seltsielu
Puhkuse lainel
Küll on hea, kui saab jõulude ajal korralikult aja maha võtta. Kui töö vähegi lubab, kavatsen seda edaspidigi teha. Muidugi jah, nüüd ei saa puhkuse planeerimisel arvestada mitte enam ainult lasteaia suvise pausiga, alates sügisest on lisaks ka koolivaheajad…
Igal juhul, puhkus on peaaegu läbi. Enamik sellest sai mõnusalt maha molutatud – täpselt nii, nagu plaan ette nägi.
Kui jõulupidustused olid edukalt üle elatud, lugesin esimesed kodused puhkusepäevad ohtralt raamatuid. Kui lugemisest kõrini sai, panin puslesid kokku. Kolmest laenuks toodust said kaks tehtud, kolmas on aga nii keeruline (2000tk öine suurlinnavaade ehk väga palju sarnaseid tükke), et pole julgenud ette võtta.
Aasta viimased päevad möödusid veemõnusid nautides.
Lapsed on ammu rääkinud, et tahavad veeparki, sestap sai mingi hetk soetatud vautšer Tervise Paradiisi perepiletiga. Kehtis aasta lõpuni, minek jäi muidugi viimasele minutile – kutsusime õekese pere ka kaasa.
Veepargis olin käinud varem vaid korra, avamisel – praegu oli sama külm, kui 10+ aastat tagasi. Torudest alla lasta mulle ka ei meeldi – vesi läks silma ja kann sai haiget. Põhimõtteliselt polnud mul seal muud teha, kui mullivannis istuda, seal ei olnud vähemalt külm. Rohkem ei lähe 🙂 Lastele muidugi meeldis, ehkki Plika oli täpselt sama külmavares kui mina. Jurmalasse tahaks küll minna, seal mul näiteks kunagi ammu külm ei hakanud. Ja torudest sai alla sõita kahekesi ja mingite asjade sees… Oli hoopis mõnusam.
Igatahes, veemõnud väsitasid Plika nii ära, et kodus jäi ta õhtupoolikul niiviisi magama:
Päev hiljem käisime Tervise saunades, sest meil olid kupongid, millega pilet maksis vaid €4. Seekord jätsime lapsed maha ja käisime õekese ja tema mehega. Rahvast oli nii palju, et saime viimased kapid – veidi hiljem järele tulnud Abikaasa pidi üldse kõigepealt võtme vabanemist ootama. Aga iseenesest olid kõik inimesed kompleksi peale üsna hästi ära hajutatud, ainult mullivann oli pidevat üle rahvastatud. Ja mitte et ma suurem asi saunasõber oleks, aga vähemalt oli soe 😀
Mulle tundub, et mulle meeldisid Tervise saunad isegi Estonia termidest rohkem, aga nondes sai nii ammu käidud, et täpsemalt jällegi ei mäleta. Kuna termide kinkekaart ootab realiseerimist, siis varsti ilmselt läheme ja värskendame mälu.
Siis on veel Estonia uus spa, mille pilet maksab €12 (ja nädalavahetusel POOLE rohkem) – seal tahaks ka korra ära käia, kiideti. Ja Tervise Paradiisis on ju nüüd ka uus saunakompleks, aga kuna sinna saavad eraldi pileti osta vaid hotellikülalised, jäävad need meil proovimata. Koos veekeskusega on see pilet liiga kallis, et niisama saunu üle vaatama minna – ja vaevalt, et seal midagi nii erilist on.
Õeke ööbib muidu mujal, aga aastavahetuseks tulid nad perega siia ja jäid sujuvalt üheks päevaks veel, nii et alles täna õhtul läksid jälle “oma koju”. Aastavahetus möödus vaikselt, mängisime kaarte, ootasime kesköö ja ilutulestiku ära, alkoholi joomise tuju polnud mul üldse, varsti läksime ära magama. Vanadus, vanadus…
Uue aasta esimesed päevad möödusid Cashflow’d mängides. Abikaasa on vana kala, meie ülejäänud polnud kordagi mänginud. Alguses täitsime pabereid ja tundus hullult segane, siis leidsime õnneks äpi, mis arvutused meie eest ära tegi, mängimine läks kohe poole kiiremaks ja meeldivamaks. Ja kui Abikaasa oli esimese mängu käigus veidi nõu andnud, siis edasi oli juba selge ja lihtne. No liiga lihtne, ma ütleks. Kui päriselus ka nii lihtne oleks 🙂 Selle mängu järg, 102, pidavat vist realistlikum olema – ma ei tea ainult, mis kujul see täpselt on ja kuidas praeguse mänguga ühildub… Peab uurima. Sama mängulaud ja teistsugused kaardid äkki? Aga mäng on iseenesest väga mõnus ikkagi ja kindlasti mängime seda veel palju. Samas €150 see mu meelest küll väärt pole… Ma maksin €30, see oli üsna paras summa 🙂
Täna käis Külli oma perega külas. Mul torkas pähe, et näitan talle ja õekesele oma ära andmist ootavate asjade kuhja, äkki leiavad miskit kasulikku… Ja kujutage mu rõõmu, KAHEKSA KOTTI rändas koos nendega minema! Peamiselt lasteriided, veidi minu riideid ja laste mänguasju:
Aga ära anda on ikka veel rohkem… No vähemalt on nüüd rohkem motivatsiooni asjaga tegeleda. Äkki homme?
