Sattusin mõni päev tagasi tegelema raamatute listiga, mille kirjutasin kunagi hirmammu kõigi kingiprobleemidega inimeste elu kergendamiseks.
Ja täna sattusin ma kausta, kus mul on Exceli dokumendid nende kirjanike bibliograafiatega, kelle teoseid ma omale kõige naha ja karvadega tahan: Rex Stout ja Erle Stanley Gardner eesti keeles ning Mary Higgins Clark ja Jackie Collins inglise keeles.
Noh, Astrid Lindgren ja Louise Bagshawe ka, aga Lindgreni kohta pole ma jõudnud eesti keeles ilmunud ja endal olemasolevate raamatute kohta mingit korralikku ülevaadet teha ning Bagshawe’i raamatud on mul kõik peale viimase olemas – kui järgmine kord Londonisse satun, siis ostan selle ka.
No ja siis on mul juba olemas kõik eesti keeles ilmunud Frances Hodgson Burnetti ja Georgette Heyeri raamatud (haa, tegelikult on veel kaks, mis kunagi varem ilmusid, ma just avastasin – neid mul pole) ja inglise keeles Anne of the Green Gables kõik osad. Louisa May Alcotti “Väikesed naised” ja kõik selle järjed läbisegi eesti ja inglise keeles… Ja veel kümneid (sadu?) muid raamatuid. Ja ma tahaks veel kangesti osta Petrone Printi kirjastatuist nii üht, teist kui ka kolmandat. Aga see selleks.
Need neli ülalmainitut ikkagi, mille pärast ma üldse seda postitust kirjutama hakkasin. Korrastasin ja kaasajastasin kõik oma tabelid ära ning kuna mulle meeldib nii kangesti statistikat teha, siis:
Rex Stout – 33+6 olemas, 13+1 puudu, 3 pole eesti keeles ilmunud
Erle Stanley Gardner – 33 olemas, 20 puudu, 38 pole eesti keeles ilmunud
Mary Higgins Clark – 15 olemas, 21 puudu
Jackie Collins – 11 olemas, 16 puudu
Kokkuvõtvalt: 98 olemas, 71 puudu, 41 pole eesti keeles ilmunud
(jajah, ma olen ilge statistikapede, ma tean)
Esimesed kaks on väikeste mööndustega – mind huvitavad vaid Nero Wolfe ja Perry Mason, teiste peategelastega raamatuid ma endale ei taha, ehkki kogemata on paar tükki juba olemas. Sellest siis võimalikud erinevused numbrites, kui keegi peaks märkama (ehkki ma olen kindel, et pole ühtki hullu peale minu, kes selliste asjade üle nii täpset aru peaks). + tähendab Robert Goldsborough kirjutatud Nero Wolfe’i lugusid.
Ääh. Ja siis ma surfasin Raamatukois ja avastasin, et neil on viis mul puudu olevat vanemat Stouti-Gardnerit praegu kasutatult müügis. No ja 12 Öölast on veel täitsa uuena müügis. Ainult et mul pole ei 320 krooni Raamatukoi ega ammugi 937 krooni Elmatari jaoks.
Need uued raamatud mind niiväga ei närigi, neid vast poodides veel mõnda aega jätkub. Aga kõik vanad kasutatud raamatud, millele õnnestub näpud taha saada, see on ju suuuuur varandus.
KUI ma veebruaris emapalga kätte saan ja KUI need viis raamatut veel alles on, siis ostan küll kohe ära. Uued oodaku paremaid (loe: rikkamaid) päevi. Või sünnipäeva.
Ja kuigi ma tean, et raamatute ostmine pole üldse öko, siis mõningaid raamatuid ma ikkagi tahan endale. On küllalt ka neid, mida osta ei raatsi, mida raamatukogust laenutada – aga kõige lemmikumad võiks ikka kodus riiulis olla. Sest üks õige kodu on mõnusate suurte raamaturiiulitega. Et lastele ka kirjanduspisik külge hakkaks 🙂
(Jajah, mul on kodus praegu umbes 20 lugemata raamatut ja ma tahan neid juurde osta. Jajah, kui ma Londonisse lähen ja kuskilt mõne Clarki või Collinsi sooduspakkumise leian, à la kolm raamatut £5 eest, siis ma ostan neid sealt ükskõik kui suure hunniku. Jajah, ma tean, et ma olen hull)
RAAMATUD JU!
