Näete, eelmise aasta märtsi alguses arvasin ma noorena laste saamisest nii ja nii.
Ja ausõna, erinevalt minu suhtest A-ga polnud mul Mehega koos olles kõige väiksematki mõttepoega, et tahaks lapsi.
Aga saatusel olid teised plaanid…
Ja mina olen õnnelik. Ja mul on maailma kõige armsam laps. Ja mu elu keerlebki ümber tema. Tähendab, ma küll mõtlen paljudest muudest asjadest, aga ma ei saa neid ellu viia, sest mul on kodus vastsündinu, kes vajab pidevalt tähelepanu 🙂
Elu keerdkäigud on ikka kummalised.
Jajah, aga kuule… kas see firmariiete kohta käiv märkus ikka kehtib veel või?
Muig. Kui ma kuskilt kaltsukast olematu raha eest juhtumisi mõne nunnu riietuseseme saaks, millel juhtumisi firmamärk peal on, ei laseks ma end sellest segada.
Aga mingi märgi eest roppu raha maksta – seda pole ma elu sees teinud ja ei hakka tegema ka. Tänan küsimast 😀
Kusjuures, inimesena, kes mõne väikse lapsega ühte ruumi sattudes ei tunne erilist tõmmet või soovi seda last sülle võtta ja nunnutada, pean ma siiski mainima, et ega sul on tõesti äärmiselt nunnu laps. Päriselt kah 🙂
Ja suur aitäh, et sa pole üles pannud pilte stiilis “siin me oleme vannis” ja “näed, siin lasime kohe peale vanni end täis” ning kolmandaks siis lähivaade eelpool nimetatud tegevuse tulemusele. On asju, mida laiem üldsus ilmselgelt ei peaks nägema… (Traumaatiline mälestus kunagise kursaõe titepiltidest 😕 )