Mees läheb last magama panema. Veerand tunni pärast neid vaatama minnes avaneb järgmine pilt: Mees norskab voodis, Plika vahib lakke, vehib kätega ja laliseb rõõmsalt omas keeles.
Teadusliku väljendi kohaselt ta muidugi veel ei lalise, alles koogab.
Pips rääkis ennist, et tema parim sõbranna sai täna hommikul tütre, just nägin ühe Kaidi klassiõe titepilte, kelle kasvaval kõhul ma Orkutis ikka silma peal hoidsin. Esmaspäeval sündis, oli sama pikk kui meie oma ja täpselt 10 g raskem… Aga poisil on teatavasti mõned kehaosad, mis kaalu lisavad 😛
Ma IRL ei suhtle neist kummagagi, aga Orkuti sõbralistis me üksteisel oleme ja nüüd on hiiglama põnev kõigil oma tuttavate äsja sündinud lastel silma peal hoida.
Raudselt on veel keegi kohe-kohe sünnitamas, kelle ma ära unustanud olen.
Vahva!
Laps magas tunnikese päeval kella kahe paiku ning teise tunnikese 15-minutilisteks osadeks killustatuna kuni keskööni. Siis otsustas aga magamise isikliku maailmarekordi teha ja põõnas kolmveerand üheksani hommikul – ei äratanud teda ei jahe õhk ega voodisse tagasi tõstmine. Mina ärkasin juba kell kaheksa ja vaatasin igatseva näoga lapse poole, et ta ükskord ärkaks ja mu kivikõva valutava tissiga midagi ette võtaks.
Tegelikult ma ei mäleta täpselt, millal nad Mehega magama läksid, ütleme 12-1 vahel. Seega pole maailmarekord kindel, võib-olla oli ainult kaheksa tundi, seda ikka vahel juhtub 😛
