Muraka blogist leidsin. Tema sõltuvus on mu meelest küll väiksem, kui test väidab.
Enda puhul ma oleks oodanud tulemust küll vähemalt sinna 80-90% kanti. Mõned küsimused olid muidugi sellised, et raske vastata – mitu korda päevas sa blogid, kaua ja mitut blogi päevas loed… Keskmiste variantidega tuli see vastus, veidike suurematega 75% – suurt vahet pole.
Aga jaa, ma olen sõltlane, ma tean.
Tehke nüüd kõik ka seda testi, ma kohe huviga vaatan 😉
Seda pähklit pole ma küll siiani katki hammustanud, miks postiljon kunagi uksele ei KOPUTA, vaid lihtsalt veidike postipilu kaanega kolistab – koputamisest oleks igatahes rohkem kuulda. Täna näiteks panin äratuse igaks juhuks poole üheteistkümneks, käisin korra ukse juures vaatamas, ega miskit tulnud pole, lesisin siis mõtliku näoga voodis ja järsku kuulen korra sellist häält, nagu oleks mingi post pilust sisse pandud – st see kaas KORRA kolksatas.
Lähen siis esikusse, vaatan – põrandal pole miskit. Seisan veidike aega totra näoga, kuulen, et trepikojas miskine liikumine nagu veel toimub. Uuesti ei koputa/kolista keegi. Saan oma kõhklustest tobe välja paista üle, teen hommikumantlis ukse lahti… Ja otse loomulikult seisab seal postiljon, kellel käes korralik hunnik pakke – kõik mulle. No on topski, ma ütlen, endast tuleb ikka kõvemini märku anda. Ma oleks ÄÄREPEALT ta sama targalt tagasi saatnud.
Igatahes olen nüüd jälle kaheksa filmi võrra rikkam. Kaks peaks veel teel olema, kolm ootavad lattu jõudmist ja ülejäänud kõik kohal
Oi, kui mõnus on pakke lahti kiskuda… Nagu jõulud, ma ütlen! Ainult et jõulude ajal mulle viimastel aastatel küll nii palju kinke pole tehtud (mitte et ma kurdaks, ma ju ise ka ei tee).
Ja homme-ülehomme on vabad 😀
Ma olen enam või vähem oma raha kokkuhoidmise ja kodus istumise režiimi sisse elanud. DVD-tellimused jõuvad järjest kohale, netist olen teise hunniku filme juurde tõmmanud, America’s Next Top Modeli ja Gossip Girli selle sügise hooajad sinna lisaks. Muud ma siin kodus eriti ei teegi, kui vahin filme ja sarju.
Laupäeva veetsime näiteks voodis – vaatasime ära kolm filmi, käisime vahepeal Vera Cruzis söömas, üritasime õhtul Mehele riideid ostmas käia, aga ei leidnud midagi ja lõpetasime ikka pizzarestoranis… (mh, see on see mööndustega raha kokku hoidmine, mina ei maksnud eks… Aga ma üritan endiselt Meest veenda, et kodus makarone süüa on ka tore, muidu mul tulevad varsti süümepiinad)
Ja nii ongi.
Sellepärast pole mul teile absoluutselt mitte midagi huvitavat kirjutada, peale oma filmi- ja sarjamuljete… Ja need ei huvita suurt kedagi, ma ju tean küll.
Aga ma pean siiski tunnistama, et modellide 9. hooaeg on igav… Kuivõrd eelmine oli suht sama igav, siis kardetavasti on viga minus – mida rohkem sa seda sama jama vaatad, seda etteaimatavamaks asi muutub. Lõpuks ei viitsi enam isegi kuulata, mis nad räägivad, vaatad ainult pilte. Aga peab ikka vaatama, eks, ega siis sellepärast pooleli ei jäta 🙂
Ahjaa, ja laupäeva õhtul vallatlesime siis purjus M-iga Ann Summersi kodulehel (vt eelmist posti) ning arutlesime erinevate küülikute headuse üle. Jõudsime järeldusele, et kõik on ilmselt päris head. Lõbu oli laialt.
Viie nädala ja kahe päeva pärast olen Eestis.
Sattusin täna Ann Summersisse ja surfasin nüüd veidi nende kodulehel. Kihku ajab täis, pole midagi öelda.
*vasakule magama ära*
Seoses sellega, et mul on nüüd kiire internet, tahaks hirmsasti muudkui midagi tõmmata ja tõmmata. Aga mõtted on praeguseks hetkeks otsas ja netis ringi surfata-otsida ka ei viitsi.
Mulle meeldivad igasugused tantsufilmid nagu Step Up ja Dirty Dancing.
Mulle meeldivad (ajudeta Ameerika) noortekomöödiad nagu EuroTrip jms.
Mulle meeldivad elegantsed põnevuskomöödiad nagu Ocean’s 11-12-13, Bond, The Thomas Crown Affair ja Charlie’s Angels.
Mulle meeldivad lihtsalt eriti head (romantilised) komöödiad nagu Notting Hill ja Love Actually.
Soovitage, soovitage!