2009
Jälle küla peal
Käisime Mehe sõpradel külas. Lahkusime kodust päeval kella kahe paiku, mõtlesime esialgu lihtsalt korra pakutud lasteriided üle vaadata… Ja jõudsime koju tagasi kell kaheksa 🙂
Plika sai omale hunniku riideid, mina laenasin neli raamatut väikelaste arengust ja muust taolisest, Mees laenas trikotaažist kandelina – kaitserohelist värvi pealegi, sobib ideaalselt tema riietusega 😉
Kakao meega maitseb üllatavalt hea – see eeldab muidugi eelnevalt magustamata kakaopulbrit. Hea nipp suhkru vähendamiseks laste toidus. Panin kõrva taha.
Ja siis ma vaimustusin raamatutest. Kokaraamatutest ja papiraamatutest 😀
Tahan endale nüüd 100 kooki kõiki kolme osa, kõige rohkem teist. Kui tavaliselt jätavad pooled retseptid mind külmaks, siis toda raamatut ma muudkui lehitsesin ja vesistasin – peaaegu kõik koogid paistsid imemaitsvad.
Peres oli kaks last – aastane ja kolmene – seega on neil üksjagu lasteraamatuid. Ja mina muudkui vaatasin ja vaimustusin. Just neist kõige väiksematest, paariaastastele mõelduist. Papist ja puidust. Uurisin netist järele, kõik on praegu veel saada ka. Kangesti tahaks osta, aga praegu ei tohi – raha pole ja laps on liiga noor nagunii. Aga tõenäoliselt ostan varsti oma kõige lemmikumad ikkagi ära 😛 Lihtsalt nii ilusad pildid olid.
Suur töö
Ma tahtsin Londonist ühe pildiposti teha… Lihtsalt meenutamiseks. Aga neid fotosid on nii palju, et ma olen juba pea tunni muudkui vaadanud ja igasugu asju meelde tuletanud… Ja olen alles 2007 suves.
Eks kunagi jõuan lõppu ka 🙂
Maris ikka oskab
Aprillis tahtsin ma tema blogi lugemise peale kangesti Egiptuse kõrbetesse minna. Nüüd käis ta, oh õudust, Mehhikos. Õudne on eelkõige selle lõbu hind – 45 000.
Aga kunagi ma olen ju rikas nagu kröösus, eks siis lähengi 😉 Selle sissekande põhjal tundub küll, et tahaks sinna vähemalt aastaks elama jääda…
Oeh. On siis vaja selliseid arutuid igatsusi tekitada või?







