rõõm

Jõulud

Lükkasin teleka, mida ma nagunii ei vaata (ja mis enivei vist ikkagi ei tööta) nurka ning tirisin kuuse teleka asemele voodi kõrvale, et seda oma pesast (loe: voodist) kogu aeg imetleda saaks. Nüüd on lõhna ka tunda – hea, ütlemata hea.

Väljas on õnneks pimedaks läinud – kuuse tuled ja küünlad ei pääse ju muidu mõjule.

Ma ei tahaks tegelikult üksi olla. Siin on nii ilus, et patt on seda kellegagi mitte jagada. Aga ma ei tahaks olla ka võõraga. Tahaksin olla pere, mõne sõbra või tuttavaga. Juua kellegagi koos veini.

Ma tean, et võiksin minna Pärnusse, ema ootab mind. Ma vist isegi tahaksin seal olla. Aga ma ei taha minna täna välja ega loksuda kaks tundi rahvast täis bussis. Sestap jään siia.

Ja kuna ma olen üksi, siis ei joo ma vist isegi veini. Ma ei tea, mulle pole kunagi meeldinud üksi juua. Seltskonda oleks vaja…

Ja ma tõesti ei viitsi kodust välja minna, ehkki on õudne isu hiinaka järele. No lihtsalt mitte miski ei kisu mind mu mõnusest kuuselõhnalisest küünlavalgust täis pesast välja.

Niisiis on tänaõhtune menüü siiski makaronid ja piim. Ja kommid ja piparkoogid ja mandariinid – vähemalt jõuluhõngulist magusat leidub mul küllaga 🙂

Ja tegelikult ei ole ma üldse pahas tujus ega kurb. Ma olen oma vaiksel moel õnnelik, samas natukene nukker ja…

Tahaks, et keegi tuleks hiina toiduga (või miks ka mitte seapraega) külla. Et ma saaksin temaga veini juua ja juttu rääkida ja oma mõnusat kuuselõhnalist pesa jagada.

Selle asemel olen üksi ja nokitsen vaikselt oma asjade kallal, mis nagunii ammu tegemist vajasid ja mida mulle iseenesest väga teha meeldib. Ja loen võõraste inimeste blogisid. Ja võib-olla suhtlen kellegagi MSNis, kui leidub veel keegi peale minu, kes jõuluõhtu arvuti taga veedab.

Need on tõenäolisemalt kõige kummalisemad jõulud, mis mul kunagi olnud on. Ma ei kurda. Omamoodi armas.

Häid jõule kõigile! 🙂

PS. Panin Love Actually tõmbama, sest tundus, et täna õhtul oleks kohane mõnd ilusat (jõulu)filmi vaadata ja eks kõige kindlam variant ole ikka see, mille headuses juba ette veendunud oled. Mu moodne kiire internet pakub umbkaudseks tõmbamise ajaks hetkel neli-viis tundi. Hea!

Kõige nunnum jõulukaart

…potsatas minu postkasti eile.

Ütlen ausalt, et mina pole viitsinud veel kaarte (neid väheseid, mis mul on) kirjutada. Töö kurnab nii ära, et õhtul vahin lihtsalt tuima näoga arvutiekraani. Aga homme on vaba päev, siis ehk. Väljamaa inimesed saavad mu kaardid küll ilmselt alles uuel aastal kätte, aga mõte on see, mis loeb, eks! 😛

Jõulud on siiani väga nunnud: eile šokeeris mind põhjalikult jõuluvana, täna saadeti kontorist kõigile pudel šampust, mis sai tööpäeva jooksul otse loomulikult ka väga vastutustundlikult ära tarbitud… Nüüd istun kodus ebanormaalse kommihunniku (ja veinipudelite 😛 ) keskel, imetlen kuuske ja mõtlen, mis homme peale hakata.

Igatahes loodame, et Pipsi ja Mäksi ilusad soovid tõeks saavad!

PS. Jõuluvana, võid oma pikka poissi hoiatada, et ma võtan ühendust siis, kui ta seda kõige vähem oodata oskab! 😀

Kuusk

Küsida, milline on minu kõige ilusam jõuluehe, oleks sama totter, kui paluda mul otsustada, mis on mu lemmikraamat. Mõlemaid on ilmselgelt liiga palju.

Ja eilse kohta pole mul vaja enam midagi lisada – siin on kõik päris ilusti ära öeldud.

Minuga polegi varem imesid juhtunud 🙂

PS. Mõelge hoolega järele, enne kui Maximast kuusejalga ostma lähete (kui mitu korda ma olen soovinud, et mu kodupoeks midagi normaalsemat oleks…) – vastasel korral võib juhtuda, et saate jala, millel üht kruvi saab normaalselt keerata, teist suurte raskustega ja kolmandat üldse mitte. Kuuse püsti hoidmiseks läheb aga kõiki kolme vaja 😛

Ma sain ikka lõpuks kõik kruvid keeratud ja kuuse püsti, aga pöidlad on väänamisest valusad ja isegi natuke verd tuli kuskilt vahepeal… Jõulud nõuavad ohvreid!

Scroll to Top