Lastelogistika
Kui tavapäraselt on mu tööaeg äärmiselt paindlik ning saan ära käia igal ajal, siis septembris puhkavad mõlemad müüjad kaks nädalat, mis tähendab minu jaoks kümmet tööpäeva üksi letis ilma igasuguse võimaluseta vajadusel keset päeva kuskile minna.
Kahel päeval lõppevad Poisi tunnid Plikaga ühel ajal, siis saavad nad koos koolist koju minna. Kolmel päeval läheb Plikal pikemalt, siis tuleb Poisile vastu minna. Minu jaoks tähendab see umbe 45 minutit ära käimist keset tööpäeva – kui ma olen letis, käib minu asemel ema. Eks ta hakkab varsti siiski üksi käima, arvan ma.
Lisandus trenn. Mõlemad lapsed käisid lasteaias mitu aastat jalgpallitrennis ja nautisid seda väga, osalesid igal aastal ka mõnel turniiril. Kui Plika kooli läks, jäi jalgpall pooleli ja tuli selle asemele tantsutrenn, kus ta aga ka lõpuks käia ei tahtnud. Kuna tema parim lasteaiasõbranna on suur jalkafänn ja jätkas trenniga, siis sel aastal tehti nüüd eraldi tüdrukute trenn ja Plika hakkas sõbrannaga seal käima.
Siis sattusin rääkima Maritiga, kes on staažikas soccer mum ja sain temalt infot, et pere järgmistele lastele on enamasti soodsam kuutasu. Avastasin, et kui Plika kuutasu on €30, siis kaks ja enam last ühest perest maksab vaid €36. Ja Poisile polnud me jõudnud trenni valida – see tegi korraga otsustamise väga lihtsaks 😀 Sain ta gruppi, mis treenib tüdrukute omaga peaaegu ühel ajal, nii et nad saavad koos käia. Poisile tähendab see küll 30 minutit ootamist alguses ja tüdrukutele pärast trenni, aga selle elab üle 🙂
Trenni minna saavad nad bussiga, see läheb enam-vähem sobival ajal. Mu sõbranna käib praegu veel nendega kaasas, aga eesmärk on saada nad võimalikult kiirelt iseseisvaks. Tagasitulek on keerulisem, bussiajad ei klapi ja kogu ootamisega läheks aeg liialt hiliseks. Seega leppisime kokku, et järel hakkan neil autoga käima.
Eile jäid mu lapsed muidugi napilt bussist maha, seega pidin töölt plaanitust tunni varem lahkuma, et nad autoga trenni viia. Õnneks ei olnud ma tööl üksi ja trennini piisav ajavaru, nii et jõudsime. Loodetavasti lapsed õppisid sellest midagi 😛
Plika sai sünnipäevakutse õhtuks, mil ka trenn, lisaks olen mina sel päeval letis ega saa logistikaga aidata. Lootsin, et saan ta ehk sokutada tema pinginaabri pere auto peale, aga ka nende perepea oli just sel päeval autoga ära. Helistasin sünnipäevalapse emale, et uurida kingisoovi kohta ning jutuks tuli ka logistika. Asi lõppes sellega, et ta lubas auto peale korjata nii Plika, tema pinginaabri kui ka Poisi 😀 Nimelt toimub sünnipäev jalkatrenni kõrvalmajas 😀 Nii lubas ta lahkelt, et Poiss võib seni nendega aega parajaks teha, kuni trenn hakkab, seejärel seal ära käia ja siis tagasi tulla. Lubas kõik lapsed koju tagasi ka tuua, sest sõidab nagunii samas suunas ja edasi linnast välja kodu poole.
Ühesõnaga – kahe telefonikõne ja ühe FB vestlusega sai kogu logistika nii suurepäraselt ära korraldatud, et mina saan rahus tööd teha ja laste käimised on kaetud. Imeline, et ümber on inimesed, kes saavad aidata.
