Nagu juba mainitud on, areneb Plika suisa tundidega ja viimane elevust tekitavaim edusamm on see, et ta ajab ennast kõige najale püsti. See kõik toimus niiii kiiresti.
Pühapäeval oli nii, kolmapäeval nii ja nii:
Eile nii:
Ja täna nii:
Põlvedelt täitsa püsti läks ta ka praktiliselt päevaga. Alguses võttis päris püsti saamine küll veidi rohkem aega, aga nüüd on juba täitsa vilunud.
Täna õhtul oli magama panek tavaline trall: paned voodisse, ajab ennast püsti, tagasi ei saa, väsib ära, viriseb, tõstad pikali, ajab ennast püsti, tagasi ei saa jne jne jne. Lõpuks võttis Mees ta endale kaissu ja nüüd magavad seal koos. Õhtud saavad meil lõbusad olema.
Käputada ja istuda Plika veel ei oska ning huvi nende tegevuste vastu on koos püsti ajamise põnevusega oluliselt raugenud. Käputades saab ta ehk ühe sammu edasi, enne kui kõhuli plartsatab – aga edasi liigub ta nagunii vaid seni, kuni esimese ronitava asjani jõuab 😀 Istub küll, kui vastavasse asendisse juhtub, aga iseseisvalt ta selleni ei jõua. No eks aega on küll. Ehkki hetkeseisu arvestades tundub, et ta hakkab enne kõndima, kui istuma…
Eks ta tõsi on, et mida liikuvam laps, seda rohkem energiat talle kulub. Aga seda lõbusam on ju ka 🙂
Ta ise näeb väga uhke ja võidukas välja “Vaadake, mida mina oskan!”
Vahva! 🙂