May 2009

Viljakas päev

Kõigepealt käisime Vera Cruzis hommikust söömas. Aeg oli tolleks hetkeks küll pigem juba lõuna ning kohvik rahvast täis. Tuttav teenindaja märkas meid sellegipoolest niipea, kui uksest sisse astusime – naeratas ja lehvitas. Ei olnud selle seitsme kuuga unustanud 😀

Ja siis oli kõik jälle nii, nagu vanasti.

Kakao karamellisiirupiga:

All day breakfast – no sausage, no tomato, extra beans and extra mushrooms 😛

Siis läksime Angelisse uut Tinderboxi üle vaatama. See on nii suur! Ja palju ägedam näeb välja kui eelmine. Vana oli lihtsalt… Vana ja kulunud. Töötada selles uues küll ei tahaks, vanas oli lihtsam 🙂 Aga kliendina – väga äge! Kuna mul on plaanis sinna järgmiste päevade jooksul veel kaks korda sattuda, teen ehk hiljem mõned pildid ka.

Eglet oli tore jälle näha, rääkisime pikad jutud maha. Ja saime tasuta smoothied 🙂 Plika hängis laua peal ja luges lehte:

Seejärel kihutasime West Norwoodi tagasi, et Mehe töö juurde jõuda, enne kui kontor kinni pannakse. Laps tekitas üleüldist vaimustust.

Ja lõpuks käisime veel Lewishamis. Helistasin nimelt hommikul ühe kasutatud MacLareni kuulutuse peale, mis oli juba nädal aega vana, nii et erilist lootust polnud. Minu suureks üllatuseks oli aga käru alles, nii me siis läksime seda üle vaatama ja olemegi nüüd MacLaren Techno XLRi õnnelikud omanikud. Kaheksa kuud kasutatud, igati korralik, jalakott ka ilusti kaasas. Maksime £120 🙂 Uuena maksab see käru £245. Rahulolu! Müüja arvas, et talle helistati ehk varemgi, aga ta polnud lihtsalt kodus – kuulutuses oli ainult lauatelefoni number. Meil vedas!

Koduteel jõudsime veel hindussiputkast kebabi kaasa haarata. Täpselt nagu vanasti!

Ja siis muidugi smoothied – PÄRIS normaalsed smoothied, mis on tehtud ainult värsketest puuviljadest, mitte kontsentreeritud mahlast, nagu Eestis. Minu suurim lemmik strawberry & banana on mul praegugi kõrval. Njämm.

Homme hommikul läheme MrsB-le külla, päeva poole peame Riinaga piknikku, kuuest saan Tinderboxis Andreeaga kokku ja pärast seda ehk veel Ronn-Katre ja Reinu pubi. Aga nood viimased lükkuvad vist pigem laupäeva peale, Camdeni kõrvalt jõuab ilusasti 😛

Õppelaenu hüvitamisest

Saan ma õigesti aru, et juulist keeratakse kõik kraanid kinni – ka nendel, kelle laenu praegu juba hüvitatakse? Ma siiani eeldasin, et kui taolisi seadusemuudatusi tehakse, siis tagasiulatuvalt neid rakendada ei saa…

Ma üldse ei muretse enda pärast – mina saan hakkama. Ei plaaninud õppelaenu võttes, et saan noorelt lapse ja tänu sellele poolest laenust lahti. See oli lihtsalt meeldiv boonus, mis ootamatu lapse saamisega kaasa tuli ja see on kahtlemata abiks, isegi kui hüvitamise periood jääb vaid kuue kuu pikkuseks (just nii palju kuid mul juuliks täis saaks…).

Aga need, kes plaanisid? Need, kes teadlikult näiteks pärast magistri lõpetamist rahuliku südamega pikema tööl käimise ja palga suurendamise asemel pärast veidikest töötamist lapse said, sest seadused soosisid, noorelt sünnitada on ju tervisele hea ja titeisu oli nagunii peal?

