Olin eile nii väsinud ja muude asjadega ametis, et ei jõudnudki muljeid kirja panna.
Eilse koolitusega läks selles mõttes natuke nirusti, et koolitaja oli valmistanud ette materjali algajatele, aga kõik koolitusel osalejad olid juba edasijõudnud 🙂 Hästi armas noor neiu oli, rääkis ise ka, et oli mõelnud, kas alustada a-st ja b-st või rääkida konkreetsemalt – paraku valis esimese variandi, mis osutus valeks. Oh, oleks ta vaid eelmiste koolitajate käest pärinud, mis sorti rahvas teda kuulama tuleb – meie seltskond oli eelmiste kordadega vast piisavalt teadliku mulje jätnud.
Noo, igatahes ei jooksnud see päev üldsegi mitte mööda külgi maha – kordamine on teatavasti tarkuse ema. Kuigi ma võisin 99% räägitu kohta öelda, et ma tean seda kõike ja üritan nii elada, siis kui palju ma seda reaalselt teen? Ikka laskun targast teooriast hoolimata sageli tagasi mugavatesse harjunud käitumismallidesse.
Kõige kasulikumad teadmised, mis ma eile kõrva taha panin, olid järgmised. Esiteks – keraamiline pliit on säästlikum kui tavaline elektripliit. Ütlemata hea teada – meil on praeguses elamises esimest korda elus keraamiline pliit ja see on muidu ka mõnusam kui teised. Nii et kunagi oma koju ostame ka keraamilise 🙂 Teiseks – kümme aastat vana külmkapp on umbes kaks korda hullem kui uued enenrgiasäästlikud. Tõenäoliselt kehtib see ka muu suurema kodutehnika kohta. Sestap tuleviku tarbeks otsustasin ära, et OMA koju võib küll vabalt tulla second hand mööbel, aga tehnika (pliit, pesumasin, külmkapp, nõudepesumasin jne) ostame uue ja võimalikult energiasäästliku. Kolmandaks – keskmise pere veekulust moodustab umbes 40% see, mis me WC potist alla laseme. Niisiis olen nüüd veel kindlamalt seda meelt, et ükskord ehitame oma ökomaja, mille veesüsteem kasutab vannist ja kraanikausist alla voolanud vee ära WC loputuspaagis.
Aga muudest säästunippidest ka.
Kõigepealt need, mida juba kasutame. On suhteliselt elementaarne, et pliit ja potid-pannid tuleb puhtad hoida, söögitegemisel kaas peal, pliidil võimsus hiljem väiksemaks keerata jne – kõik see aitab energiat säästa. Elektriline veekeedukann on tunduvalt säästlikum kui pliidi peal vee keema ajamine – muidugi kasutame kannu, pliidil on ju ebamugav 🙂 Kõiki seadmeid tuleks katlakivist regulaarselt puhastada – üritan seda ikka teha. Moblalaadijad üritame ka võimalikult kähku seinast välja tõmmata, kui telefonid laetud on – muu väikse tehnika kohta öeldi, et kuni neil pole tulukesi, mis ka kinni lülitatuna põlema jääks (nagu nt telekal), siis ei pea neid seinast välja tõmbama – energiat nad välja lülitatuna ei kuluta. Kilekotte me ei osta, kasutame selja-, õla- ja riidekotte. Juba olemasolevaid kilekotte kasutame prügikottidena.
Järgmiseks need nipid, mida üritame kasutada. Rohkem kodus süüa, harvemini poes käia, korraga rohkem ja ette planeeritult osta, ise kasvatada. Teoorias ilus, praktikas patustame. Aga me püüdleme selle kõige poole ja läheb järjest enam korda ka. Kaltsukatest riideid osta on väga lahe ja enne Londonisse kolimist külastasin neid tihemini. Nüüd pole enam ammu käinud, samas pole riideid eriti ostnud ka. Olemasolevaid riideid peakski jälle sorteerima ja ära andma – korralikke asju ära visanud pole ma kunagi. Üritame vältida ülepakendatud ja väga väikestes kogustes pakendatud tooteid. Kasutada paberi mõlemat poolt. Kasutada vähem majapidamispaberit (hahaa, aga see viimane eriti ei õnnestu).
Ja lõpuks need asjad, mida me veel teha võiks. Esiteks – valgusteid puhastada. Pole kunagi selle peale mõelnud, et ka see energiasäästlikkusele mõjub. Teiseks – kangesti tahaks seda dušiotsikut, mis poole vähem vett kulutab, mingi suruõhu süsteem vms. Teab keegi, saab seda jubinat tavalisele süsteemile otsa keerata, tavaline dušipea säästliku vastu välja vahetada? Või tuleb uus segisti panna? Meil on siin praegu suht kehv dušš, pooled augud umbes. Samas omanik ei taha kindlasti segisti välja vahetamise eest maksta, sest mingit reaalset häda sellega pole. Oma kuludega üürikorteris ka midagi välja vahetama ei hakka.
No ja kokkuvõtteks kõige üldisemad kuldtõed: eelista korduvkasutatavat. Osta vähem. Jaga teistega. Eelista kodumaist 🙂
Aga neid va säästunippe tahaks veel kuulda. pean uuesti Bioneeri lehele tuulama minema, seal paistis igasugu põnevat kraami olevat.
Ja kindlasti räägiti eile rohkem, kui ma siia postitusse kirja panin, aga ma ei kirjutanud kõike üles ja olen praegu ka suhteliselt väsinud. Piisab olemasolevast jutust küll 😛
Seda räägiti ka, et mingi uus raamat olla hiljuti ilmunud, mis just selliseid nippe täis on. Kui keegi juhtub midagi täpsemat teadma, võiks mulle siia lingi panna – ma ei viitsi praegu ise otsida, aga lugeda tahaks küll 😛
Sellest umbes duśśist. Meil oli ka katlakivi täis. Suures katlakivi eemaldamise tuhinas tegin ka duśisõela puhtaks. Tulemus oli, et vett tuli nii liiga palju läbi ja kulus hoopis rohkem… lödises lihtsalt 😀 Niiet see katlakivist ummistunud duśś on iseenesest säästja 😀 Õnneks ummistus kähku jälle ära 😉
Ot-oot, räägi nendest valgustite puhastamisest: seda nippi ma veel ei tea! Kas et pirni pealt peaks tolmu pühkima või? Seda ma ikka vahel teen, aga mitte süstemaatiliselt…
Ahjaa, idendin end ära ka: Grete Tallinnast, sattusin siia juhuslikult ja minema enam ei saa, nii haaravalt kirjutad 🙂
Ega sellest miskit täpsemat ei räägitudki, aga jah – pirni pealt ja kui lambikuppel on, siis sellelt ka. Eks valgus paistab paremini läbi lihtsalt, muud seal ju olla ei saa 🙂
Kuna see öko ja säästuteema on tänases olukorras ehk nii nagu öeldakse keerulises majanduslikus olukorras paljudele hästi tähtis, siis ma võtsin vaevaks kiirelt kolada Apollo kodukal, et millistest säästuraamatutest, mis hiljuti välja on antud, võib jutt olla.
Arvan, et tegu on Siân Berry 2 üllitisega, mis sisu kirjelduse järgi peakski sisaldama vahvaid nippe.
Head avastamisrõõmu!
ma panen igasuguseid viiteid ja raamatuid ka koolituste materjalide hulka 🙂