2009

Jõulurõõm tungib põue

CIMG9860

Ei tea, kas asi on lumes, selles, et Plikal pole enam palavikku või selles, et Abikaasal on täna töö jõulupidu (mitte et see mind rohkem puudutaks, kui et ma manitsesin Abikaasat töökaaslastele ikka kaarte vastu kirjutama ning veedan tänase õhtu Plikaga kahekesi), aga kuidagi märkamatult on juba minulgi natuke jõulutunnet.

Need kaardid on kõik Abikaasa töökaaslastelt ja kõige nunnum on Iiriselt. Milline täpselt, võite ise arvata 😛 Ise pole me otse loomulikult veel ühtki kaarti kinkinud, välja arvatud nüüd Abikaasa tööl… Ausõna, ma ei saa aru, miks keegi pärast kõiki neid aastaid üldse vaevub meid meeles pidama. Isegi piparkooke pole me jõudnud viimastel aastatel teha… Aga noo… Ma ikka räägin endale, et järgmine kord oleme usinamad ja… Äkki ükskord siis oleme ka.

Mis Plikasse puutub, siis võite taaskord ise otsustada. Kas paistab, nagu sellel nihverpulgal oleks miskit viga? 😛

CIMG9851

CIMG9855

CIMG9837

Seal, kus lumi on maas, vol 2

Öösel kell kolm:

CIMG9826

CIMG9828

CIMG9830

CIMG9833

Täna hommikul:

CIMG9834

CIMG9835

Kolme tolli nüüd küll maas polnud, polnud ühtegi. Sellegipoolest jõudsid kõik Abikaasa autoga töökaaslased (ehk kõik need, kellel olid võtmed) tööle kolmveerandtunnise hilinemisega. britid, tõepoolest 😛

Kutsumata külaline

Avastasin just, et Plikal on palavik. Abikaasaga konsulteerides selgus, et põsed olevat juba hommikul punased olnud, siis ei pannud ma küll midagi tähele – oli rõõmus nihverpulk nagu tavaliselt, sõi suure kausi putru ja mängis omaette. Aga hiljem, kui ta mul süles istus ja YouTube’ist Baby TV-d vaatas, kuni ma tal küüsi lõikasin, siis vaatasin, et põsed on nii punased ja tavalisest soojem ning virilam on kah.

Temperatuur oli tagumikust 39,3 – selle artikli järgi ületas just kerge palaviku piiri ja on nüüd keskmine. Häda ja viletsus, sihukesed asjad peavad ju ikka viis päeva enne lendu juhtuma 😛

Tegelikult pean tunnistama, et ma ülearu mures pole. Grippi ei kahtlusta, me ei ole temaga mujal käinud, kui mänguväljakul, mis on alati inimtühi. Kõige tõenäolisemalt on tegu hambapalavikuga, tal on viimastel päevadel kõik esimesed purihambad läbi murdnud (nii et nüüd ongi veel ainult tagumised jäänud). Teine variant on külmetus – ta magab ju magamistoas põrandal ja ajab pidevalt tekki pealt ära. Samas tal ei paista seal kunagi külm olevat, käin ikka katsumas ja tekki tagasi peale panemas – alati on soe olnud. Niisiis jääme hambaversiooni juurde.

Paratsetamooli küünlad on äkki isegi rohukarbis olemas, aga sel juhul on need tõenäoliselt kas üle aja läinud ja/või noorematele mõeldud (on nagu ähmaselt meeles, et saime need Kessult, kui tema plika nende jaoks liiga vanaks sai… Või nägin seda unes). Ei taha ust kriuksutama ja vaatama minna, Plika magab.

Magab, jah 🙂 Õue ma temaga täna ei läinud. Läksin hoopis magamistuppa, tõmbasin kardinad akna ette, tuba sai mõnusalt hämar. Panin ta suurde voodisse, tema enda teki peale, heitsin talle kõrvale, laulsin pool minutit, hoidsin kätt… Ja juba ta magaski. Nii palju sest haigusest siis vähemalt kasu.

Loodetavasti magab palaviku madalamaks ja kõik loksub ise paika. Kui pärast ärkamist ikka sama, siis proovin veega üle hõõrumist. Vast saab ilma rohtudeta hakkama, praegu nendeks veel igatahes vajadust ei näe.

Laiskus, juurikad ja lumi

Täitsa lõpp, selline laiskus on peal, mitte kuidagi ei viitsi pilte töödelda, et neid siia üles panna. Meil sadas täna lund ja uus juurikakast jõudis kohale, mõlemal puhul sai kohusetundlikult pilti tehtud. No loodetavasti te näete neid ka millalgi, näiteks homme 😛

Söögitegemine pole meil viimasel nädalal üldsegi õnnestunud, laiskus on mõlemapoolne. Reedel tegime porruga pastat, esmaspäeval tatraputru peekoni ja sibulaga (no lihtsalt sihuke isu oli), täna siis lõpuks selle kapsaga risottot. Laupäeval õnnestus üldse ilma sooja söögita läbi ajada (hommikuks sõime english breakfasti, sellest jätkus nii kauaks, et enne jõudis öö kätte, kui meie jälle süüa tegema), pühapäeval sõime rämpsu, eile jälle rämpsu… Nii et meil on eelmise kasti pudelkõrvits ikka külmikus ja uues kastis on see ka 😛 Sama nimega, aga seekord ümmargune… Eks üritab ennast kokku võtta.

Otsustasin siis Plikale ikka võrevoodi osta (pidime kunagi Abikaasa töökaaslaselt saama, aga tolle isa tõstis majast välja ja viidi ära, mainisin vist ka toona) – ei ole välja mõelnud muud viisi tema iseseisvalt magama õpetamiseks. Õnneks avastasin ju vahepeal eBay, sealt leiab absoluutselt kõiki asju alghinnaga 99p, neid on ühtlasi nii palju, et on vägagi tõenäoline see voodi odavalt kätte saada. Vaatasin juba mitu pakkumist välja, mis kõik kümne miili raadiuses meie kodust – auto on ikka õnnistus. Vaatasin ühe valuga kummuteid ka, kaua jõuab mööblita elutoas hängida ja asju riidekapi otsa ladustada. Lahtikäiva diivaniga läheb raskemaks, seda vist väga autosse ei mahuta, ehkki see on suur… No vaatab, ehk miski kuidagi mahub ka.

Saatsin just Abikaasa poodi šokolaadi tooma, hirmus Rocky Roadi isu tuli 😛 Kui ta tagasi jõuab, vaatame ühe osa Nip/Tucki ja siis tuttu.

Ootan kannatamatult puhkust. Juba esmaspäeval lendame!

Scroll to Top