rõõm

Londonist, kokkuvõtteks

Hirmus vahva oli!

Jõudsime teha kõike, mis plaanis ja rohkemgi veel. Ainult quarter pounder jäi söömata (aga ühe Big Tasty sõin küll, maitselt on nad sarnased, ehkki jah, Big Tastyt saab ju Eestist ka) ja enamik asju ostmata 😀

Iire ja Steni juures ööbida oli absoluutselt jumalik. Kuskil mujal poleks nii hea olnud.

Plika paistab olevat sündinud matkasell – ta oli täiesti võrratu reisikaaslane. Vedasime teda terve nädala mööda Londonit ringi – palju sebimist, võõraid nägusid, uusi kogemusi… Tema muudkui naeratas ja kilkas. Virinat oli isegi vähem kui kodus – siis, kui kopp täiesti ees ja väsimus peal. Aga pärast väikest puhkust paistis jälle päike.

Magas ta täpselt nii, kuidas juhtus – päeva jooksul vahel vaid kaks tundi, õhtuti läks magama Eesti aja järgi üheteistkümne ja ühe vahel. Hilisõhtulgi oli rõõmus ja seltskondlik – ka siis, kui oleks kõigi eelduste kohaselt pidanud olema üleväsinud ja jonniv. Igatahes julgeme me temaga nüüd igale poole reisida 🙂

(Eestis, kusjuures, jäi ta kohe esimesel õhtul üheksast tuttu ja eile õhtul magas kella kümneks, nii et ka tavapärasesse graafikusse tagasi pöördumisega ei paista probleeme olevat)

Nägime ära kõik inimesed, keda tahtsime näha. Sõime kõike seda, mida olime igatsenud. Käisime nii paljudes kohtades, et ei jõua kokku lugedagi.

Eks natuke kiskumist oli ka vahetevahel, aga sellest ajalugu vaikib 😉

Parim puhkus üle pika aja. Tahaks varsti jälle!

Murakal külas

Kõigepealt tasub meenutada seda aega, kui ma esimest korda Londonisse tulin. Töötu ja rahatu, pärast esimest õhtut Iirise ja Kay juures, veetsin järgmised päevad Murakaga. Elasin nende toonase maja külalistetoas, kus voodi oli niii pehme ja linnud laulsid hommikul akna taga. See oli idüll, tõepoolest. Ma ei hakka siin postitusi linkima, neid oli liiga palju, aga kui huvitab, siis vaadake arhiivist märtsi lõppu ja aprilli algust 2007.

Nüüd elab Murakas juba ammu uues majas, kus me augustis 2007 ka Pipsiga külas käisime. Toona olid vanemad kodus, nii et olime ainult Muraka toas, seekord olid kassid kodust ära ja hiirtel pidu.

Pühapäeva õhtul läksime rongi peale. Sinna, kuhu piletid ostsime, sel päeval üldse rongi ei läinudki – netist näitas, et läheb, ostsime automaadist piletid ära ja alles väravate juures tuli välja. Läksime siis mingi rongi peale, mis teise Murakale lähedalasuvasse jaama läks, pileteid ei tahtnud terve reisi jooksul keegi näha.

Rong oli peenike, igas vagunis olid lauad. Plikal oli mõnus nihverdada:

Kohale jõudsime alles pimedas ning olime millegi asjaliku tegemiseks liiga väsinud – istusime natuke netis ja läksime siis magama.

Järgmisel hommikul oli aga lõbu laialt. Käisime duši all, mille otsik oli tavalisest kolm korda laiem ja tekitas tahtmise kogu öko kuu peale saata 😛

Plika vaatas hiiglaslikust telekast Puhhi multikat:

Ja nihverdas köögilaual (hea pikk laud oli, mõnus roomata):

Ja lõpuks magas study põrandal (ok, enamiku ajast küll voodis, Mees tõstis ta lihtsalt korra “eest ära”):

Murakal on seal ka Gaggia masin – teine mark, aga samalaadne väike. Ja sellega oli palju lihtsam head kohvi teha! Espressole tuli kohe ilusti kreemjas vaht peale ja piim sai kiiresti kuumaks. Mina ei saa aru, mis mu masinal viga on…

Hommik venis märkamatult poole päevani, nii et Crawleysse jõudsime alles kell pool kolm. Aeg möödus poode kammides nii kiirelt, et enne kui aevastadagi jõudsime, oli kell viis ja meie üllatuseks pandi kõik kinni. Nii jäigi minu päeva saagiks vaid kaks paari teksasid. Oh well…

Kuna linnas enam miskit teha polnud, sõitsime Muraka poole tagasi ja olime õhtuni seal. Londonisse sõitsime jänest, sest minnes väravaid polnud, Muraka sõnul polnud ta sel liinil kunagi ühtki kontrolli näinud ja kohale jõudes sai väravast nädalase travel cardiga läbi. Kokkuhoid £15. Arvestades seda, mis summasid me juba transpordi alla kinni pannud olime, ei tundnud mingeid süümekaid ka 😛

Tagasisõidust ja Tallinnast kirjutan hommikul, hetkel murrab uni maha.

Pühapäevane piknik

Kõigepealt lihtsalt üks hommikune nunnu pilt:

Käisime poest läbi, ostsime piknikumaterjaliks puuvilju, juustu, sandwich fillereid ja kaks ahjusooja pikka saia ning kihutasime rongi peale, et Iirisega kesklinnas kokku saada.

Pärast rohket rahmeldamist vajus Plika draakoni alla tudule, mispeale me Iirisega ta meeste hooleks jätsime ja ise South Bankile jalutama läksime.

Seal oli muuseas väga vahva näitus:

London Eye’ni ei jõudnudki, sest laps ärkas ja tahtis süüa. Pärast seda oli elu jälle ilus:

Reinule lapsed üldse ei meeldi 😉

Lõpuks hülgasime mehed ja käisime veel Angelis hiinakat söömas. Tinderboxi kolmandat korda ei jõudnudki, pidin hakkama enne kodu poole liikuma.

Aga ma pikemalt ei viitsigi kirjutada, sest Iiris juba tegi seda. Lugege sealt 😛

Viimane päev Londonis

Kui mul oleks pähe tulnud, et bank holiday ajal kõik poed juba viiest kinni pannakse, oleks varem tegutsema hakanud 🙂 Aga noh, ehk ongi parem – kulutatud on nagunii üleliia, kaks paari pükse sain ja riideid on lõppude-lõpuks kodus kapis küllaga (hoolimata sellest, et selga pole kunagi midagi panna).

Aga kell on nüüd jällegi hirmpalju ja kole väss peal, nii et põhjalikumalt jääb kirjutamata. Pilte on ka eilsest ja tänasest rohkem, eks ma kunagi homme-ülehomme üritan põhjalikumalt…

Hommikul liigume lennujaama poole ja õhtupoole oleme juba Eestis 🙂

Scroll to Top