Rahulolu
Ma olen 250 krooniga plussis!
(Ja videomakki enam pole. Tõe huvides peab mainima, et sain selle eest ikka rohkem – 600 krooni – lihtsalt mõned olulised ja mitte nii olulised väljaminekud…)
rõõm
Muide, Tikker on ka küünlamaniakk
Kui keegi veel ei tea, siis ma lihtsalt jumaldan küünlaid! Igasuguseid, igast asendist. Okei, mitte päris igasuguseid, ilusad peavad olema 😛 Nagu näiteks see, mis pildil. Pildilt ei paista tegelikult väga hästi välja, aga see on lumepalli kujuline. Hästi ilus. Küünlajalg on ka ilus. See on mul üldse esimene korter, kus on nii palju vaba ruumi, et suured küünlajalad piisava efektsusega mõjule pääseks.
Nii ma siis põletan igal õhtul tonnide kaupa küünlaid. Päris kulukas lõbu… Aga seda väärt!
Küünlavalgus ja muu taoline on muide ka hea viis, kuidas Tikrit ära sebida (muig, mõni mees vist juba teab seda). Sellega seoses tuli meelde ka üks igiammune vestluskatkend A-ga jaanuarist 2003, kui me olime veel täiesti anonüümsed sõbrad MSNis, mul oli isegi see chat log alles:
Tikker: mul on totaalne nõrkus küünlavalguse vastu
Tikker: kõige kindlam viis mind ära sebida
A: ehhh..kui sa näed mind küünal taskus, sis tead
Olid ajad, ilusad ajad 😀
Läbi sain!
Marta ja Potsataja blogi siis. Väga hea lugemine, mitmekesine ja intelligentne, soovitan soojalt ja panen linkidesse ka, et te kaugelt otsima ei peaks. Kes järgmiseks?
Täna on suht toimekas päev olnud. Mitmed vajalikud (pisi)asjad said korda aetud – viisin Starmanile modemi tagasi ja lõpetasin lepingu ära, viisin taara ära, pesin pesu… Eh, ainult kolm asja siis tegelikult, pole ma miskit nii übertubli, nagu tundub 😀
Taaraga seoses tuleb meelde mingi suht hiljutine uudis, mida lugesin ilmselt Delfist (sest mujalt ma uudiseid eriti ei loe, sealtki harva): tavaline taara äraviija on keskealine keskmisest loodusteadlikum pereisa (väikeste?) lastega. Või midagi taolist. Pugistasin natuke naerda. Lubage teavitada, et täiesti tüüpiline taara äraviija on ka Tikker – eriti siis, kui tal on raha otsas. Seekord sain ainult 30 kr, ilmselgelt on rahvas mu juures liiga vähe (klaaspudelitesse villitud alkoholi) joomas käinud. Vähemalt on köögikapp jälle tühi. Aastalõpu suurpuhastus ja nii 😉
See on muidugi omaette teema, et taarapunktid on, nagu nad on ja meie Siili Maxima nurga taga asuv küll eriti külastama ei meelita. Lahtiolekuaegu ka päris puhta kullana võtta ei saa, sestap vaatan alati enne minemist järele, kas putka on lahti, et ilmaasjata pudelikottidega ringi ei laseks, nagu ükskord juhtus 🙁
Rahaasjade hetkeseis selline, et olen kõigest 31 krooniga miinuses (ja kui poleks olnud müstilist jõuluvana ega ema toredat meest, kes mulle näiteks täna Pärnu-Tallinn bussipileti ostis, oleks see summa kole palju suurem). Üritab videomakki müüa ja üks huviline vist isegi on. Saaks Tartu piletite raha ja piskut söögi jaoks, peaks isegi palgapäevani ehk vastu. No peaasi, et aasta lõpus nullis oleks, 1. jaanuaril ma ju VÕIN krediitkaardi appi võtta.
Muide, tegin endale ise ka ühe jõulukingituse – [digi] otsekorralduse. Juba tükimat aega olen mõelnud, et hea ajakiri on, aga suurem asi poest ostja ei ole ja sõprade juures ka piisavalt tihti näppu ei satu. Igati hästi kulutatud 25 kr kuus, ma kinnitan teile. Ekspressi tellimine ilmselt mõjub, vaatame, mis järgmiseks 😉
Traditsiooniline kingipilt siis ka siia, ladusin kõik kingid kuuse alla, kus on teatavasti nende õige koht. Kole palju alkoholi. Lihtsalt südantsoojendav!
