regulaarselt kasutanud vaid WC puhastusgeeli, aga tellisin nüüd kõike muud ka, mida kogu aeg vaja läheb – pesugeeli, vedelseepi, nõudepesumasina tablette (me küll tavaliselt ostame Rimi soodukate ajal Tri-Bio 50tk pakke, mis on noil puhkudel kuni 50% sooduses ja väga hea hinnaga, aga Frosch tuli soodukaga umbes sama ja põnev on miskit uut proovida)… Ja proovimiseks küürimiskreemi ja sapiseebiga plekieemaldi. Ja muidugi sedasama vaarikalõhnalist katlakivieemaldit 😛 Ja ühe keraamilise pliidi puhastusvahendi, sest vahel ikka juhtub, et rasvaplekid on kinni kuivanud ja vajavad midagi tõhusamat kui lihtsalt lapp ja vesi.

Vanasti ostsin pigem üldpuhastusvahendeid, aga praeguseks olen jõudnud arusaamisele, et minu koristusharjumuste juures on need pigem kasutud. Kui ma saan pinnad puhtaks lapi ja puhta veega, siis ma ei näe mitte mingit vajadust vahendit kasutada, igapäevaselt ma seda ei teegi. Kui mul on vaja vahendit, tähendab see, et miski on juba VÄGA must ning lapist ja veest üksi ei piisa. Siis aga jääb enamasti see üldpuhastusvahend ka nõrgaks 😀 Ongi vaja kas spetsiaalselt rasvale või katlakivile mõeldud vahendit, need on tunduvalt efektiivsemad.

Ühesõnaga rõõm. Kohe pidin jagama, oma uneajast 😀 Sest äkki kellelgi on veel kasu ja e-smaspäev juba käib.

Kui vannitoas mööbeldamisega ühele poole saame, siis on jälle pilte oodata. Helistan homme torumehele ja vaatan, millal tal minu jaoks aega on.

Ja üleüldse võiks katsuda blogimisharjumuse taastada, eks. Kõik kõik on uus septembrikuus – see oleks midagi uut, kui ma jälle tihemini kirjutaks 😀

2021 raamatud

Kui vähegi viitsin/jõuan, teen tagantjärele ka kuude kaupa kokkuvõtted. Seniks aga üldine aastakokkuvõte, mille 31. detsembri hilisõhtul FB-sse postitasin 🙂

Lugesin 2021. aastal 145 raamatut ja 42255 lk – see on ca 3 raamatut nädalas ja ca 115 lk päevas. 106 raamatut ja 29031 lk eesti keeles ning 39 raamatut ja 13224 lk inglise keeles. Tänu liitumisele lugemise väljakutse grupiga oli sel aastal loetu varasemast tunduvalt mitmekesisem ja eestikeelsed raamatud vahelduseks tugevas ülekaalus – nii kodumaised autorid (66 raamatut) kui ka tõlkekirjandus inglise, soome, rootsi, norra, taani, hollandi, ungari, saksa, prantsuse, hispaania ja jaapani keelest. Lemmikžanr on endiselt põnevik/krimi (40 raamatut), ilukirjandust ja naistekaid sai mõlemat pisut üle 20, noortekaid 15, Minu-sarja seekord vaid 11 (kõik on läbi, noh 😃), no ja siis veel elulugusid, lihtsalt elulisi raamatuid, enesearengut, näpuotsaga klassikat. Aa, ja fantaasia/ulme, mida vabatahtlikult poleks kätte võtnud, aga sai ka sealt pisut loetud ja mõni asi oli isegi päris hea 😃 Mingit pingerida koostada ei jaksa, aga kõige-kõigemad raamatud noppisin siiski välja. Goodreadsi hinded: 5 – 20 raamatut, 4 – 84 raamatut, 3 – 31 raamatut, 2 ja 1 – mõlemad 5 raamatut. Võib rahule jääda ja jätkan samas vaimus 🙂

Pildifailid jätsin originaalsuuruses, nii et kel huvi, saab suuremalt lahti klõpsata, sisse zoomida jne.

Naomi Novik “Välja juuritud”

LV13. Tuntud muinasjutu uusversioon.

Naomi Novik “Välja juuritud” (Tänapäev 2016, 458lk)

Fantaasia ei ole reeglina üldse minu teetassike ja vabatahtlikult ma ühtki selle žanri raamatut kätte ei võta 😛 Antud juhul aga soovitas seda mulle üksteisest sõltumatult mitu sõpra ning lisaks sobis väljakutse teema alla – seega tundus täitsa kohane teha erand.

Ja ma olen meeldivalt üllatunud – see lugu tõesti köitis mind! Mitte et see oleks mu nüüd fantasy-usku pööranud, seda mitte – ei tunne kihku haarata järgmise sama žanri või kirjaniku raamatu järele, aga eraldiseisva lugemiselamusena igati nauditav.

Ma ei osanud mitte midagi oodata, aga üsna algusest peale läks väga põnevaks – ja nii tore oli jälgida peategelaste arengut. Põnevust ja kaasaelamist jagus küllaga kuni raamatu lõpuni – lõpp ise oli nunnu ja jättis sisse hea tunde.

