rõõm

The world is popping

Pips rääkis ennist, et tema parim sõbranna sai täna hommikul tütre, just nägin ühe Kaidi klassiõe titepilte, kelle kasvaval kõhul ma Orkutis ikka silma peal hoidsin. Esmaspäeval sündis, oli sama pikk kui meie oma ja täpselt 10 g raskem… Aga poisil on teatavasti mõned kehaosad, mis kaalu lisavad 😛

Ma IRL ei suhtle neist kummagagi, aga Orkuti sõbralistis me üksteisel oleme ja nüüd on hiiglama põnev kõigil oma tuttavate äsja sündinud lastel silma peal hoida.

Raudselt on veel keegi kohe-kohe sünnitamas, kelle ma ära unustanud olen.

Vahva!

Jälle küla peal

Käisime Mehe sõpradel külas. Lahkusime kodust päeval kella kahe paiku, mõtlesime esialgu lihtsalt korra pakutud lasteriided üle vaadata… Ja jõudsime koju tagasi kell kaheksa 🙂

Plika sai omale hunniku riideid, mina laenasin neli raamatut väikelaste arengust ja muust taolisest, Mees laenas trikotaažist kandelina – kaitserohelist värvi pealegi, sobib ideaalselt tema riietusega 😉

Kakao meega maitseb üllatavalt hea – see eeldab muidugi eelnevalt magustamata kakaopulbrit. Hea nipp suhkru vähendamiseks laste toidus. Panin kõrva taha.

Ja siis ma vaimustusin raamatutest. Kokaraamatutest ja papiraamatutest 😀

Tahan endale nüüd 100 kooki kõiki kolme osa, kõige rohkem teist. Kui tavaliselt jätavad pooled retseptid mind külmaks, siis toda raamatut ma muudkui lehitsesin ja vesistasin – peaaegu kõik koogid paistsid imemaitsvad.

Peres oli kaks last – aastane ja kolmene – seega on neil üksjagu lasteraamatuid. Ja mina muudkui vaatasin ja vaimustusin. Just neist kõige väiksematest, paariaastastele mõelduist. Papist ja puidust. Uurisin netist järele, kõik on praegu veel saada ka. Kangesti tahaks osta, aga praegu ei tohi – raha pole ja laps on liiga noor nagunii. Aga tõenäoliselt ostan varsti oma kõige lemmikumad ikkagi ära 😛 Lihtsalt nii ilusad pildid olid.

lõõtsad

Veel üks pisike inimene

Kui esimene jõululaps otsustas kaks nädalat varem tulla, siis teine viivitas selle eest kaks nädalat tähtajale peale.

Üks uus plikapõnn jõudis täna siia ilma 🙂

Ei tea, millal me ükskord teda päriselt näha saame, loodetavasti järgmine kord Pärnusse minnes… Ma ei jõua fotosid ära oodata!

Liigutan kõrvu

…sest sain nii ilusa kommentaari (selle postituse lõpus):

Tikker, pole sind küll kunagi näinud vaid olen sinust blogi põhjal pildi koostanud aga sa oled vist kõige ägedam tüüp üldse 😛
Mõnus huumor, otsekohesus ja mõnus pohhuism.
Hakkasin blogi täitsa algusest lugema ja enne vist ei lõpeta kui loetud 🙂
Lihtsalt tahtsin hästi öelda!

Noh, ikka on hea meel, kui keegi sust hästi arvab, eks 🙂

Scroll to Top