Siin, seal ja igal pool
Täitsa lõpp, kahe päevaga on nii palju juhtunud ja nii palju pilte tehtud, et ma uppun ära sellesse fotohunnikusse! Kangesti tahaks magada, aga ma ju tean, kuidas asjad kuhjuma hakkavad, nii et ma parem võtan ennast kokku ja kirjutan kõik kohe üles. After all, uni olevat nõrkadele 😉
Viimane lause sobib hästi iseloomustama ka järgmist fotot, mille ma tegin eile hommikul. Plika ärkas ebanormaalselt vara ja nii ta siis nihverdas…
Enne MrsB juurde minekut käisime läbi puuviljaturult ja sattusime natuke liiga hoogu… Nagu vanadel headel aegadel, kui ma veel rase olin ja Mees mulle iga päev sealt kilode kaupa puuvilju koju tassis.
Siis jalutasime liina poole. Ta elab meile hirmus lähedal – bussiga 10 minutit, jalutada ca 15. Ma kohe kujutasin ette, kui mõnus oleks olnud tal külas käia ja kõiksugu emade-tittede värke teha, kui me oleks Londonisse jäänud. Mitte et ma Eestisse tagasi kolimist kahetseksin, oh ei, aga sellest on küll kahju, et MrsB-ga nüüd ainult blogi teel suhelda saab.
Või mis, no me ju nägime nüüd üksteise ikkagi päriselt ära. Blogituttavatega on see jabur asi, et kui esmakordsel kohtumisel oleks nagu kohane ennast tutvustada jne, siis blogidest on ju ammu kõik teada, nii et jutt läheb kohe sujuvalt edasi kõigele muule ja tunne on selline, nagu teaks teist igiammu.
Mees mängis peamiselt MrsB vanema poisiga ja meie tegelesime pisematega. Mõningaid pilte te juba MrsB blogis nägite, aga ma pean ikka endale ka panema… Ja siis veel mõned 😛
Plikal oli küla peal hirmus põnev – nii palju uusi asju, mida avastada ja näppida, kogu tuba vaibaga kaetud ja hea soe, võis piiramatult ringi roomata ja nihverdada. Ja näiteks MrsB vanema poisi kokku pandud raudteed lõhkuda:
…
