20 päeva!
Aga nüüd saavad asjad ainult paremaks minna 😉
November 2008
Teist korda õues
Ausõna, ÜKSI ma küll niipea lapsega välja minna ei julge… Kui ükskord linatamise käppa saan, siis ehk. Aga vanker ja laps ühekorraga, sellise ilmaga? Tänan, ei. Või noh, ainult äärmise häda korral. Eks elu näita.
Käisime täna poes. Tähendab, mina käisin poes ja Mees oli seni vankriga väljas. Kokku läks tund aega. Räägiti küll, et esimesed korrad peaks veerand tunniga piirduma, aga mu meelest pole Plikal häda miskit.
Shall we dance‘i vaatasin jälle. Endiselt meeldib väga 😛
Hahahaa
Näete, eelmise aasta märtsi alguses arvasin ma noorena laste saamisest nii ja nii.
Ja ausõna, erinevalt minu suhtest A-ga polnud mul Mehega koos olles kõige väiksematki mõttepoega, et tahaks lapsi.
Aga saatusel olid teised plaanid…
Ja mina olen õnnelik. Ja mul on maailma kõige armsam laps. Ja mu elu keerlebki ümber tema. Tähendab, ma küll mõtlen paljudest muudest asjadest, aga ma ei saa neid ellu viia, sest mul on kodus vastsündinu, kes vajab pidevalt tähelepanu 🙂
Elu keerdkäigud on ikka kummalised.
Lumemõnud
Kui ma pool kuud tagasi Koduekstras käies Mehelt punast lumelabidat lunisin, ei lubanud ta mul seda osta. Nüüd tuli tal endal selline lume kühveldamise isu, et helistas meie korteriühistu esinaisele ja pakkus ennast vabatahtlikuna välja.
Ühistu varustas ka punase labidaga. Tunduvalt suuremaga, kui Koduekstras müüdi 😛
Meie tantsisime Plikaga sel ajal toas valssi, Valgre taustaks mängimas. Valsisammud, olgem ausad, olid siiski veidike liiga kiired, seega õõtsusime rohkem niisama ringi.
Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu,
kuldtärniga nooruke sõjamees sa.
Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu,
et linalakk neidu sa püüda ei saa.
