rõõm

Ei takista meid vihm, ei torm

Väljas sajab hetkel sellist padukat, millisega käru õue panna küll ei taha – vihmakile katab ju ainult lahtise osa kärust. Aga juhtumisi on meil köögi-, garaaži-, keldri- ja aiaukse vahel selline mõnus väike koridor, nii et käru saab ilusti lahtise aiaukse ette jätta. Hundid söönud, lambad terved – Plika lõunauinak on värskes õhus, käru jääb kuivaks ja mina saan rahulikult toimetada.

Kas ma olen ikka piisavalt tihti maininud, kui hunnitu vedamine see on, et me saame elada aiaga majas? Jaa, üleval on naaber küll, aga teda pole praktiliselt ei näha ega kuulda. Täitsa oma maja tunne on.

Maris oli siin, vol 2

vol 1

Ja tegelikult on ta mul rohkemgi külas käinud, lähtusin siinkohal ainult postituse pealkirjast 😉

Põhiline action toimus eile: sai hommikust saati veini joodud ja kooki tehtud ja õhtupoolikul grillitud ja terve päeva aias chillitud.

Nii süüakse kamapalle:

Veiniiiii!

Nokaga kruus Plikale veel väga ei meeldi, aga kui mul lõpuks torkas pähe talle vett lutipudelist pakkuda, jõi mõnuga:

Lillelaps:

Ja ka nii süüakse kamapalle:

No võta nüüd veel üks amps tädi Juuli eest ka!

Söö ise oma löga!

Kaks punasetriibulist plikat:

…kes ei hoolinud suuremat poseerimisest:

Perekond Ilusad:

Tänane ilm polnud suurem asi, nii et olime enamik ajast toas. Lõunaks sõime eilse grilli jäänuseid 😀

Maris pani ka veel pilte üles.

Jah!

Läksin mina veidi peale üheksat Plikaga aeda pesu kuivama panema, ise veel mõtlesin, et jõuan täpselt enne Mehe tulekut omadega valmis. Tuppa tagasi jõudes avastasin sealt aga Mehe – ühel põlvel, sõrmus hambus. Oli teine veidi varem lõpetanud ja koju tulnud, mind aias näinud ja eest uksest salaja tuppa hiilinud.

Poolsurnuks ehmatas 😀

Nii saab minustki lõpuks aus naine 😛

Scroll to Top