Eelmise aasta kulusid lõin kokku, peaks mingi ülevaate tegema miski hetk, saaks blogisse ka kirjutada, kellelgi oleks kindlasti põnev lugeda.
Fotomajandusega tegelesin täna õhtul, aga olen nii väsinud, et ei viitsi pildipostitusi tegema hakata. Homme ehk, saaks viimased vana aasta fotod ka kaelast ära.
Eile ja täna olen mängimise vahepeal isegi üsna usinalt koristanud ja mitu masinatäit pesu pesnud. Kõik rätikud ja voodipesud vahetasin ära, lastele sai juba täna õhtul vann ära tehtud, nüüd on homme selle võrra vähem kohustusi. Põhimõtteliselt vist ongi kõik vajalik tehtud, nii et homme võib veel lebotada ja siis hakkabki jälle pihta tavapärane tööelu.
Jõulupidudega õnnelikult ühel pool
Möödas on kolm jõulust ja kiiret päeva, täis erinevaid kokkusaamiseid.
Jõululaupäeval tähistasime Abikaasa perekonnaga jõule tema vanema õe pool. Eile käisime Marise sünnipäeval. Täna oli jõuluõhtusöök meie juures, minu perekonnaga.
Meil on õnnestunud senise viie siin elatud aasta jooksul vaid ühe korra kodus jõulupidu pidada – see oli kaks aastat tagasi (paroolipostitus), Abikaasa perega. Toonagi vaid põhjusel, et eelmise päeva õhtul oli surnud Abikaasa vanaisa ja vanaema juures pidu pidada oleks seega olnud üsna kohatu.
Me oleme muidu nii mugavad, et eelistame külas käia, vähem toimetamist 😛 Aga kuna õeke oli sel aastal ka perega Rootsist kohal, oleks ema juures kitsaks läinud, sestap soostusime, et on igati loogilisem kokkusaamine meie juures teha.
Ühe laua taha me muidugi taas ära ei mahtunud ja ma ise laste lauast pilti ei teinudki… Eks emalt millalgi saan.
Mõtlesin küll, et ei viitsi sel aastal kinke üles pildistada, aga lõpuks ikkagi otsisin enamiku kokku ja tegin klõpsu ära. Raudselt midagi unustasin ka. Aga oli (värvi)raamatuid ja lauamänge ja Legosid ja teatripiletid ja Apollo kinkekaardid ja kohviveski ja taskulambid ja igasugu muud nodi.
Selle aasta jõulukaardid on alumisel riiulil. Ülemisel on laste tehtud kraam ja osa Marise kingitusest. Muraka jõulukaart läks vist kaduma ja Maris saatis enda oma Kuubalt, ootan rõõmsalt edasi.
Plika sai Frozeni kleidi – täitsa ilus ja paras, ainult et jube mini, pigem tuunika pikkusega. Ideaalis sobib kandmiseks retuusidega, aga sukkpüksid ajavad ka asja ära.
Poisile kingiti veel üks garaaž. No sellepärast peakski enne küsima, mis olemas on 🙂 Aga noh, tema rõõmustas muidugi sellegipoolest. Lihtsalt kuna ta ka eelmisega pole viimasel ajal ülearu palju mänginud, siis eks näis, palju uus kasutust leiab:
Ja suurest Legode kastist ehitatakse praegugi:
Nüüd on järgmise nädala lõpuni puhkus, mis sisaldab loodetavasti rohkelt logelemist.
Marisega jõuab loodetavasti veel korra kokku saada, Õekese perega kindlasti rohkem kui korra. Vaja ju kaarte mängida, muidu pole õige värk 😀 Selle aastanumbri sees tuleb Tervise Paradiisis ära käia, millalgi soetatud vautšer kaotab muidu kehtivuse. Õeke kutsus Lottemaale, aga ma ei ole kindel, kas raatsime €52 kulutada, ei mahu nagu väga eelarvesse, autoremont ootab juba mitu kuud. Mutt tõi mõned pusled laenuks, sealt tahaks mõne kallal nokitseda. Raamatuid ootab terve kuhi lugemist. Sarjadega oleme lootusetult maha jäänud, pole sel hooajal ühtki Castle’it ega Bonesi vaadanud, viimasel on eelminegi hooaeg veel lõpetamata. Love Actually on ka vaatamata 😀
Ühesõnaga tegevust jagub.
Oli see alles nädalavahetus
Ma olen nädalavahetustel kodus uimerdamisega nii ära harjunud, et suisa imelik oli… Ehkki rangelt võttes polnudki erilist tampi peal.
Laupäeval ärkasime kümne paiku, aga kuna lapsed vaatasid kenasti multikaid, saime voodist välja alles ehk kell kaksteist. Söögi tegemisele ja söömisele läkski ülejäänud aeg, kaheks viisime Plika sünnipäevale.
