Meil on päkapikud käinud…

…aga mina neid ei näinud
nägin ainult kingipakke
nüüd ma hüppan rõõmust lakke

Leidsin kotta taarat viies naabrimehe poolt lauale poetatud pakiteate. Tegin sellest pilti, saatsin Abikaasale ning sain varsti vastuseks Dropboxi lingi fotodega paki sisust – see tähendab siis fotod ligi kümnest pakist, mis jäävad ootama ülehomset õhtut, mil need kuuse alla poetada. Üks jõulupäkapikk oli jälle hoogu sattunud 🙂

Eilne päev kadus käest – ma ei suuda näiteks meenutada, mida ma tegin päeva esimese poolega. Järelikult suurt miskit, mis ongi ju puhkus… Või mis.

Ahjaa, õige küll – kuuse ehtisime ju ära!

2014-12-22 16.43.16

Õhtupoolikul tegin 4,6 kilo piparkoogitainast, nelja erineva koostisega. Täitsa ise, Abikaasa aitas ainult ühte portsu veidi kokku segada. Täna õhtul ehk küpsetame igaühest natuke ära, et degusteerida. Esimene maitsmine toimus muidugi tainast tehes ja vastavalt sellele sai järgmiste laaride retsepte kohendatud, aga lõplikult saab hinnata ikka alles siis, kui kook on küps. Ootan põnevusega. Kirjutan sellest kõigest kindlasti eraldi postituse.

Läksin eile õhtul üsna vara magama – raamatu panin käest nii umbes pool üksteist ja väga kaua enda mäletamist mööda lakke ei vahtinud. Abikaasa ärkas hommikul tavapäraselt seitsme paiku, et tööle minna, lapsed olid siis ka juba üleval. Alul tundus, et kaua magamisest ei tule midagi välja, sest lärmi ja tülisid oli üksjagu, aga pärast pudrusöömist läks asi paremaks. See tähendab siis, et Abikaasa tegi putru ja nemad lastega sõid, mina olin voodis 🙂 Magasin kümneni ja mõnulesin siis veel terve tunni poolunes voodis – lihtsalt rõõm oli kuulata, kuidas lapsed teises toas mõnusalt mängisid, ilma ühegi tülita.

Siis jutustasime ja kallistasime tükk aega, koristasime kiirelt kodu, sõime kõik koos võileibu (kellele hommiku-, kellele lõunasöök) ning läksime seejärel mu töö juurde, sest mul oli vaja osta pesugeeli ja sapiseepi ja viimase osa ühest kingitusest. Ja natuke tööasju ka ajada – mis siis, et puhkus.

Vaatasin just kaardilt, et jalutuskäik tööle on täpselt 2km – hm, ma arvasin, et 1,8. No igal juhul, ma küsisin enne lastelt mitu korda – kas te ikka tahate minna, see on üsna pikk maa jala käimiseks. Tahtsid ja käisid selle 2x2km tublisti ära. Tagasiteel küll oli veidi virinat, aga koju me jõudsime ja tänu sellele retkele jäid nad mõlemad kohe kenasti lõunaunne… Plika ju tavaliselt ei maga, seekord jäi protestideta.

Mina sain masinatäie pesu pesema panna ja lõpuks arvuti lahti teha. Ma olen ennast puhkuse ajal teadlikult harjutanud vähem arvutis olema – kaasa arvatud see, et ei jookse iga telefoni märguande peale meili kontrollima.

Kuna Poiss just ärkas ning pesumasin ka lõpetas, siis panengi nüüd jälle arvuti kinni ja lähen toimetama.

Kirjavahetus jõuluvanaga

Mõned päevad tagasi leidsin laste susside seest sellised kirjad:

2014-12-18 00.20.00

See on see koht, kus ma kratsisin kukalt, kas tõesti on olemas haldjas, mida saab juhtida puldiga… Plikalt hiljem uurides selgus, et ühel ta lasteaiakaaslasel olevat olnud.

