rõõm

Aasta šokk

Aimar ja Kertu said lapse 😀

Jaa, ma pole nendega pärast A-st lahkuminekut pea üldse suhelnud, aga Kertuga natuke ikka – kui veel Eestis töötasin, siis käis ta mult vahest miskit ostmas, sai maast ja elust räägitud. Viimati kirjutasime paar rida eelmise aasta suvel, kui küsisin luba tema pulmapilti oma blogis näidata… Aga muidu on Orkut ja selle kaudu olen nende eluga ikka natuke kursis. Kertu vist loeb vahel mu blogi ka.

Igatahes, Kertu pani oma kõhupildid just siis üles, kui ma Londonis olin, mul polnud too nädal üldse aega Orkutis käia, nii jäidki kahe silma vahele. Ja nüüd ma siis just nägin, et Aimar on lapsega pildi üles pannud. Ja sain šoki.

Nii äge 😀 Vanasti oleks lapsed mind täiesti külmaks jätnud, aga nüüd, kus ise ema olen, on kohe hoopis teine tera. Veel üks titt, kelle kasvamisel silma peal hoida 😀

Oi, tõesti, niiii tore!

Pesupesemismaniakk

Mul käivad ikka aeg-ajalt sellised hood peal, kus ma tahan kõik kapis leiduvad riided järjest läbi pesta. Tavaliselt tuleb taoline hoog siis, kui on üksjagu ühest kohast teise kolitud ja riided on läbisegi kapis/sahtlis/riiulis olnud, nii et puhastel ja “poolpidustel” enam vahet ei tee.

Lisaks on hetkel oivaline pesukuivatusilm, nii ma siis kiskusingi oma nagunii hirmus sassis riidekapi riiulite sisu põrandale, jaotasin värvi järgi kuhjadesse ja kolmas masinatäis hetkel peseb. Tavaliselt pesen lihtsalt neid riideid, mis pesu vajavad, värvist hoolimata lähevad kõik kokku, 40-kraadise kiirpesuga ei juhtu miskit. Aga mõned asjad, mida üldiselt harva pesen, võivad värvi anda küll, nii on vahelduseks värvide kaupa pesta päris mõnus.

Nõme on see, et siinse pesumasina kiirprogramm peseb üle tunni. Olen ära hellitatud pooletunnise kiirpesuga – sellest piisaks täiesti. Nüüd läheb aega ja elektrit ja vett ja raha lihtsalt rohkem.

Mul on ka auahne plaan kõik mantlid ja muu pesumasinakeeluga riided keemilisse viia, kõik puuduvad nööbid ette õmmelda ja üldse osa riidekapi sisust välja visata. Näis, kas ma seda kõike ka jõuan või läheb tuju enne üle 😛

Londoni saak

Koristan siin vaikselt ja mõtlesin, et pildistan ülejäänud huvitavama Londonist ostetud/saadud kraami ikka ka üles.

Teksad £4 (Primark) ja punane komplekt £5 (T.J. Hughes) – no ma ei saa, ma olen punase fänn!

Murakalt sain mõned tema laste väikseks jäänud asjad, mis on küll 4-5 aastastele, jäävad oma aega ootama. Siin pildil on kõige ägedamad (mh, kleit sai küll nii üle valgustatud, et ilusat pitsmustrit pole näha) + üks kahest kaelarätist, mis me Plikale Camdenist ostsime. Teine oli punane ja pealuudega, seda olete juba piltidel näinud.

Roosa T-särk on Muraka kink, roosa komplekti kinkis Andreea, teksad (£5) ja sokid (£1.50 3 paari) ostsin Primarkist. Roosa, jaa, aga teksasinine tasakaalustab ilusti, nii et mulle väga meeldis 🙂 Ja sokkidel olid maaaaasikad, ei saanud ju ostmata jätta! Kolmas paar sokke on lihtsalt mummulised, need on praegu Plikal jalas.

Meie ise ostsime kumbki ühe jaki ja Mehele sihukese toreda rannalina. No ja siis oli veel muid, igavamaid asju, neid ma ei viitsi üles lugeda ega pildistada 😛

Plika esimene maal

Kunagi ammu-ammu, kui oli vaid kaks triipu testil ja suur teadmatus, rääkisin ma sellest kõigest Iirisele, kes rõõmust kiljus ja lubas mulle muuhulgas lastetuppa pildi joonistada. Nüüd sai see lõpuks valmis:

Päriselt kätte saan siis, kui Iiris juunis Eestisse tuleb 😛 Nüüd oleks veel ainult lastetuba vaja 😀 Aga noo, seniks on meil vaba seinapinda küllalt, ei pea ju päris oma tuba olema.

Aga siiski-siiski. Udupeen või mis! See pilt tuletab nüüd mulle meelde seda, kuidas ma tegelikult elada tahaksin. Nii oleks ju hirmus mõnus 🙂

Tahaks juba päriselt näha…

Londonist, kokkuvõtteks

Hirmus vahva oli!

Jõudsime teha kõike, mis plaanis ja rohkemgi veel. Ainult quarter pounder jäi söömata (aga ühe Big Tasty sõin küll, maitselt on nad sarnased, ehkki jah, Big Tastyt saab ju Eestist ka) ja enamik asju ostmata 😀

Iire ja Steni juures ööbida oli absoluutselt jumalik. Kuskil mujal poleks nii hea olnud.

Plika paistab olevat sündinud matkasell – ta oli täiesti võrratu reisikaaslane. Vedasime teda terve nädala mööda Londonit ringi – palju sebimist, võõraid nägusid, uusi kogemusi… Tema muudkui naeratas ja kilkas. Virinat oli isegi vähem kui kodus – siis, kui kopp täiesti ees ja väsimus peal. Aga pärast väikest puhkust paistis jälle päike.

Magas ta täpselt nii, kuidas juhtus – päeva jooksul vahel vaid kaks tundi, õhtuti läks magama Eesti aja järgi üheteistkümne ja ühe vahel. Hilisõhtulgi oli rõõmus ja seltskondlik – ka siis, kui oleks kõigi eelduste kohaselt pidanud olema üleväsinud ja jonniv. Igatahes julgeme me temaga nüüd igale poole reisida 🙂

(Eestis, kusjuures, jäi ta kohe esimesel õhtul üheksast tuttu ja eile õhtul magas kella kümneks, nii et ka tavapärasesse graafikusse tagasi pöördumisega ei paista probleeme olevat)

Nägime ära kõik inimesed, keda tahtsime näha. Sõime kõike seda, mida olime igatsenud. Käisime nii paljudes kohtades, et ei jõua kokku lugedagi.

Eks natuke kiskumist oli ka vahetevahel, aga sellest ajalugu vaikib 😉

Parim puhkus üle pika aja. Tahaks varsti jälle!

Scroll to Top