May 2009

Peaaaegu Londonis

Jajaa, me siis nüüd otsustasime lennata. Ja järsku jõudis kohale, et juba homme õhtul me olemegi Londonis. Vau.

Tunni pärast lähme savimaja loengusse, tagasi tulles on vaja last vannitada ja pakkida ja koristada, sest ema tuleb oma mehega meie äraoleku ajal Tartusse tööd tegema ja nad elavad siin… Ja homme varahommikul rongiga Tallinna.

Kurguvalu on tuimem, ehk homseks kadunud. Kuristan usinalt soolaveega ja joon greibi-mee teed. Plikal on mingid tatistamise hood endiselt, aga mitte väga tihti ja nina on tal lahti. Köha pole eriti üldse enam kuulda.

King läks jalga 😀

Nüüd tegudele.

Uus päevakava?

Ma olen ju alati teadnud, et rutiin on lapsele kasulik, aga reaalsuses oleme olnud liiga mugavad, et üritada juurutada midagi täpsemat peale enam-vähem sama magamamineku aja – muud uinakud, tavaliselt kaks-kolm päeva jooksul, tulid ikka nii, kuidas jumal juhatas.

Kurtsin hiljuti, et Plika magamamineku aeg on märkamatult hilisemaks nihkunud – vanasti oli nii, et üle päeva kell kaheksa vann, pärast seda öötiss ja tuttu. Mittevanni päevadel siis enne üheksat tiss ja tuttu. Aga see kuuajane nohu, me pole julgenud teda nüüd eriti vannitada (arst ka ütles, et parem oleks niisama niiske rätiga hakkama saada, aga no vahel me ikka teeme vanni), seega on pidepunkt kadunud. Ja kuna Mees jõuab viimasel ajal töölt alles peale üheksat, siis on Plika alles kümne paiku magama saanud ning kümne paiku ka tõusnud (vanasti ärkas ta ikka poole üheksa või üheksa paiku).

Igal juhul mõtlesime eile, et proovime ta jälle õigel ajal magama saada. Selleks, et kindlustada une tulek, lasime tal päeva jooksul teha ainult ühe uinaku – pika lõunaune akna taga vankris, umbes kella kahest viieni (oli vist…). Kartsin, et laps on õhtul väga viril, aga üllataval kombel oli ta täitsa heas tujus. Üheksa paiku jäi tissi otsas rahuliselt magama ja oligi kombes. Ärkas ikka alles kümnest.

No ja täna magas ta ka ainult ühe une – kella ühest neljani või veel vähem. Ja oli jälle terve õhtu täitsa viisakas tujus, vahepeal suisa imekspandavalt lõbus. Ja jäi jälle üheksa paiku tissi otsa magama.

Mulle selline laps meeldib. Kahe päeva põhjal on muidugi rutiinist vara rääkida, seda enam, et läheme vist ikkagi Londonisse ja seal venib mõni õhtu kindlasti pikemaks, ajavahest rääkimata (no ei jõua me igal õhtul nii vara koju, et ta seitsmeks magama saaks)… Aga no me anname oma parima.

Muudest uudistest nii palju, et kurk on vastikult valus, aga palavikku see-eest õnneks pole. Varba seisundi kohta ei oska midagi öelda – lonkan endiselt, varvas ise on nii korralikult ära plaasterdatud, et värvi pole näha (kas on juba vähem sinine…) 😛 Plika köhib vähem ja nohutab vähem, see on väga hea.

Ongi vist kõik 🙂

No see oli küll õel

Vaatasime just House’i viimase hooaja lõpuni ja kõik äge, mis tundus ometi juhtuvat, keerati lõpuks nii pea peale, et kohe kurjaks teeb.

Ma ei saa ju rohkem rääkida, äkki keegi saab kurjaks…

Oh jah

Me siin vaatasime ka netist euroviisut, vähemalt üritasime. Mina lugesin raamatut ja magasin Eesti laulu maha, Mehel ei tulnud pähe mulle öelda. Tema jäi enne lõppu magama. Mina tahtsin Eesti laulu katkendit näha, kui hääletus oli, aga magasin sellegi maha ja nägin ainult kokku jooksnud pilti, mis ütles: Estonia.

Siis sain tigedaks ja vaatasin YouTube’ist. Ma nimelt polnud seda laulu enne kuulnud, polnud õrna aimugi, millega tegu. Kuna see oli mulle suur üllatus, et Eesti tõepoolest finaali jõudis, oli tekkinud teatav uudishimu.

Aga nüüd ma olen nii väsinud, et lähen ära magama ja ei näegi, mis laul see siis Norral oli (sest nagunii nad võidavad). Isegi YouTube’ist ei viitsi vaadata.

Eks homme siis näis, kas Eestil õnnestub mõni uus koht saada… Neljas või seitsmes või… Ma ei mäletagi enam, kus me veel olnud pole.

Aga üldiselt on mul täiesti suva. Raamat oli palju põnevam. Sai läbi ka.

Scroll to Top