Poisi kiri tekitas veel suuremat segadust. Hiljem uurides selgus, et tegu on kollast värvi Transformeriga, mida Poiss kutsub kimalaseks – Maximas nägin küll kollast ja Bumblebee nimelist, see oli ilmselt see – maksis miski €20 ringis, mis oleks olnud allahindlusega ehk isegi vastuvõetav, AGA see variant ei käinud robotist autoks. Need, mis käisid, olid teise nimega, sinist värvi ja maksid €36.90 vms – ma ei kujuta päriselt ette, et ma oleks ostnud selle isegi -45% soodukaga. Kas see ongi tulevik? 🙂

Selle kimalasega oli veel sihuke vahva lugu, et ma imestasin – kirjal on kaks erinevat käekirja, millest esimene on küll Plika oma, aga ülejäänu paistis hoopis Abikaasa kirjutatud olevat. Poiss ütles, et ta oligi palunud Abikaasal kirjutada, Abikaasa ise ei mäleta sellest midagi 😀 Poiss oli lasknud siis Plikal paar sõna juurde kirjutada ja oligi jõuluvanale kiri olemas… Täitsa ise tegid nad seda kõike – mina ei algatanud, mulle sellest ei räägitudki.

Igal juhul sel aastal sai ennast veel välja keerutatud:

2014-12-20 00.30.08

Ehk nad unustavad järgmisel aastal ka õigel ajal kirjutamise ära või pean tõesti hakkama mööda poode puldiga haldjaid ja kollaseid autoks muunduvaid Transformereid otsima ning pool palgast mänguasjapoodi jätma 😛

Teine puhkusepäev

Lapsed, sindrinahad, ärkasid hommikul kell seitse. Enamasti saavad nad noil puhkudel omaette suurepäraselt hakkama, aga täna oli vaja tulla kaissu ja hakata nõudma, et tõuske üles ja tehke süüa. Soovitasime õunu ja mandariine, ajasime nad toast välja, keerasime teise külje ja magasime edasi 😀

Abikaasa tõusis kümne paiku, mina ajasin ennast voodist välja kell üksteist 😛 Sõime mõnusalt koos hommikust, panin masinatäie pesu pesema ja istusin siis arvuti taha: sisestasin nädala jooksul kogunenud tšekid Excelisse, panin lõpuks ometi üles müügikuulutused, mida oleks juba ammu tegema pidanud, mängisin palle ja lugesin blogisid.

Meil on nüüd Plikaga kokkulepe, et Poiss magab lõunaund ja teab, et Plika magab ka, teises toas… Aga tegelikult Plika ei pea magama 🙂 Lihtsalt, et Poiss ei hakkaks protesteerima, miks tema üksi peab. Kuna nad läksid aga eile magama 23 paiku ja ärkasid täna kell seitse ning ma nägin, kuidas Plika haigutas, kupatasin nad kahe paiku mõlemad voodisse. Poiss ärkas pooleteise-kahe tunni pärast, Plika magas POOLE KAHEKSANI. Tal oli ju üleeile palavik – eile tundus küll juba terve, aga ju siis oli ikka mingi pisik veel sees, mis vajas välja magamist.

Abikaasa võttis Poisi kaasa ja läks oma õele külla. Mina sain rahulikult pesu kuivama panna, süüa ja Kodutunnet vaadata, põrandaid pühkida ja pesta, vannituba küürida ja kõike muud vajalikku sättida.

Õhtul küpsetasime koos Plikaga ära kapis olnud piparkoogitaigna – mina tegin kümme südant, Plika kaheksa kuusekest. Kohe täitsa ise rullis, lõikus, hiljem kaunistas. Asjalik abiline 🙂

2014-12-20 21.10.49

Ja just siis, kui ma olin jõudnud laua ära koristada ning glasuurituutusid külmkappi tõstsin, jõudis Abikaasa ka Poisiga koju tagasi.

Abikaasa tõi päeval kuuse ja oli plaanis see enne piparkoogitegu ära ehtida. Paraku ei leidnud ma kuusejalga üles, nii et see tähtis toiming jääb homsesse. Piparkoogitainast ka teha ei jõudnud, selle saab siis samuti homme ette võtta.

