Täppis värk
Täna potsatas meie postkasti lõpuks kutse väikese tartlase sünni puhul Tartu raekoja saali 🙂 Viimasel päeval siin korteris.
Aga nüüd kähku viimseid asju pakkima, autojuht on kannatamatu.
March 2009
Kas sellised inimesed on päriselt olemas?
Vaatasime Mehega just ära Soovide puu. Ja see oli jabur, no nii jabur. Kõik need kuradi tegelased olid nii jaburad.
Jättes kõrvale kõik muu – ei ole ju nii, et Tallinnas ei saaks 3000 krooni eest kuus elada mujal kui sellises urgasühikas (meie kahetoaline mõnus pesa Mustamäel maksis sama palju, ehkki maksud, olgem ausad, tulid lisaks) ning et seal poleks muud tööd kui strippar või kassapidaja.
Lugesin just arvustust, mis minu arust selle filmi kohta hästi sobib, eriti see osa:
Tervikule oleks kasuks tulnud, kui friikide karja seas olnuks ka üks harilik eluterve eesti mees või naine, kes kontrastiprintsiibi abil muude psüühilist vildakust ja alaarengut rõhutanuks.
Just!
Siin on veel üks hea arvustus.
Aga film iseenesest oli oma jaburuses päris vahva, mis siis, et minu jaoks mitte eriti usutav – need musta komöödia sugemed annavad asjale vürtsi. Vaatamiseks soovitan igatahes 🙂 ja Elina Pähklimägi on hästi armas.
—
See on juba omaette teema, miks kõik eestlaste filmid nii masendavad peavad olema. Mis mul esimese hooga pähe kargavad – Klass, Sügisball, Mina olin siin, Kuhu põgenevad hinged… Kõik on lihtsalt sünged. Olete tähele pannud, kui vähe on eestikeelseid komöödiaid? Just filme, uuema aja filme?
Okei – “Lõpp hea, kõik hea” oli komöödia, aga siiski piisavalt jabur ja minu jaoks ebareaalne, ma ei oska seda päriseluga seostada.
Kui mõni välismaalane üritaks ennast viimase aja Eesti filmide abil siinse eluga kurssi viia, jääks talle küll mulje, et Eesti on masendav peldik. Ma saan aru, et kõigi nende filmide puhul on aines pärit elust enesest ning sellised probleemid eksisteerivad päriselt, aga on ju ka nii palju muud, head, positiivset, NORMAALSET! Miks pole ühtki filmi sellisest elust, mida elan mina ja kõik minu sõbrad-tuttavad? Kas see on siis nii igav ja hea, et pole stsenaariumi kirjutamist väärt?
Äkki ma olen ülekohtune nüüd. Kui te teate normaalsemaid Eesti filme, siis soovitage julgesti!
Sürr
Viimane õhtu vanas kodus.
Kokku pakkida on veel vaid köök, mõned lapse asjad ja eluks hädavajalik (padjad, tekk, hambaharjad jms), mis veel siin on.
Istusime lagedas elutoas, põrandal hiinaka take away karbid, ja vaatasime filmi.
Kuidagi kurb on.
Ehkki ma olen uue kodu pärast elevil ja tean, et meile hakkab seal väga meeldima, ei ole sellel kolimisel nii suurt hurraad kui kahel eelmisel.
Eelmise aasta mais Dassett Roadile kolides olime elanud kaks kuud parajas urkas ning ei suutnud ära oodata oma esimest ilusat päris oma kodu. Ma igatsen seda siiani taga 🙂 Õnneks kolisid sinna meie tuttavad, nii et saame maikuus külla minna.
Eestisse kolides oli Londoni ilusast korterist lahkumisest hoolimata eufooria, sest noh… EESTI! Pealegi leidsime ju endale imeilusa kodu, mille nägemist ei suutnud ära oodata.
Ja ehkki ma tean, et me tegime õige otsuse ja hakkame oma uut kodu väga armastama, on ikkagi nukker seda korterit siin maha jätta. See on esimene kodu, kus elasime kolmekesi, Plika esimene kodu… Ja me olime siin ütlemata õnnelikud. Nii et klomp on kurgus küll.