PS. Osa kinke on otse loomulikult juba ära söödud/joodud/tarbitud (kommid, šampus, kinopiletid).
PPS. Muuseas jõuti minu blogini, googeldades sellist väljendit: “mõtle positiivselt! ütlen endale igal hommikul: olen optimist”
PPPS. Olen aru saanud, et vältimaks regulaarsete blogide pidevat kontroll-läbiplõksimist uute sissekannete leidmiseks, on võimalik kasutada RSS-lugejat, mis annab mulle ilusti teada, millal keegi miskit kirjutanud on. Kuluks väga ära. Kuna endal pole selliste asjadega absoluutselt kokkupuudet olnud, ootan soovitusi, millist kasutada, sest ei oska kohe mitte valida.
Peeretav krõll ja muud jõuluimed
Pildil on peeretav Krõll ehk Marise kassi jõulukink ehk mingi mänguloom-elukas, kelle saba saab pikaks tirida ning see tõmbub siis suure surina ja värinaga kokku tagasi (minu rikutud mõtlemine leidis sellele ka hulganisti muid kasutusviise). Video oleks palju asjakohasem, aga ma ei tea, kuidas seda siia organiseerida (olemas on küll) – YouTube? Ma ei tea, ei viitsi uurida…
Jõuluvana on see aasta eriti helde veiniga, täna kingiti veel kaks pudelit. Kust on tulnud selline eksiarvamus, et Tikker joob? 😀
Emajõuluvana tõi mulle kommi (sellega oli nii, et nägin seda kommipakki mingi hetk Prismas ja kuna Tikril on teatavasti teema rottide ja lammastega, siis helistasin kohe emale, teatasin, et olen sel aastal eriti hea laps olnud ja kirjeldasin üksikasjalikult, mis kommi jõuluvana mulle tooma peab)
…ja palutud ühe raamatu asemel kolm: tahtsin seda (eellugu: Tikker otsib tervisesektsioonist raamatut, kus räägitaks lihtsalt sellest, mida üks või teine toit teeb ja kuidas mitmekülgselt toituda, aga leiab vaid tuhat ja üks erinevat dieeti ning peksab pead vastu seina; lõpuks kroonis pingutusi edu), sain lisaks veel selle (Tikri kontseptsioon sellest, et võiks olla raamat, mis räägiks, kuidas ilusamalt elada ja Tikri ema on igasuguste selliste raamatute ja teooriate fänn) ja naistelehe retseptikonkursi põhjal valminud “101 argirooga”, mille kohta ei suutnud netist ühtki linki leida. Peaks igatahes sisaldama lihtsaid ja odavaid retsepte, hullult teretulnud nähtus Tikri köögis, äkki hakkan isegi midagi peale makaronide tegema!
Tikker on endaga üliväga rahul ja tervitab veelkord kõiki jõuluvanasid ja päkapikke, kes tema jõulud ilusaks tegid.
Ja jõuluimest kui sellisest veel nii palju, et Daki ja Rüblik abielluvad! Ja see on minu arust hästi nunnu. Ja äge. Ja ehkki ma olin alguses hästi üllatunud, siis natukene järele mõeldes enam ei olnud.
Vot nii. Kõik tänaseks. Ilusat pühade jätku – minu omad on küll ilusad.
Tikri jõuluroog
Hmm, mulle tundub, et see ei näe pildil üldse nii hea välja kui ma plaanisin, aga kui pilti juba lubatud sai, siis palun väga 😛
Olen endaga absurdselt rahul – viitsimata välja minna, leiutasin ikkagi jõuluõhtuks söögi, mis on mulle nii iseloomulik (makaronid), aga samas täiesti eriline (aitäh Murakale, kelle jäetud frikadellid loosi läksid, ise ei osta ma neid ilmselt kunagi). Kinnitan, et maitses väga-väga hästi (ja otse loomulikult jõudsin sellest kuhjast ainult pool ära süüa, nii oligi mõeldud – kindlasti läheb õhtu jooksul kõht jälle tühjaks).
Mandariinid ja piparkoogid olid ka väga head. Nüüd on Tikril kõht täis ja süda rahul.
Homme Pärnusse, kõigepealt Marise sünnale ning siis koju, kus saab nagunii seapraadi, verivorsti ja kõike muud head-paremat 😛