Mul on mingi “muhahaa” teema tulnud kuskilt, et ma igas sissekandes kommenteerin midagi sulgudes ja see läheb kõige lõppu. Ma ausalt ei tea, miks nii. Ma üritan ennast parandada. Võib-olla. Parasiitväljendid võivad ju armsad ka olla 😉
(muhahaa)
(või kui nüüd järele mõelda, siis ma ei teagi, kas seda just päriselt tormiliseks nimetada saab, aga tehtud sai nii mõndagi ja pärast reedet jõudsin mina isiklikult koju alles pühapäeva õhtul)
Reedel käisime (nagu oma viimases postis ka mainisin) kinos. Vaatasime ära sellised filmid nagu Ocean’s Thirteen ja Ne le Dis à Personne. Mina oleksin südamerahuga ainult esimesega piirdunud, aga Mehe tungival nõudmisel (“kui me juba kinno tulime”) sai siis teine veel ära vaadatud (tegelikult ta tahtis kolme filmi vaadata, aga selle nimi on vist kompromiss, muhahaa). Päris huvitavad olid mõlemad, aga paraku oli mul miskipärast uni, nii et pea pool sai mõlemast filmist maha magatud. Häbiväärne! Aga mis ikka, tuleb need siis lihtsalt tõmmata ja üle vaadata 🙂
Õhtul tuli mul vahepeal totaalne ikaldus (ilma igasuguse korraliku põhjuseta kusjuures), tuju oli nii allapoole nulli, et täitsa kole. Õnneks suutsin selle lõpuks pärast mitmeid jõupingutusi tagasi üles turgutada. Hmm, ilmselt oli selles oma osa maasika Fizzil, mida purkide kaupa tarbisin 😉
Et päris ülemeelik õhtu oli. Aga… Ma ei oska seda eriti värvikalt kirjeldada, äkki sellepärast, et mu mälestused on ka kohati võrdlemisi udused. Pidime väljas jooma, aga külm oli, nii et läksime haarasime Reinu kaasa, kes just töö lõpetas (ja tema haaras omakorda ühe töökaaslasest neiu kaasa, aga see on juba omaette huvitav lugu, mida mina siin üldse mitte rääkima ei pea) ja siirdusime kahe pudeli veiniga varustatult Ronni poole. Veinid said bussis otsa ja bussis viibivatel teistel reisijatel oli kas a) lõbu laialt või b) meist kõigist s*taks kopp ees, sest me olime ikka võrdlemisi häälekas seltskond.
Ronni juures sai tarbitud veel Red Bulli viinaga, aga miskipärast ei mõjunud see mulle nii ergutavalt kui oleks võinud… Kui järele mõelda, siis vähemalt kolmeni olin ikkagi üleval ja sai sealgi möllu tehtud kõvasti, et ma niisiis väga ei kurda.
Ülejäänu, mis tol õhtul toimus, ei kannata vist trükimusta. Aga tõesti, väga lõbus oli.
Laupäeval olin sunnitud kella kolmeks tööle minema, nii et kui ükskord õhtul Reinu juurde jõudsin (ülejäänud seltskond suundus sinna mitu tundi varem), olid grillimised juba grillitud (JÄLLE, tuletades meelde eelmist korda, urr). Ja siis me jõudsime lõpuks kuidagi jälle Ronni juurde välja, aga seekord läks õhtu vaiksemalt, sest Katre pidi ka hommikul tööle minema (ka = mina pidin taas kolmeks minema).
Ja nüüd ma siis jõudsin lõpuks koju. Ja homme pean 7.15 tööl olema, st ma peaks AMMU magama. Aga kas ma siis saan, kui kahepäevane netivajadus on julmalt rahuldamata?
Tegelikult ma nüüd lähen ka.
Kõik lähevad Rabarockile ja mina ei saa!
Okei, tegelikult olen ma täna hommikul rääkinud ainult Vaska ja Nadjaga, rohkem ei julgegi, nagunii kõik teised lähevad ka.
Ja tegelikult ma üldse ei vingu, sest mul on vaba päev ja mul on köögis poolalasti mees, kes praadis mulle hommikusöögiks sinki ja mune (pilti ei lubatud teha, muhahaa) 😛
Ja me läheme varsti kinno.
Ja üldse.
Et tegelikult on elu väga lill. Ka ilma Rabarockita.
Tahtsin oma eelmist sissekannet eile õhtul täiendada, aga nett võeti enne käest ära, kui jõudsin.
Lisan siis nüüd praegu, et mul on alati olnud nõrkus meeste vastu, kes mulle süüa teevad, isegi kui see seisneb pelmeenide keetmises ja tomati lõikamises 🙂
Aga täna on mõnus päev olnud. Asjaliku tuju päev. Tööl olin asjalik ja õhtul kodus ka – pesin pesu, võtsin üle pika aja ette tripi normaalsesse toidupoodi (ja naasesin sealt suuuuure kotiga), tegin ISE süüa (seekord ravioole, pelmeenid on ikka paremad!), käisin duši all ning veetsin surmigava ja kohati valuliku (aga oh kui vajaliku) tunnikese epilaatori seltsis.
Ega rohkem polegi midagi öelda (ja ma pole kindel, kui asjalik senine juttki oli) 😀 lihtsalt seda et… Mul on hea tuju. Ja et ma olen täna jube palju kasulikku teinud, mis tekitab omakord veel head tuju.
Vaatan nüüd Ocean’s Twelve‘i edasi… Sest homme läheme ilmselt Ocean’s Thirteeni vaatama 😛
Meil on kodu lähedal Poola pood.
Iga päev töölt koju tulles jalutan sealt mööda. Sisse pole seni viitsinud astuda. Aga täna oli pelmeene vaja ja kodulähedane off license, mille ravioole alguses mõte juurde osta oli, ei jäänud teele ette, seega siis läksime…
Ja mis ma leidsin?
Külm Fizz. Tõeline õndsus! Kui keegi veel ei teadnud, siis maasika ja mustika Fizz on mu absoluutsed lemmikud alkohoolsete jookide hulgas 😛
Mees tahtis oma õlut ka pildile lükata, aga kuna see polnud Eesti oma, siis ma ei lubanud. Muhahaa.
Pelmeenid saavad ka kohe varsti valmis. Täna on meil pidu 😛