Tavaliselt on suvel rohkem aega. See suvi on olnud kogu aeg kiire-kiire-kiire. Kogu aeg kuskile minna, midagi teha. Iseenesest on see ju hea… Ainult et blogimiseks eriti aega ja viitsimist pole. Mul oli palju häid mõtteid, vist on siiani. Oma viimases postituses (millest on juba sada aastat möödas) lubasin suure suuga kõigest kirjutada, tegudeni pole siiani jõudnud.
Ega ma praegu ka ei viitsi. Põhjalikult vähemalt mitte.
Lõpetamisest nii palju, et see oli vinge. Või noh, vinge pole vist päris õige sõna. Mingit moodi pühalik. Kui ikka istud TÜ aulas ja vaatad ümberringi ja kuulad rektori kõnet… Oh, mul on nii hea meel, et ma selle kooli nominaalajaga lõpetasin – koos kallite inimestega, pidulikult. Hiljem poleks rõõm sellest pooltki nii suur olnud.
Lätis oli vinge. See on täpselt õige sõna. Jurmala veepark on enam kui vinge. Kui Auras on 3 tunni piletist küll ja veel, arvatavasti ei viitsi seal niigi kaua passida, siis Jurmalas olime terve päeva ja tüdimust ei tundnud kordagi. Külm ei hakanud ka enne päris õhtut… Siis, kui lõpuks mullivannid avastasime 😀 Ma tahaks nii kohutavalt tagasi!
Eesti karaoke MM finaal Haapsalus oli ka vinge. Uku ruulis täiega, mida oligi arvata. Pooled ürituse külastajad olid Uku fännid (või nii vähemalt tundus). See, et ta võitis, ei üllata vist kedagi 😉
Mnjah. Nüüd ma kirjutasin siis viimases postituses lubatust. Muidugi 100x lühemalt, kui need sündmused väärt on. Ma ei välista, et ühel heal päeval ja kirjutamise tujus võtan ma need põhjalikumalt ette. Aga võib-olla mitte. Näis.
Aga jõudes mu seekordse sissekande pealkirja juurde – ma olen nüüd tööinimene (silmaga näha ja näpuga katsuda saab Ülemiste keskuses). Ja vot sellepärast ma olengi kogu aeg nii neetult väsinud. Kui ikka jõuad koju õhtul kell pool üheksa, siis ei tee enam suurt midagi. Oleskled niisama ja kebid siis magama. Hommikul magad kah.
Nädalavahetused on ainus aeg end korralikult välja puhata, aga need on miskipärast kõik kinni. 15-16 Watergate, 23-34 minu suvepäevad, 30-31 A suvepäevad… 6. augustil Sky+ pidu, aga kuna nädal varem Saaremaal käidud, siis sinna vast ei jõua, ehkki tasuta pidu + Smilers & Toe Tag kõlavad ahvatlevalt. Märjamaa päevad on nagunii samal nädalavahetusel. Ah, mul on tunne, et oleme siis üldse kodus.
Ühel augusti nädalavahetusel tuleb veel Hiiumaa-tuur ja 20. augustil on Kristi pulmad. Vot nii. Kas jääb üldse mõni vabaks? Miskit vist ikka, aga aega ju veel on, plaanid võivad veel tulla. Tegelikult on ju hea, et tegevust jätkub!
Aga tahaks hoopis puhata ja mängida…
Tööl on muide üliväga lahe. Alguse asi, ähvardatakse mind. Eks see tüdimus kindlasti millalgi tule, aga praegu on kõik veel uus ja huvitav. Kolleegid on kõik noored ja lahedad inimesed. Tundub, et mõnusasse firmasse sattusin!
Ja siis on mul veel plaanid kooli minna. Tallinna majanduskooli. raamatupidamist õppima. Kas mul seda töö kõrvalt teha õnnestub, see on 10 punkti küsimus… Ehk isegi suudaksin? Aga kas ma TAHAN jälle seda ajun***i läbi teha? Kolm aastat ainepunktide jahtimist, kodutöid ja mis kõik veel? Oeh. Jah, ma tahan omandada raamatupidamisoskusi. Ei, ma pole kindel, kas ma tahaksin nende oskustega ka ülejäänud elu elatist teenida. Ei, ma ei tea, mida ma üldse teha tahan. Ei, ma pole kindel, kas ma suudan üheaegselt täiskohaga tööl ja koolis käia. Eks näis, mis saab. Kõigepealt vaatan, kas saan sisse. Aga karta on, et saan, sest see konkurss seal pole just eriti suur. Ok – saan sisse, mõtlen edasi.
Watergate, muide, oli ka lahe. Kats maalis mu mõlemal päeval ära ja nii ma seal ringi uhkeldasin 😛
Aga ma nüüd parem lõpetan, uni on.
Peatse jällenägemiseni. Kuu-paari pärast kirjutan vast jälle 😉