rõõm

Ja minul oli baari kõige ilusam naine

Eilne õhtu oli konkurentsitult üks parimaid mu elus. Iiris pidas oma lahkumispidu (ta lendab nimelt ülehomme Londonisse lapsehoidjaks).

Et Iirisel Londonis ikka kõik libedalt sujuks, ostsime talle Muraka ja Keilyga lahkumiskingituseks libesti 😛

(Sellega seoses oli omaette teema muidugi see, kuidas Tikker käis kõva häälega Ülemiste Rimi kosmeetikaleti müüja käest küsimas: “Kas teil siin kuskil libestit ka müüakse? Lasnamäe Centrumi Rimis küll oli.” Müüja oskas ainult arvata, kus see olla võiks ja arvas muide täitsa õigesti.)

Kodus veini juues tuli Murakale geniaalne idee mu hari püsti ajada ja kuna Keily oskab isegi rastasid teha, polnud üks väike hari talle mingiks probleemiks. Veerand tunniga valmis ja tema sõnade kohaselt parim, mis ta kunagi teinud on. Ma nägin kuradi hea välja 😛 Keily väitis, et ta pole kunagi näinud harja, millele nii palju tähelepanu pööratakse, absoluutselt kõik inimesed vaatasid mulle tänaval järele.

Lõpuks jõudsime G-sse. Iiris nägi ka sigahea välja. Nii hea, et kui ma oleks lesbi, siis ma oleks ta raudselt ära lohistanud 😛 Me olime ilma igasuguse kahtluseta baari kaks kõige ilusamat naist. Ja me sobisime perfektselt kokku – kaks pikka seelikus tšikki mustas ja punases.

Ja! Mind kutsuti tantsima! Minu jaoks oli see ikka väga suur kompliment. Ma olen kuum mõlema soo hulgas 😛 Tantsisin kolm tantsu, aga siis läksin Iirise juurde tagasi, sest minu naine oli ikkagi kõige ilusam.

Üldiselt oli lihtsalt väga chill (baaris ainult tüdrukud – kellele neid mehi ikka vaja on ;)). tantsisin üle mitme kuu ja mõtlesin, kuidas olen saanud nii pikalt ilma olla – ma jumaldan tantsimist. Nüüd on jälle pisik veres ja tahaks kohe täna Krahli minna (mida ma tõenäoliselt ei tee, sest sain öösel alla kolme tunni magada).

PS. Mul on nii pagana kahju, et ma olen hetero. Ma arvan siiralt, et biseksuaalsena oleks elu palju põnevam 😛

Aaaaaaa

Olen korralik…

Joon veini, mängin Tsirkust, kondan keset ööd Kalamajas ja Koplis.

Ja kõige hullem on see, et süümepiinu ei tunne ma kõige vähematki.

Lubadusi pole vist mõtet anda, nagunii välja ei tule.

Head ööd. Umbes kahe tunni pärast pean üles tõusma…

Kiidan ja reklaamin

Nagu te kõik rohkem või vähem teate, käisin ma kevadel Egiptuses. Paljud ahhetasid reisi hinnast kuuldes, sest oleme harjunud supersoodsate 3000-krooniste pakkumistega (mis sisaldavad endas vaid edasi-tagasi lennupiletit ning hotellituba ühes kahest tuntud kuurortlinnast). Seletasin siis ka jõudumööda, et minu reis oli väheke teistsugune. Milline?

Loe siit.

Ja tänu Marisele sain Egiptuse kohalike oludega rohkem tuttavaks, kui see oleks tavaturistina eales võimalik olnud (no tegelikult võimalik ikka, aga tavaturistina oleks tulnud selleks rämedalt palju rohkem vaeva näha :)).

Mina olen igatahes väga rahul. Ja mõtlen, et peaks järgmisel kevadel Kreekasse minema…

Happy happy joy joy

Tegelikult pole sellel pealkirjal mingit sügavamat põhjust. Ma lihtsalt tulin just õuest 🙂 NII ILUS oli! Lumi oli maas ja päike paistis. Ja inimesi oli laupäevahommikule omaselt vähe. Oleks tahtnud hoopis metsa jalutama minna tööle tulemise asemel… Igatahes sain sellest paarist minutist väljas positiivse laengu terveks päevaks.

Liimisin kolmapäeval lõpuks selle sahtli kinni, mille esikülg juba mitu nädalat pidevalt küljest ära kukkus. Mitte et seda poleks võinud kohe teha, ega ju 🙂 Oli vaja ära oodata Kanters ja talle häda kurta, et ta saaks öelda: minge ostke PVA-d ja liimige see kuradi sahtel lihtsalt kinni.

