virtuaalelu

Meil on nüüd jälle kodus nett. ÜKS kaabel. Jagada ei saa, wifit ei saa, tõsta aga ühe arvuti tagant teise taha.

Tähendab, põhimõtteliselt saaks küll seda kõike, a siis on vaja osta wireless switch vms (ma sain sinna nädal tagasi helistades aru, et bridge ühendusega (?) ruuter ei või olla, aga tegelikult on see siis ainus, millega saaks… Ja minu D-link ei kõlba). Ärge küsige, ma pole nende jubinate koha pealt nii suur asjatundja, aga sel konkreetsel mudelil, mida meile soovitati, oli hind 1000.- ringis, mingi odavam vist 700.- ka.

Maksime 175.- kahe arvuti mac aadresside lisamise eest ja jagame nüüd seda õnnetut kaablit.

Ei ole veel üldse kindel, kas antud ühenduse kasutajateks jääme, aga kuna teiste teenusepakkujate puhul läheks neti sisse saamisega tõenäoliselt paar nädalat, siis mõtlesime ära katsetada, kuutasu on ju alla 100 krooni – ikka parem, kui mitte midagi. Varblane on peos, tuvi katusel.

Kui ühendus normaalseks osutub, ostame äkki isegi jubina, mis meile wifi tekitaks. Mis siis, et ainult meie kahele arvutile… Või siis liitume millegi muuga. Peakski uurima, kes siia veel levivad.

Tüütu igatahes.

Mis mõtted liiguvad peas neil inimestel, kes spämmivad kogu oma sõbralisti scrapbooki jõulu-, uusaasta-, valentinipäeva jms õnnitlustega?

Kui sa kirjutad kellelegi isikliku scrapi, okei. Sünnipäevaõnnitlused näiteks teevad mul alati tuju heaks, olgu need siis kõige suvalisematel inimestelt. Tean ju küll, et nad pole mu sünnipäeva spetsiaalselt meeles pidanud, lihtsalt Orkut viskas ette ja nemad kribisid selle peale kaks rida, ilmselt kirjutavad ka absoluutselt kõigile teistele… Aga ikkagi. Teeb tuju heaks.

Kõik need ülejäänud “head soovid” panevad aga õlgu kehitama ja minu jaoks pigem vähendavad neid saatnud inimese väärtust. Ma ei eeldagi, et ma peaksin enamikule oma “sõbra”listist piisavalt korda minema, et nad peaksid mulle Orkutis isiklikult häid jõule soovima. Need, kellele ma oluline olen, teevad seda nagunii – muude, isiklikemate kanalite kaudu.

Minu jaoks on kõik need sõbralistile saadetud õnnitlused ühese sõnumiga: ma ei hooli sinust piisavalt, et sulle isiklikult kirjutada. Fine by me, ära hooli, mina sinust ka mitte (sõbralist on SÕBRAlist nagunii ju vaid nime poolest ning sisaldab tegelikkuses kõiki vähegi tuttavaid nägusid, keda sa elu jooksul võib-olla vaid paar korda näinud oled). Aga ära siis kirjuta üldse! See võltshoolimine käib närvidele. Ja on nii läbinähtav! (oleks teine asi, kui Orkut ei näitaks, et scrap on kõigile saadetud, eks, aga ta näitab)

Kutsun käesoleva postitusega kõiki üles Orkuti sõbralisti scrapbooki spämmimist lõpetama. Pea oma kalleid personaalselt meeles, Orkut pole see koht. Ja olulisematele tuttavatele soovi oma head soovid isikliku scrapiga. Sel juhul neid ka hinnatakse!

Ühesõnaga jah, ma olen jälle liiga palju vaba aega Orkutis veetnud 😉 Aga mulle seal meeldib, saan kõigi sõprade-tuttavate eludel silma peal hoida. Tänuväärt sait.