Vaatasime siis ka viimaks uue Bondi ära ja tõepoolest – kinos käimata jätmine ei olnud mingi kaotus. Ma nõustun igas aspektis Marise arvamusega – Bondist on filmis väga vähe järel (ta loetleb neid väheseid tunnuseid, ei viitsi kordama hakata), suht mõttetu märul. SISU nagu eriti polnud.

Nojah, Daniel Craig mulle nagunii ei meeldi… See selleks. Aga mis on üks Bondi-film, kus pole Moneypennyt ega Q-d (ok, too on surnud, aga isegi mitte tema järeltulijat R-i), kus M käitub idiootselt, kus Bond seksib ainult ühe naisega, kes on pealegi mingi mõttetu kõrvaltegelane ja seda isegi ei näidata.

(No ja milleks, MILLEKS on vaja näidata, kuidas M omale kodus öösärgis kreemi näkku määrib? Mu jumal, mu jumal!)

Bond PEAB Moneypennyga flirtima ja teravmeelsusi vahetama, tal peab olema nutikaid-põnevaid mänguasju-tööriistu, millega Q teda filmi alguses tutvustab ning mida ta eduliselt filmi jooksul pahadega võitlemiseks kasutab. M peab olema konkreetsem, mitte mingi naine (see tähendab, et ta ei tohiks käituda nagu naine, mulle muidu Judi Dench hullult meeldib selles osas). Ja Bond peab, kurat võtaks, ringi seksima! Arusaadav, et tänapäeval enam nii ei saa, nagu 60-ndatel, aga no ikka mitme naisega peaks flirtima, vähemalt kahega kuskile jõudma, soovitavalt mõlemaga ikka seksima ja seda, krt, peaks ikka natuke näitama ka!

Sest muidu pole Bond enam Bond.

Minu jaoks jäi Bondi-saaga lühikeseks – ega ma neid vanu filme ka eriti ei kannata, riided ja välimus häirivad liialt. Connery oli vähemalt suht pandav, Moore ja Dalton (Lazenbyst rääkimata) ei täida minu jaoks sedagi kriteeriumit.

Minu Bondiks jääb Brosnan, kellesse kaheksandas klassis armusin, eriti tema esimesed kaks filmi. Kolmas on ka täitsa okei, aga neljas mu meelest liiga sünge.

Mis seal ikka.