Ah, ma ei tea. Poliitika on keeruline. Kõik lahmivad ja tigetsevad, mina ei julge eriti. Mina ei tea, kust oleks riigieelarves võimalik päriselt ja reaalselt paremini kokku hoida. Eks igaüks vaatab asja ikka oma mätta otsast ja tõuseb tagajalgadele siis, kui teda puudutava toetuse kallale minnakse.

Sellegipoolest tundub mulle see praegune samm kuidagi vale…

Kõik on nii hästi!

Ma lihtsalt ei saa, pean veelkord rõõmustama!

Londonisse tulek oli nii pikalt kahtluse all, kartsime Plika nohu pärast, siis tegin oma varbale haiget ja jäin ise haigeks ja…

Aga Plikal läks lennukis väga hästi ja üldse peab ta hästi vastu. Mina sain täpselt õigeks ajaks terveks. Varvas on nüüdseks nii palju paranenud, et veidi sinakas veel on, aga ei ole paistes ega valus ja lonkama ei pea. Londoni ilm, mis oli tükk aega niru, läks meie tulekuks ilusaks. Isegi käru valimisega sain lõpuks hakkama.

Iire ja Steni juures oma vanas kodus ööbida on nii hea. Igal pool tuttavates kohtades käia ja tuttavaid asju teha on nii hea. Plaanid on tehtud ja kõigeks, mida me teha tahame, paistab ilusti aega jätkuvat.

Ja ma kohe tunnen, kuidas ma ei taha üldse kodus istuda, vaid minna ja teha! Teha seda ja teist ja kolmandat. Et siis õhtul väsinuna tagasi jõuda ja kodust mõnu tunda.

Nii et kõik on kõige suurepärasem. Tõeline puhkus!

Käru ostmine on raketiteadus

Me jõudsime Croydonist koju kell pool kaheksa ja taas kord hirmväsinuna, ostetud ei saanud sellegipoolest peaaegu miskit 🙂 Ok, Mees sai mõned riided, mõned titeriided ostsime ka (peamiselt teiste tellimuse peale), minu ainus saak oli kümme tuubi superliimi ühe naela eest. Irw.

Üritasime käru osta. Vahtisime kahes poes mitu tundi ringi, lõpuks ei ostnud ikka midagi. Lihtsalt ei osanud valida ega teadnud, mida vaatama peaks. Teoorias, tähendab, teadsime küll, aga praktikas ei tundunud sellest kasu olevat.

Iir ja Sten korraldasid väikese grilliõhtu, mille ametlik algus oli kell seitse, nii et meie jõudsime täpselt selleks ajaks, kui valmis liha juba ootas. Lihtsalt hurmav! Kõht oligi hirmus tühi 😛 Kogu see seltskond istub siiani väljas ja tinutab, ainult mina põgenesin õige pea Plikaga tuppa sooja ja arvutisse.

Kui Kessule kurtsin, et käru ostmine on nõme ja lõpuks jääbki nagunii ostmata, siis ta kõigepealt haris mind natuke, siis soovitas taas MacLarenit ja suutis minus lõpuks piisavalt huvi tekitada, et ma hakkasin võrdlustabeleid vaatama ja siis juba googeldama ja foorumeid lugema ja… 😛

Tundub, et praeguseks on otsustatud – ostame MacLareni Techno XT või kui kasutatult õnnestub leida, siis sobib ka XLR (uus on liiga kallis). Algul võrdlesin küll Triumphi ja Quest Sporti ning otsustasin juba viimase kasuks (Triumph oli küll odavam ja meeldis välimuselt rohkem, aga Spordil olid paremad võimalused), aga siis lugesin foorumist, kuidas kõik XT-d kiitsid ning otsustasin pärast pisukest Kessuga konsulteerimist, et hinnavahe tasub end ära küll.