Igal juhul oli äärmiselt mõnus ja toimekas päev – sai magada, sai puhata ja sai kõik vajalikud koristustööd tehtud. Paar masinatäit pesu vajab veel pesemist, aga muus osas võib jalad seinale visata 🙂

Puhkuse esimene päev

Mul on esimene ametlik puhkus alates sellest ajast, kui pärast viit lastega kodus oldud aastat jälle tööle läksin 🙂 Ok, eelmiste jõulude ajal poole kohaga töötades oli nagunii mitteametlik jõulupuhkus (maja oli lihtsalt kinni) ja jaanuaris sättisin tööpäevad nii ümber, et sain kaks reisigi teha… Aga päris puhkus kui selline, milleks peab avalduse kirjutama ja puha – see on nüüd esimene.

Ma olen terve selle nädala liiga vähe maganud – alustasin vist pühapäeva õhtul raamatuga, mis oli nii hirmpõnev, et ei suutnud seda enne käest panna, kui silmad kinni vajusid… Ja nii terve nädala. Alles täna sain lõpuks läbi.

Ühesõnaga oleks tahtnud täna kangesti välja magada, aga polnud ette nähtud – Maximas hakkas mänguasjade -45% allahindlus ja tahtsin seal võimalikult varakult ära käia. Kuna emal oli ka vaja sinna minna, sain mugavalt küüti… Ainus ebamugavus oli see, et kogu ettevõtmine toimus kell üheksa hommikul 🙂 Ühesõnaga äratuskell helises kaheksast, Abikaasa viis Poisi lasteaeda, Plikal oli eile palavik, nii et tema jäi koju… Saime kolmekesi hommikust süüa, siis läks Abikaasa tööle. Ja varsti tuligi ema – tema mees jäi Plikaga, meie läksime poodi.

Ma pole viimastel kuudel praktiliselt üldse poes käinud. Süüa ostab peamiselt Abikaasa, mina lippan vahel harva vajadusel pärast tööd Rimist läbi. Riideid ostan Humanast viimasel nädalal enne uut kaupa. Muus osas olen sihilikult eemale hoidnud, sest mingit raha kulutamiseks nagunii pole.

Aga jah, nüüd üle pika aja poes käies ei suutnud vastu panna 😛 Pidin ostma vaid kaks lauamängu jõulukinkideks, aga korvi rändas ka mitu puidust mänguasja tulevaste sünnipäevade ja jõulude tarbeks – need olid lihtsalt nii lahedad ja tänu allahindlusele ka pagana soodsad. Samuti rändas kaasa too Playdohi plastiliinipulkade komplekt, mille hiljuti avastasin – poole hinnaga ju, ei saanud poodi jätta. €4.12 eest 16 eri värvi pulka, super diil mu meelest.

No ja siis jäid ette -40% karnevalikostüümid. Ja seal oli üks hirmus nunnu lepatriinukomplekt – punane mustatäpilise tüllist seelikuga kleit (ülemine osa oli küll suht kahtlase väärtusega läikivast riidest, aga seelik tõesti super), peavõru ja tiivad. Lepatriinud, must ja punane, minu suur nõrkus… Lihtsalt ei saanud ostmata jätta, suurus oli õige ja €5.39 tundus selle eest täitsa vastuvõetav. No ja siis pidin ju Poisile ka midagi vaatama – ühtki head komplekti poistele polnud, nii et tema saab piraadimütsi. Ta sai eelmiseks jõuluks piraadikompekti, sealne pearätt hakkabki lagunema.

Ühesõnaga ei olnud mingit plaani ISE lastele kinke osta, sest perekondlikelt istumistelt tuleb neid kokku nagunii umbes seitse… Aga näed, ei suutnud vastu panna 🙂

Siis viis Abikaasa ema Plika enda poole ja mina suundusin linna asju ajama. Kõigepealt oli hambaarst, siis kaks tundi vaba aega kosmeetikuni. Käisin läbi kõik linna ökopoed, ostsin veidi kraami. Uitasin tükk aega Rahva Raamatus, vaimustusin 1500-tükilisest eestikeelse maailmakaardiga puslest (aga kurja, €21.60 ei raatsi selle eest elu sees maksta). Kuna kõht oli tühi ja aega ikka veel küllalt, istusin lõpuks hiinakasse, sõin nende päevapraadi ja lugesin.

Pärast kosmeetikut sain kokku Marisega, kes jõuluks kodumaale jõudis. Istusime tükk aega Rahva Raamatu kohvikus, sõime kooki ja jutustasime.