Tõlge ja toimetamine tundusid ka üle prahi. Ma pole küll kaugeltki ekspert, pigem lihtsalt alateadlik keelepede. Mitte midagi ei häirinud, see on minu suust juba suurim kiitus 😃

Selle nädala menüü

Eelmise nädala teine pool läks pisut lappama, sest üks õhtu pakkus Plika ennast pannkooki tegema, nädalavahetusel jagus sööki kauemaks, kui eeldasin, sest lapsed olid laupäeval Eksabikaasa juures. Ühesõnaga osad asjad jäid tegemata ja lõplik menüü sai selline:

E 05.apr lasanje
T 06.apr kala-kartulivorm
K 07.apr seljanka
N 08.apr pannkoogid singi ja juustuga
R 09.apr pad thai
L 10.apr
P 11.apr kapsapirukas

Kuna enamik neist on vanad äraproovitud lemmikud, siis ei vaja uuesti kommenteerimist. Pannkoogid ei vaja vist ka eraldi kommenteerimist 😀 Küll aga kommenteeriks ainsat uut retsepti – kapsapirukat. NII HEA!!! Meil olid külalised, viiekesi sõime ära peaaegu kogu suure plaaditäie. Mõned tükid jäid mulle õnneks tänaseks lõunaks ikka ka 😛 Tegin kodujuustuga ja täpselt retsepti järgi, ainult till jäi ära, sest ma pole suurem asi tillisõber. Ja teen raudselt veel. Ja KAPSAS, ma armastan kapsast! Peab rohkem kapsatoite välja mõtlema. Odav ja maitsev.

Selle nädala esialgne plaan:

E 12.apr praetud koha sinepikastmega
T 13.apr maisikotletid
K 14.apr pasta carbonara
N 15.apr tomatine kikerhernesupp
R 16.apr idamaised riisinuudlid
L 17.apr ahjukana
P 18.apr chili con carne

Ei välista, et siin ka miskit muutub, aga eks elu näita. Koha sinepikastmega maitses mulle ja Kaaslasele väga, lapsed ei arvanud kastmest miskit, nii et kordamisele ilmselt ei lähe 🙂

Nädalavahetusel olen pikad päevad kodust ära, nii et panin sellised toidud, mida Kaaslane on varem teinud, kokkab siis ise. Ma muidu küll üritan juurutada traditsiooni, et igal nädalavahetusel üks (uus) soolane pirukas, aga seekord jääb siis vahele… Ma tegelikult pole lõpuni välistanud, ehk teen reede õhtul piruka, retsept on juba välja valitud 😀 Vaatan õunte pealt. Kui jaksu ja viitsimist on 🙂

Phil Knight “Shoe Dog”

LV18. Raamat, mille pealkiri algab sinu eesnime viimase tähega.

Phil Knight “Shoe Dog” (Scribner 2016, 400lk)
Eesti keeles “Jala jälg” (Helios Kirjastus 2016)

Oh, kuidas ma armastan inspireerivaid elulugusid! Ja oh kui PÕNEV oli lugeda Nike ajaloost!

Ma olen ise sellist tüüpi inimene, kes brändiihalusest suuremat ei pea ja tuntud logod riietel on minu jaoks pigem asi, mida vältida 🙂 Spordipoode külastan harva, sest minu jaoks on mõistlikumaid viise oma raha kulutada ja riiete osas olen nagunii teise ringi fänn. Mitte et ma oleksin enne Nikest kuidagi halvasti arvanud, seda mitte, täiesti sümpaatne firma… Aga pärast selle raamatu lugemist sümpaatia kasvas hüppeliselt ning lisandus tohutu austus.

Niiviisi kenasti ühtede kaante vahele kokku panduna oli see ikka täitsa ulmeline teekond. Oli lihtsalt üks noor mees – loomu poolest pigem arg ja introvert – kes armastas jooksmist. Ja oli tema IDEE importida Ameerikasse soodsaid kvaliteetseid Jaapanis toodetud jooksujalatseid. Nii läks ta pärast ülikooli lõpetamist ümbermaailmareisile ja külastas selle ajal muuseas ka üht Jaapani tootjat, et kaubelda välja nende toodangu Ameerikas müümise õigus – ostes esimesed paarid isalt laenatud rahaga 🙂 Ja siis see uskumatu kasv, sellega seoses ettevõtte pidev rahahäda, reetmised (ilma milleta poleks Nike brändi ilmselt üldse sündinudki), probleemid pangaga, kohtukeissid… Ulme, noh, ma ütlen!

Ja kogu see seltskond seal raamatus – uskumatud tüübid olid koos. Nende kõigi ühine näitaja oli usk sellesse, mida nad teevad… No ja meeletult targad olid nad muidugi ka. Ja parasjagu hullud. Muidu poleks nad sellega ilmselgelt hakkama saanud 🙂

Ühesõnaga ääretult sümpaatne lugemine ka spordikaugetele inimestele. Väga hästi kirjutatud raamat! Ma vaikselt mõtlesin seda lugedes, et oleks ehk isegi võinud eesti keeles ette võtta – kõik need raamatupidamise ja jalatsitootmise terminid loost üldist arusaamist ei seganud, aga nii täpselt ma neid inglise keeles ju tegelikult ei tea. No ma lihtsalt reeglina ingliskeelseid raamatuid eesti keeles ei loe, sest kardan halba tõlget, ehkki kõik tõlked ei ole ilmtingimata halvad 😀

Scroll to Top