Vohh, ma olen ilgelt uhke enda üle, et ma suutsin nüüd sellise kärujutu ära rääkida, enne tänast oli see minu jaoks täiesti must maa 😛

Kõige rohkem tahaks muidugi kasutatut, et vähema rahaga läbi saada, aga ma ei tea peale Gumtree ühtki head saiti, kust otsida, ja seal küll paar sobivat kuulutust on, aga kardetavasti võivad need juba müüdud olla. Helistame homme ja uurime. No ja kasutatute puhul tuleb veel kontrollida, et ikka kõik korras oleks jne. Keeruline! Tahame homme miskit kindlalt ära osta. Uus XT maksab Mothercare’is £195. Niuks.

Homme läheme Tinderboxi ja kärushoppingule, muid kindlaid plaane veel pole. Homse ja ülehomse sisse peab igal juhul mahtuma hommikusöök Vera Cruzis, külaskäik Mehe töö juurde, siider mustsõstrasiirupiga Reinu pubis, jalutuskäik South Bankil (see võib tegelikult põhimõtteliselt ka pühapäeva peale jääda), chill väikese alkoholiga (näiteks minu Londoni aegse lemmiku Smirnoff Ice’iga) kohalikul Pirogovil London Eye juures, ehk veel mõni piknik kuskil pargis, kokkusaamine Riinaga, kellele ma pole jõudnud veel helistadagi ja ilmselt ka kokkusaamine Ronni-Katrega. Reede õhtupoolikul lähen Andreeaga Tinderboxi kakaod jooma.

Laupäeval läheme Camdenisse, pühapäeval chillime Iirisega (temaga saab vist jälle Tinderboxi mindud ja kindlasti seal üleval asuvasse hiinakasse), pühapäeva õhtul sõidame Murakale külla ja esmaspäeval viib ta meid Crawleysse shoppama 😛

Selle kõige sekka otse loomulikult suuremal hulgal erinevat kauaigatsetud (rämps)toitu, mida Eestist ei saa ning võimalikult palju puuviljaturgude külastamist (hm, täna ununes Croydonis täitsa ära).

Säärased auahned plaanid siis. Eks me näe, kas jõuame kõike!

Ilmateade teeb igal juhul meiega koostööd – hommikul lubas veel pühapäevaks vihma, nüüdseks on see juba esmaspäevale lükkunud. Homme-ülehomme on sunny intervals 19 kraadi, nädalavahetus sunny 22 kraadi. Kui esmaspäevane vihm veel teisipäevale lükkuks, oleks eriti peen – aga no shoppamist vihm vast väga ei sega, 22 kraadi lubatakse ikka, soe vihm on ju mõnus.

Jajaa, ma tean, et kõik võib põhimõtteliselt veel ka halvemuse poole muutuda, aga ma olen ju optimist!

Esimene hommikusöök söödud!

Kuna Plika ei olnud pärast esimest rõõmsat ärkamisjärgset tundi enam üldsegi mitte rõõmus, vaid paistis lõpuks eilset väsimust välja elavat, kussutasime ta magama, palusime Stenil helistada, kui ta jaurama peaks hakkama, ning läksime lähedal asuvasse kohvikusse hommikusöögile. Toit on seal sama hea kui Vera Cruzis, aga kohv ja atmosfäär mitte, tuttavat teenindajat ka pole 🙂 Kuna hetkel oli esimene soov siiski kõht täis saada, lahkusime igati rahulolevatena. See peekon… Need oad… Võrratu!

Nüüd oleme tagasi kodus ja Plika magab endiselt magusasti:

Nüüd võib ülejäänud nädala plaani paika panna ja kui Plika ärkab, siis saame Croydoni poole liikuma hakata.

Nii mõnus oli jälle West Norwoodis jalutada – kahekesi, käsikäes, mööda tuttavaid tänavaid, kus kõik need tuttavad putkad ja poed 🙂

Scroll to Top