Viimati käisin väljas söömas oktoobri alguses – sellest ajast alates pole seda rahalistel põhjustel teinud. Ok, pitsa- ja burksiringid on korra kuus ikka olnud, aga see pole see, sest nondel puhkudel sõime ikkagi kodus. Nii et üle kolme ja poole kuu käisin väljas söömas, ühe päeva jooksul kaks korda 🙂 Kohe eriliselt mõnus oli.

Õhtul oli Abikaasa lastega oma ema juures, nii et sain veel kodus üksindust nautida. Nädal oli nii kiire, et ma polnud viimased kolm päeva üldse koristada jõudnud, seega valitses võrdlemisi suur segadus, mida ma õndsalt ignoreerisin – külitasin keset asju täis voodit ja lugesin raamatut 😀 Polnud mingit kavatsust üldse täna koristama hakata, mõtlesin täiega logelemist nautida. Aga kui raamat läbi sai ja blogid ka üle vaadatud, tundsin vastupandamatut kihku veidikene kraamda – kihk muutus töö käigus aina suuremaks, nii et kõik sai täitsa kogemata korda. Ok, mitu masinatäit pesu ootab pesemist ja põrandad samamoodi, aga kõik muu on tehtud – isegi uue vakstu lõikasin ümmarguseks ja klammerdasin laua külge.

Ja just siis, kui viimaseid asju ära panin, jõudis ka perekond koju.

Kas teate, milline rõõm oli lastele öelda, et te võite olla üleval nii kaua, kui soovite! Panime reeglid paika – kui soovivad unejuttu, siis see peab juhtuma enne üheksat, hiljem enam ei saa. Ja õhtul tuleb lärmakaid mänge mängida oma toas ning mina ja Abikaasa peale üheksat nendega enam ei tegele. Aga kui soovivad üleval olla ja ise mängida, siis lasku käia. Uskumatult mõnus… Ei mingit magama sundimist – möllaku, kuidas jõuavad. Eks jaanuari alguses tuleb hakata vaikselt lasteaia graafikut tagasi harjutama, aga aasta lõpuni olgu neil tõeline puhkus ja vabadus.

Mitte ainult lastel muidugi – meil endil ka. See on puhkuse juures minu jaoks parim asi üldse – õhtul soovi korral kaua üleval olla ja hommikul VÄLJA MAGADA.

Nii et mul oli täitsa imeline esimene puhkusepäev. Ühelt poolt äärmiselt toimekas, teiselt poolt äärmiselt hedonistlik. Üle mitme kuu poes mõned asjad osta, väljas süüa ja sõbrannaga lobiseda – rõõmuks pole palju vaja, kohe täitsa eriline tunne oli.

Ahjaa, ja täitsa kogemata juhtus nii, et tassisin täna koju neli pudelit mahemärgiga alkoholi. Me ju ei joo praktiliselt üldse – no ma ei mäletagi, millal viimati… Aga kõigepealt tuli eile kingiks saadud šampus. Siis jäi Riiamarii soodusriiulil näppu üks ökoõlu ning tundus hea mõte see Abikaasale proovimiseks viia. Lõpetuseks käisime Marisega Port Artur 2 toidupoes ning tuli meelde, et Kristhel kiitis seal müüdavat ökoveini… Või siidrit… Või mõlemat 😀 Nii ma siis haarasin alustuseks ühe ökosiidri. Siis nägin ökomärgiga jõuluõlut ja võtsin selle Abikaasale… Siis leidsin ühe ökoveini kah 😀 No ja nii need kõik ära ostetud saidki. Saab puhkuse ajal mõnel õhtul mekkida.

2014-12-19 22.00.44

Homme on plaanis alustuseks välja magada. Siis pesta pesu ja põrandaid. Abikaasal palusin homme meie pikalt edasi lükatud lambimajandus korda teha – vannitoas on kaks lampi kolmest tuksis ja kaks lampi ootavad elutuppa kirjutuslaua kohale seinale panemist, et saaks lõpuks ometi normaalses valguses puslet kokku panna. Piparkoogitaigna tahaks hakkama panna… Ja olemasolevast taignast tuleb südamed ära teha, sest ema ja tema mees sõidavad pühapäeval Rootsi, vaja õekese pere jaoks kaasa anda. Ja kui kodu on täitsa korras, siis saab lõpuks ometi kuuse tuua ja ära ehtida.

