Käisin täna Kaidiga Rimis ja igasuguseid valentinipäevateemalisi jaburaid asju näppides sattus kätte suur südamekujuline švamm. Et noh, tootenimetus oligi selline. Lugesin kõva häälega ette ja hakkasin siis sama kõva häälega naerma.
Piia ja Nadja saavad vist aru, miks.
Kuulan: Fort Minor – Right Now
Vaatan: eelmise aasta fotod
Räägin: Kaidi, Maris, Iiris
Loen: Daki ja Iirise blogid
Sätendan: kuldne juukselakk, mis harjalt iga liigutusega pudeneb
Naudin: tolmpuudrit
Mõtlen: elust
Olen: õnnelik
EDIT: Nagu näha, õnnestub mu plaan valentinipäeva täielikult ignoreerida suurepäraselt. Aga siiski. Kaidi on nunnu.
Juuksur tegi nii head tööd, et mu hari on pärast riiete vahetamist ikka sama püsti. Ja mul oli seljas kolm üle pea käivat pluusi, millest üks oli kõrge kaelusega ja liibuv… Tase!
Kuidagi ei raatsi seda välja pesta. Ei raatsi ja ei viitsi. On tunne, et sellega tuleks veel tunde kuskil ringi uhkeldada. Magamata ööd annavad end paraku tunda ning tulin linnast nii vara koju sellepärast, et oleks sealsamas laua taga magama jäänud.
Ruudu, Lepp, Polymer, millimallikas, McDonalds, Juuksur, Fille, Joosep, NoKu, Joosep…
Ja mis ajast suhkur solvamine on?
Tramaivõi 😛
Aga hari on aus. Ma kohe ei teagi, mis ma nüüd peale hakkan… Ehk on see pärast magamist ikka veel sama ilus ja saan homse päeva ka nii ringi käia?
Ja endiselt olen ma pahaaimamatult sunnitud situatsioonidesse, mida ma ei ole ära teeninud, milles ma ei taha olla ja millega ma ei suuda leppida. Millal see ometi lõppeb?
…kui palju rahuldust* võivad ühele naisele pakkuda kaks paari sukki ja uus lips.
Jah, mul oli palgapäev.
Ma täna ka ei jõudnud “päriselt” kirjutada. Kui homme tööl aega on… Mille peale ei saa loota. Või siis pühapäeval. Aga ma luban, ma tõesti luban. Et te saate kõigest teada enne, kui nädal läbi on.
*Mitte sellist, paraku. Kuid mõte noist situatsioonidest, kuhu sukkadega võimalik sattuda on, on ometigi ääretult ilus.
Jah, just seda ma olen – vähemalt pikemale ja maskuliinsemale osale sellest. Üldiselt ma leian, et mind tuleks seadusega ära keelata.
Mitte et ma midagi teeks, oh ei. Aga ma kardan, et see paistab mul juba silmadest välja. Et ta NÄEB, mida ma mõtlen.
Siinkohal vabandaks kõigi ees, keda ma olen sellise pilguga vaadanud, eriti täna juhtunu põhjal. Ma ei tee seda meelega.
Ahjaa, see inimene tõenäoliselt (loe: loodetavasti) ei loe minu blogi. Mis siis. Ma olen vabandanud. Minu süda on puhas.
Aga ma pean jube kiiresti midagi ette võtma, muidu läheb asi veel rohkem käest ära. Paar plaani juba on, tuleb neist vaid teisi asjaosalisi teavitada. Hm, miks ma küll mitmuses räägin?
Oeh.