Einokuratküll

Täna on tööl kõik kuidagi eriliselt p*rses.

Seda nagunii, et esimene masin, mida tavaliselt kasutame, oli terve eilse päeva p*rses ja pool tänast ka ja tagumist kasutada on k*pp, sest kõik asjad-süsteemid on esimese ümber ja tagumine teeb koledat häält ja shotid jooksevad kauem ja sada muud häda. Tehti siis esimene masin lõpuks korda ja nüüd jooksevad shotid lihtsalt liiga pikalt. Ma pole nüüd kindel, kas inimesed, kes kohvi tegemisega kokku puutunud pole, minust üldse aru saavad, aga lühidalt… Kohvi tegemine seisneb selles, et lased kõigepealt masinast 1-2-3 vms shotti kohvi ja siis valad kuuma piima peale. Shotid peaks masinast ise välja jooksma ja õigel ajal ära lõppema, nii et sinu töö on ainult kohvi masinasse panna, tass alla ja nuppu vajutada. Aga nüüd jookseb vesi liiga pikalt, nii et sa pead pärast nupule vajutamist peale passima, et sa selle õigel ajal kinni ka vajutaks, muidu tuleb ühest shotist umbes poole rohkem vett läbi kui peaks.

Uus poiss sai täna hakkama tõelise vaimuhiiglusega – pani blenderi alusele ilma kaaneta kannu ja selle siis tööle… Võite kolm korda arvata, kas terve blender oli p*ska täis või mitte – külmutatud mangotükid ja mahl. No kuidas saab ikka nii aju olla?

(Ja ma tükk aega mõtlesin, kuidas blenderit tõlkida, aga no sõnaraamatu kõige sobivam vaste saumikser ei ole ju ka see. Ehk siis ma jäin inglise keele juurde)

Ja teine töötaja, kes peale uue poisi ja supervisori veel praegu tööl on, see on lihtsalt jube aeglane kogu oma olekult. TEMALE muidugi kasulik, et miski teda endast välja ei vii, aga kui ta tänu sellele kõike muud ka umbes kolmandiku võrra aeglasemalt teeb, kui võiks, siis on minul suht s*tt.

Ja tasuta wifi kaardid on praktiliselt otsas! Mul on kõrvale pandud veel nelja tunni jagu ning all kassas on paar tükki alles, siis on kõik. Ma ei tea, mis edasi saab :'(

Et jah.

Positiivsema poole pealt nii palju, et eile Debbie naeris, kui ma pausile minnes võileiba valides nägusid tegin ja mina vastasin: don’t laugh, i’m trying to decide which one of them is least disgusting (mis btw ei õnnestunud, see OLI tõeliselt jälk, mille valisin, no mul on nii kopp ees kõigest), siis täna läks veidi paremini – esiteks oli meil mingi uus supp, mis maitses väga hästi ja teiseks oli miskil puhul saadetud mingi uut sorti kook (proovimiseks ilmselt vms) ja me võisime seda süüa ja see oli ka hea. Et vähemalt näljas ma täna ei ole.

Eelmise nädala payslipid saime täna lõpuks kätte (oleks pidanud juba eelmisel neljapäeval tulema) ja ma sain tõepoolest juba tolle nädala eest £5.70 (Tarase jutust jäi mul mulje, et oleks pidanud alates järgmisest nädalast saama), mis on äärmiselt positiivne, sest see oli mul 7 päeva ehk 50,5 tunni nädal. Juhhuu!

Ja siis veel üks tore asi – Mees helistas ja ütles, et me saime järgmiseks reedeks torumehe aja. Nii et kui hästi läheb, siis saab Pips viimased neli päeva Londonis ennast isegi normaalselt pesta. Noh, mina ka muidugi, aga mina olen (paraku) juba enam-vähem harjunud, ehkki Nadjat tsiteerides: igasuguse s*taga ei maksa ära harjuda.

Sedasi siis.