Aga noh, eks sellisele olekule aitab kaasa hiline õhtutund – küllap ma homme hommikul jälle kirun, kuidas ei viitsi pakkida ega koristada.
Kuidas tõlgendada väljendit “kolm on kohtuseadus”? Kas nii, et kolm korda peab asi valesti minema, et siis õigesti minna saaks või läheb juba kolmandal korral õigesti? Me oleme nimelt kahte viimasesse korterisse kolides lubanud puhtsüdamlikult ja ausaimate kavatsustega, et kavatseme seal vähemalt paar aastat elada ning siis täpselt viie kuu pärast välja kolinud…
Ostan ODAVALT 160×200 voodi Tartus
Kuskilt peab olema võimalik leida voodi, mis maksab alla 1500 krooni! Käisime täna messikeskuses ja mööblimajas, oleks võinud selle asemel parem viimaseid asju kolida. Isegi Jyskis oli ainult kolm kallist voodit (ehkki ma vannun, et olen seal viimase kolme kuu jooksul kolmekohalise hinnaga voodeid näinud, millele küll isegi põhi eraldi juurde osta tuli).
Netist leidsin kõige odavama pakkumise siit, 1417 + transport 336, nii et tegelikkuses tuleks see odavam, kuna saab ise järele minna ja ma nagunii eelistaks jalutsita voodit – pikkade inimeste värk.
Aga ikkagi, krt. Ma ei taha nii palju maksta ja ma ei taha ka ainult madratsi peal magada. Kui keegi peaks oskama vihjata, kust ma võiksin leida alla 1000 krooni eest 160×200 voodi (täiesti vabalt võib olla kasutatud, peaasi, et korralik, ei kriuksuks jne), siis palun – öelge mullegi.
Peab vist igaks juhuks ühe realiseerimiskeskuse tiiru tegema, ehkki voodit sealt osta… Kuidas teha kindlaks, et see ei kriuksu? Ilmselt oleks voodid seal kas ilma madratsita või üldse juppidena ja seal on nii külm ja kõle ja… Oeh. Ikaldus.
Täies hoos
Kõik mööbel ja pool asjadest on läinud. Töö käigus rakendati sujuvalt vankri ette ka Lauri, kelle Mees appi rasket kappi tassima kutsus ning Tauno, kes õnnetul kombel just siis Kessuga poest tuli, kui Mees ja onu esimese laari asjadega kohale jõudsid.
Mul on kotid-kastid otsas, ainus võimalus oleks hakata ülejäänud asju kilekottidesse toppima. Loodetavasti on Mehel aega mõned suuremad kotid tühjendada ja mulle tuua, enne kui nad Tõrvandisse meie uhiuue madratsi järele lähevad.
Mõtlen küll, et varemgi on ju poole päevaga kolitud, aga Londonis oli mul umbes pool või kolmandik noist asjust, mis nüüd siin… Ja Eesti asju tõi ema mulle autoga ikka kaks-kolm korda.
Vaatame, kas õnnestub tänasega kõik asjad ühele poole saada… Siis tuleb see korter puhtaks kasida ja võtmed üle anda, seda nagunii täna ei jõua, hea kui hommegi. Ja siis tuleb võimalikult kiiresti uues kodus kõik sisse seada – miks küll kolin juba teist aastat täpselt enne oma sünnipäeva?
See on mul viimase 12 kuu jooksul neljas kord kolida…
Muide, ega kellelgi pole soovitada, kust saaks võimalikult odavalt 160×200 voodit? Madrats, nagu ennist mainitud, on meil olemas, voodit ennast mitte 🙂 Võib vabalt olla kasutatud (kui korralikult koos püsib ja ei kriuksu, õhh) või siis lihtsalt… Soodne. Mööblipoodide soodukad peaks ju ikka kestma? Tahaks kolmekohalise numbriga kätte saada, kui aus olla – ja mida väiksem see number on, seda parem. Tea, kas peaks Jyski vaatama?