Täna sain voodist välja peale kahteteist 😛 Ärkasin muidugi varem, aga mis see loeb. Hommikust sõime vist umbes poole kahe paiku.

Õhtupoolikul küpsetasin piparkooke – tuleb meelde, et lubasin oma taignateost eraldi postituse kirjutada ja seda võiks ju teha… Samas hetkel kuidagi ei viitsi ja pigem vast ootangi ära, kui viimane tainas ka küpsetatud on. Igal juhul küpsetasin täna 20 südant kinkimiseks ja unbes teist samapalju väikeseid söömiseks. Nisujahust tainas on nüüd otsas, riisijahust ootamas.

Esimese riisijahust laari keerasin pekki, läks liiga kõvaks ja piparkooke sellest ei saa – küll aga peaks see sobima suurepäraselt toorjuustukoogi põhjaks, ostsime selleks tarbeks juba toorjuustu ja kirsikompotigi ära (kuidagi tundub, et kirsid võiks piparkoogimaitseainega hästi mekkida). Nüüd vaja ainult välja mõelda, mis puhuks kooki teha – keegi võiks külla tulla lauamänge mängima näiteks 😛 Ja samas, ema juurde aasta lõpu jõuluistumisele oleks ka kindlasti midagi magusat vaja…

Eelmisest aastast kasutamata jäänud tuhksuhkrud said realiseeritud, glasuurisime koos lastega – mina suuri, nemad väikseid kooke. Kinkideks minevad südamed on nüüd kõik olemas, juhhei.

Õhtul kell pool kaheksa tuli pakiteade. Ma nonde pakkide puhul kunagi ei tea, kas töö või eraelu. Ok, enamasti on sõnumis saatja kirjas, aga alati mitte. Ma ei teadnud, et mul oleks ükski töine tellimus tulemas, seega saatsin Abikaasa kohe järele. Oligi täitsa eraeluline ja ei osanud seda jällegi kõige vähematki oodata. Siinkohal saadan palavad tänud ja jõulutervitused päkapikk Virgele – meil oligi just vaja paar jõulukaarti valmis meisterdada, aga polnud materjali. See mure on nüüd murtud 🙂

Lapsed jaurasid magama minemise ajal – Plika oli väsinud ja tahtis magada, Poiss segas teda. Plika läks kurtma Abikaasale, kes tukastas elutoa diivanil ning jäi lõpuks tema rinnale magama. Poiss tuli mulle kurtma, et tema ei taha üksi oma toas magada – tahab, et Plika tuleks ka. Mina porisesin vastu, et ise on süüdi, mis ta siis segas ja lasku aga jalga ning mingu magama.

Vahepeal kuulsin elutoast mingit põntsu ja Plika niutsumist, aga siis jäi jälle kõik rahulikuks. Ja kui ma siis mõni aeg hiljem vaatama läksin:

Ühesõnaga Plika oli diivanilt maha kukkunud ja magas edasi. Poiss oli leidnud lahenduse üksindusele ja teisele diivanile magama kolinud 😀 Sel ajal, kui ma Plikat süles oma voodisse viisin, kukkus Poiss diivanilt suure mütsuga põrandale 😀 Õnneks vist haiget ei saanud, korjasin ta kähku sülle ja viisin ka oma voodisse. Nii nad siis nüüd kõik magavad.

Lugesin ennist voodis raamatut ja silm hakkas juba kinni vajuma, aga kõigi nende päästeoperatsioonide peale kadus uni täiesti ära. Huvitav, kauaks seda ärksat olemist nüüd jagub, äkki õnnestub isegi raamatuga ühele poole saada 😛 Ilmselt siiski pigem mitte, alles 58% on loetud…

“Minu Jeruusalemma” lugesin eile õhtul läbi, täna kolmandiku Justini “Reisikirjust” (“Reisikirjadest”? Ma tean küll, kuskil intervjuus oli kirjas, et otsusta ise, kuidas käänata tahad… Ma ei suuda otsustada 😀 ). Vahepeal tuli romantilise komöödia vaatamise tuju, aga pärast kümne treileri vaatamist kadus see ära – nagu kõik viimased korrad juhtunud on. Nüüd loen vahelduseks jälle inglise keeles, ehkki jah, peaks vist ikka raamatukogu raamatutele keskenduma, viis tükki ootab veel lugemist.