Tikri piparkoogivabrik
rõõm
LUMI!
Jah, ma tean, et ma olen ebaoriginaalne, ma olen juba mitut samanimelist postitust ja MSNi nime lugenud 😉
Ma olin peaaegu 23-ni tööl ja pahaaimamatult välja astudes avastasin, et lund sajab ja kõik on juba päris valge. See oli lihtsalt nii ilus! Tuju läks hoobilt paremaks.
Ja homme on vaba päev! Ma kavatsen süüdimatult kaua üleval olla, poole päevani magada, jõulukaardid valmis kirjutada ja posti panna ning hunniku piparkooke küpsetada. Kui lumi homseks veel alles on, siis tekib kindlasti hirmus kuusetahtmine ka jälle ja võib juhtuda, et annan sellele isegi järele.
Vaatame 🙂
Nii et elu on igati lill.
(Kui muidugi jätta kõrvale tõsiasi, et tahaks hirmsasti seksida, aga pole, kellega, ning et tõenäoliselt ronin varsti mööda seina üles. Kaasa ei aita sugugi ka see, et ma juba teist päeva ajan MSNis täiesti kurioosselt haiget seksuaalset juttu inimesega, kes on… Haa haa, hullem kui mina – sellist alles annab otsida.)
Nojah.
Et seda lund ikka jätkuks!
Koomiline. Kurioosne. Absurdne. Hea pidu!
Raporteerin rahulolevalt, et eilne jõulupidu läks nii, nagu plaanitud: täpselt sellises koguses alkoholi (veini, kokku pudel ehk), et kaine ma polnud, aga käitumist kontrollisin piisavalt. Pohmakat ei tulnud, mälukat ka mitte.
Võin rõõmuga tõdeda, et elul on mulle endiselt (õnneks positiivseid) üllatusi varuks. Mul oli mitmeid kontseptsioone selle kohta, kuidas õhtu lõppema peaks, aga reaalselt juhtunu nende alla ei mahtunud.
Õnneks mulle ootamatused üldiselt meeldivad.
Siinkohal tervitaks anonüümseks jääda soovinud kontori töötajat (vt. pilti) ning Piiat ja Nadjat. Jõudu ja jaksu teile kõigile edaspidiseks!
Tantsud tähtedega oli parim – palavad tervitused ka Indrek… Vabandust, Martinile 😛
Kokkuvõtvalt oli selline õhtu, mis jääb kauaks meelde ja mida saab kunagi hiljem suure heldimusega meenutada.
Ahjaa, kui te teete õhtuks harja, aga ei viitsi seda öösel välja pesta, on järgmise päeva pärastlõunaks tulemus selline, nagu näha kõrvaloleval pildil.
Kui koju sõitsime, oli muru roheline ja päike säras taevas. Häid jõule kõigile kolleegidele ja muudele loomadele. Järgmisel aastal jälle 😀
PS. Kanters, ma jään nüüd su aastavahetusürituse peale lootma, Tartu tundub selleks puhuks tõesti Tallinnast hulka sobivam olevat!
Ääretult südantsoojendav
…on lugeda tõestust selle kohta, et kõigil juhtub. Minul viimati näiteks nädal tagasi, Martal muuhulgas aasta tagasi, sinul ka kindlasti aeg-ajalt juhtub.
Inimlik tunne tuli, noh. ma pole ainus. Alkohol lihtsalt on vahel kurjast 😛
Üldine töine meelestatus meie töökas kollektiivis – suur ümmargune null. Tund veel, siis putka kinni ja peole.
Peaks teid eilsega kurssi viima, Pärnu ja teater ja Annika sissekolimine, väga sisutihe ja äge päev oli. Aga hetkel tõesti ei viitsi. Homme ehk… Kui siis üldse millekski võimeline olen 😛
Sest nagu Nadja hiljuti ütles: “Olgem ausad: sa lihtsalt ei oska madalat profiili hoida.”
Ja Tikker vastas: “Ütleme siis, et ma üritan seekord viisakat kõrget profiili hoida.”
(dialoog meenutatud mälu järgi, sõnastus ei pruugi 100% sama olla, küll aga mõte)
Stay tuned!
Must või punane, selles on küsimus!
Ma ise kaldun vist ikka mustade poole, ehkki punased on ka ägedad… Mis teie arvate?
Eva imestas täna, kuidas ma oma saapad nii kiiresti jalast ära sain. Maksimaalne haakide arv, mu lapsed, selles on saladus! Rääkimata sellest, kui lihtne saapapaelu vahetada on, ainult neli auku…
Tikker on endiselt rõõmus ja rõõsa ja oma saabastega ülivägarahul.