Puhkuseplaanid üldisemalt… Puhata 🙂 Logeleda 🙂 Lastega kvaliteetaega veeta – tahaks uisutada, kui liuväli lõpuks tehakse, tahaks metsa jalutama minna, kui lumi maha tuleb… Kui peaks olema võimalik kuskilt tervele perele suuski laenutada, tahaks ehk isegi suusatamist proovida… Ja nii edasi. Perekondlikud jõuluistumised ja Marise sünnipäev. Marisega niisama üksteise külastamine. Loodetavasti satuvad veel mõned sõbrad jõulude puhul Pärnusse ja tulevad külla. Ohtralt lauamänge tahaks mängida – Alias, Scrabble, Yatzy, Kümme… Kuus raamatukogust võetud raamatut ootavad läbi lugemist (ja lugeris veel enam). Hunnikute viisi puslesid ootab kokku panemist. Lemmiksarjadega tahaks järjele saada. Kõik traditsioonilised jõulude ja aastavahetuse filmid (Love Actually, The Holiday, New Year’s Eve, Helisev muusika) ootavad üle vaatamist. Ja otse loomulikult on jõulupuhkuse lahutamatu osa pallimäng – seal on vaja viimane tase lõpuks ära teha. Selle kõige juurde rohkelt maitsvat sööki, ohtralt piparkooke ja mandariine…

Kaks imelist kohustustevaba nädalat. Võrratu.

Rõõmsad jõulud igal pool…

…rõõmu toonud salahool ♫

Jõulud tööl on täielik nostalgia. Kaks viimast neljapäeva on tuletanud eredalt meelde kaheksa aasta taguseid jõule. No näiteks sellist ja sellist päeva.

Ok, toona juhtunuga seisneb sarnasus vaid kaubalaadungi suuruses ja selles, et kiirustamise tõttu ununes söömine ning WC-sse märkasin minna alles pärast poe sulgemist – muus osas on tingimused õnneks kardinaalselt erinevad. Kolleegid on kohusetundlikud, tööl käia on rõõm, kaup saab samal päeval vastu võetud.

Aga siiski, see jõulude eelne tuhin kaubanduses… See mõnusalt kiire aeg, need hiiglaslikud vastu võtmist vajavad kaubakuhjad ja meeldivalt suured kassad… Ei oleks osanud kaheksa aasta taguses hüsteerias arvata, kui väga ma seda aastaid hiljem nautida võin. Õiges kohas töötamine teeb imesid 🙂

Kuu alguses kurtsin, et kaubaga enam ühtki isiklikku sõnumit kaasas pole. Kolm päeva hiljem saabus seletus:

2014-12-04 19.22.59

Eks ta ole jah kiire, saan ju isegi aru. Kui eelmisel neljapäeval saatsid usinad laopäkapikud meile sellise kingituse:

2014-12-11 11.00.41

2014-12-11 11.01.06

(pärast aluse pealt laiali lammutamist)

2014-12-11 11.34.19

2014-12-11 11.33.55

…siis sel neljapäeval olid nad ennast ületanud ning seekordne laadung oli veel uhkem:

2014-12-18 11.00.08

2014-12-18 11.30.02

2014-12-18 11.03.10

Ei ole oluline, eksju, et ma ise olen see, kes kõik tellimused teeb 😛 Kes teeb, see saab… Palju kaupa.

Aga vastuseks: armastan sama palavalt nagu ikka, läbimüük on suur ja aastalõpuvarusid tuli ju ometi koguda. Neid on nüüd loodetavasti piisavalt 😛

Tänase kauba hulka olid poetanud midagi ka ühed teised päkapikud, need sealt kõrgemalt poolt. Käisid vist enne akna taga kuulamas, sest ma olin just ennist rääkinud, et kavatsen selle roosa šampuse endale aastavahetuseks varuda:

2014-12-18 21.17.00

Ja eelmisel nädalal oli päkapikk ühe koostööpartneri pakki meie jaoks kingituse poetanud:

2014-12-18 21.26.50

Nagu eelmisel neljapäeval, lõpetasin ka seekord oma tööpäeva kell üheksa. Aga kõik vajalik sai tehtud ja nüüd olen oma jõulupuhkuse auga välja teeninud 😛

Scroll to Top