Igatahes, sellega seoses on kahe sahtli sisu kuhjatud laua ja toolide peale. Päris kole.

Ma mõtlesin juba neljapäeval selle segaduse ära koristada, aga jõudsin tol õhtul ootamatult alles veidi enne keskööd koju.

Siis mõtlesin eile pärast tööd korralikult otse koju minna ja selle segaduse ära koristada, aga kuidagi läks jälle nii, et jõudsin koju alles peale ühtteist ja olin pealegi väga purjus. Võite kolm korda arvata, kas need asjad kuhjuvad siiani laua peal või mitte 😛

Eile oli igatahes Lepp on kõiges süüdi. Ta nimelt teatas, et ei taha üksi juua ja mina pean seega temaga jooma hakkama.

Ehk siis…

Ma jõin üle pika aja Varblasel (ok, vanal Varblasel, seal ma pole tegelikult rangelt võttes varem joonudki, sest alati on mingid idioodid ees olnud).
Ma jõin üle pika aja koos Lepaga.
Ma jõin üle pika aja Seitset.
Ma tegin üle pika aja (Lepa vastikut kanget punast) suitsu.

Ja Lepp üritas mulle muuhulgas seletada, miks kõik läks nii, nagu läks (teate küll, see oli see, mida ta on lubanud juba kuu aega teha, kui mitte rohkem).

Tegelikult ma eriti targemaks ei saanud. Mõned faktid ainult, mis on iseenesest kasulikud, aga mitte kuigivõrd seletavad. Muus osas olen sama tark (loe: loll) edasi.

Või võib-olla on asi hoopis selles, et mul on hetkel juba suhteliselt ükskõik. Läks kuis läks, mis siis ikka.

Aga tegelikult oli hästi tore üle pika aja välitingimustes juua. Ma tegin endaga mõneks ajaks soojade riiete suhtes rahu, kuna leidsin, et suur soe punane sall ja müts, kui seda veidi teistmoodi kanda, näevad piisavalt okeid välja, et ma iga kord peeglisse vaadates ei karjuks. seega oli mul SOE. Mingi ajani. Sest lõpuks külmusid sõrmed ja varbad paratamatult ikkagi ära (ühesõnaga oleks vaja villaseid sokke ja soojemaid kindaid). Aga Lepal olid sügavad taskud, kuhu mahub ära terve õllepudel ja kus oli sama hea ka käsi soojendada.

Koduteel tekkis geniaalne mõte veel alkoholi osta, seega läksin Linnu tee Rimisse. Kassasabade pikkus oli šokeeriv. Õnneks olin ma nii purjus, et mul oli täiesti ükskõik – kuulasin NINi ja ei lasknud ennast millestki häirida. Tagantjärele tundus küll, et veetsin seal kõige pikemad 18 minutit oma noorest elust.

Ja lõpuks juhtus nii, et mina üldse rohkem ei joonudki. Murakas jõi. Mina hoopis sõin. Ja sõin. Ja sõin. Alkohol teeb kuradi näljaseks.

Igatahes! Ma kougin kuskilt varasemast sissekandest välja lubaduse, et täna lähen peale tööd otse koju ja olen korralik. Homme on nimelt taas Tartus koolitus ja ma pean sellepärast jube vara tõusma, pealegi tuleb need asjad ükskord sahtlisse tagasi panna ja on muidki vajalikke asju, mille tegemist ei saa igavesti edasi lükata.

PS. Kas keegi teab midagi valgusfooride hingeelust? Me arutasime Murakaga teel bussipeatusesse, kas valgusfooril on pirnid või mingi muu värvilise valguse allikas ning mis need põlema paneb – kas patareid või elekter… Vat sellised toredad mõtted ilusal laupäeva hommikul.

Kuidas endaga hästi läbi saada?

Juuksur. Musi. Kuum šokolaad. Hea seltskond. Aitäh, R! 🙂

Lumi.

Ja kodus ees ootav e-mail firmast, kuhu hiljuti kandideerisid ning esialgu eitava vastuse said, mis uurib, kas oled kandideerimisest endiselt huvitatud.

Bark Psychosis – Black Meat

Eesmärk: muretseda palju sooje riideid, et talve nautida.
Eesmärk: saada see töö.

Hea!

Today’s fortune:
The great pleasure in life is doing what people say you cannot do.

Scroll to Top