Siis hüppasime kiirelt raamatukogust läbi, seejärel kiire kokkusaamine inimesega, kes meile Tallinnast paar pakki tõi. Lõpuks läksime waldorfkooli jõululaadale, kus võitsin €1 maksva õnneloosiga viimase kinkekaardi ehk Estonia termide perepileti, juhhei. Uitasime ringi, maiustasime veidi kohvikus, ostsime Abikaasa vanaemale paar küünalt.
Siis läksimegi vanaemale külla. Jutustasime ja mängisime täringumängu.
Viiest läksime Plikale järele. Mis muidugi tegelikkuses tähendas, et me jäime terveks õhtuks Tage juurde istuma ja jutustama. Ja ei mina tea, kuidas see juhtus, sest enda meelest ei joonud ma õhtu jooksul üldse palju, aga ju ma siis šampusega liialdasin, tagajärjed olid üsna hävitavad 😀 Eks asi selles ole, et ma praktiliselt ju ei joo üldse ja kui nüüd mõnusasse seltskonda sattusin, kus klaas täitsa iseenesest täitus, nii et ma tähelegi ei pannud… No igatahes, õhtu oli super.
Terve eilse päeva parandasin pead 😛 Voodist välja saime jälle 12 paiku, kolmest ootas järgmine sünnipäev. Liikusin vaevaliselt ringi ja koristasin, sest noh, kodu ei küsi, kui palju eile joodud sai 😀 Ega ma palju muidugi ka ei teinud, aga vähemalt pesu sai pestud ja köök korda – eelmisel päeval polnud kohe ÜLDSE aega koristada. Abikaasal ootas külmkapis ära tegemist suurem hulk liha, nii et ta tegi ahjuliha ja kotlette ja… Lõpuks saatsime üldse lapsed varem ära sünnipäevale ja jõudsime ise sinna kohale alles siis, kui kõik teised juba lahkusid.
Kuna eile oli näosaate finaal, oli nagunii plaanis end kellelegi külla kutsuda seda vaatama, nii et kui Abikaasa õelapse sünnipäevakutse tuli, siis teatasime, et enne me ei lahku, kui finaal vaadatud. Sättisime siis ennast õhtul mõnusasti teleka ette, vaatasime ära algustantsu… Ja elekter läks ära 😀 Õde elab veidi linnast väljas ja teadagi, torm.
Arutlesime muid võimalusi, olime end juba riidesse panemas, kui elekter tagasi tuli. Mõned restardid ruuterile ja saime teleka ka lõpuks tööle. Siis panime järelvaatamisest saate uuesti algusest peale käima ja oli väga mõnus vaadata ning reklaame edasi kerida, kuni me enne viimast esitust jõudsime saatega samale maale. Edasi vaadata oli piin, sest reklaamid olid iga viie minuti tagant. Uni oli ja tahtsime koju minna, selle asemel passisime reklaame. Ma ei tea, kuidas inimesed suudavad igapäevaselt telekat vaadata – peab alles kannatus olema, kui iga reklaamipausi ajal vetsus käia või võileiba teha või teisi kanaleid klõpsida, samal ajal peale passides, et õigeks ajaks õige kanali peale tagasi saaks. Mina olen ikka paadunud järelvaatamise fänn.
Elekter, muide, läks jälle ära täpselt siis, kui saade läbi sai 😀
Koju jõudsime kell üksteist.
Nii et nädalavahetus möödus kiirelt ja kodus teha ei jõudnud mitte midagi, jõulude peale ei jõudnud ka mitte mõeldagi. Loodetavasti tuleb see nädal rahulikum. Muidugi nüüd pean tööle minema kahjusid kokku lööma, sest eilne hommik algas huvitavate uudistega… Miskit väga hullu ei juhtunud, aga üks jama vajab klaarimist. Meie ei teinud õnneks midagi valesti, aga tagajärgedega tegeleda tuleb sellegipoolest. Õnnelik õnnetus vähemalt, oleks võinud kordi hullemini minna.
Plika 7. sünnipäev, vol 4
Ja saabki sünnipäevasaagale punkti panna – teine pidu edukalt üle elatud 🙂 16+2 last ja 4+2 täiskasvanut mahtusid koju üsna sõbralikult ära. Lärmi oli muidugi omajagu, aga see oli asjaolusid arvestades loomulik.
Tundus, et kõigil oli lõbus, vaid (peaaegu) teismelistel sõpradel ehk kolmel õel võis vist kohati igav olla. Ma ju mõtlesin lõbustusi 4-7 aastastele, 10+ jäi täitsa tähelepanuta. Mõttekoht järgmiseks aastaks.
Tage võttis kaasa näomaalinguteks vajaliku kraami, see oli lihtsalt super. Üleüldises melus ununes mul ainult enamik külalistest üles pildistamata… Noh, ega see laste lõbu vähendanud 🙂
Ja ei olnud ainult lastel lõbus, täiskasvanutel ka 😛
