2009

Pühapäevad libisevad käest

Hommikul küpsetasin mustikamuffineid. Siis käisime kirikus. Siis oli plaanis Kessult-Taunolt trimmer laenata, et aed korda teha, aga tuli välja, et see töötab elektriga ja märja ilmaga ei soovitata kasutada.

Helistasin selle asemel hoopis paari hotelli ja küsisin, kas oleks võimalik nende mullivanniga toad üle vaadata. Luba anti lahkelt, niisiis asutasime ennast jälle linna poole. Otse loomulikult hakkas peagi hirmsasti sadama, nii et saime varju alla põgeneda ja lõpuks alistunult vihmaga edasi liikuda.

Tee peal jõudsime veel Taskust punast lipsu otsida (ei olnud ühtegi päris õiget – nüüd on ainsad lootused Eeden ja Lõunakeskus) ja Zeppelinist söögipoolist muretseda. Lõpuks käisime isegi Rimist läbi.

Aga pulmaööks on meil nüüd koht olemas 🙂

Koduteel põikasime sisse Karoliina poole (üks minu arvukatest onutütardest, mul neid ikka jätkub), et talle pulmakutse anda. Jäime sujuvalt rohkem kui tunniks juttu vestma ja vaimustusime tema korterist – ta oli seal just remonti teinud ja seinu värvinud – kollaseks, punaseks ja roheliseks, kõik TÄPSELT sellised ilusad erksad värvid nagu meile meeldivad. Tema elamine meenutas kangesti Swammi oma, mis on ka ägedalt värviline. Kui me kunagi oma kodu saame, siis teame, kust sisekujundajaid otsida.

Nojaa, nüüd me siis jõudsime koju ja ongi juba sügav õhtu käes. Nii see päev kaduski.

Aga pühapäev ongi ju puhkepäev või mis.

Jäi tuttu

Rõõmustasin hiljuti, kui Plika ilma tissita magama jäi. Ükskord hiljem juhtus seda veel… Ja täna jälle. Põhimõtteliselt on tal tekkinud komme hakata väsinud olles ennast magama sättima, lihtsalt keerab ennast suvalises kohas kõhuli, on selles asendis paar sekundit, siis otsib järgmist. Tissi otsa täna magama ei jäänud, nihverdas tükk aega diivanil, kuniks me seriaali vaatasime, ja proovis kümneid erinevaid asendeid, lõpuks jäigi magama, pea üle ääre rippu.

Peab vaikselt harjutama hakkama, et ta ilma meie juuresolekuta ka ise tuttu jääks. Aga praeguseks olen väga rahul. Ja ta on lihtsalt nii vahva, kui ta sedasi asendeid proovib 🙂

Ülevaade

Eile jäin jälle arvuti ette magama (Mehe arvuti ette, vaatasime Eurekat, nagu õhtuti ikka), nii et blogi kirjutada ei jõudnud. Aga kõik tegemised tuleks ometigi tublisti kirja panna, et ma siin tagantjärele kahtlema ei hakkaks, kas päev äkki jälle raisatud sai.

Eilne päev möödus pulmadega seotud asjaajamiste tähe all. Panin juuksuriaja kinni, maksin riigilõivu ära ja võtsin pangast selle kohta tõendi, käisin korsetiproovis ja seelikut kinni panemas, kohtusin Katsiga ja leppisin temaga meigi asjus kokku (ja meelitasin ta sujuvalt endaga kaasa linna asju ajama ja lõpuks minu poole kooki sööma)… Lühidalt ongi vist kõik. Oh, aga aega kulus sellele kõigele kõvasti 😛

Täna koristasin kirjutuslaua ära 😀 Mitte et see oleks nüüd midagi nii suurt, aga see oli hirmus sassis juba nädalaid. Nüüd on tunduvalt parem.

Ja siis käisime turul. Turul on meil alati nii, et ükskõik kui vähe või palju raha me kaasa võtame, ikka kulub kõik ära. Täna näiteks ostsime kapsast, lillkapsast, porgandit, redist, mustikaid, paprikat, tomateid ja kurke. Kapsalised on Plikale, mustikad sügavkülma, paprika Mehele, ülejäänut sööme kahekesi. Plika ei armasta miskipärast porgandit – ainult siis sööb, kui see on vähemuses ja muu toidu sisse peidetud. Oma elu esimese redisetükikese sõi ilusti ära.

Käisin lillepoes pruudikimbu asju arutamas, salongist käisin läbi, et tikandi näidist vaadata, poes käisin, et piima osta ja SÜÜA tegin (keetsin ilma soolata kartuleid, irw), sest Mees oli tööl ja… Rohkem ei teinudki midagi. Ja päev ongi juba õhtus. Pidime Ada laste sünnipäevale minema, aga Plika oli nii viril ja tal on endiselt metsik nohu, nii et jäin parem heaga koju.

Plikale maitseb pirn:

See on ju ka lillkapsas, eks? Niii äge näeb välja mu meelest.

Pätu tegutseb jälle:

Üks öö

Paar õhtut tagasi läks Mees vara magama, kunas mina istusin poole ööni arvutis (ja kirjutasin blogi, irw). Läksin siis ka lõpuks magama, ronisin voodisse, hakkasin vaatama – Plikat pole kuskil. Vaatasin ümberringi ja avastasin, et ta oli ennast voodist maha keeranud ning magas seal rahuliselt edasi. Siis tuli meelde, et ennist kuulsin küll, kuidas ta vigises, aga kuna kohe vait jäi, ei läinud vaatama.

Jabur. Aga no ega’s midagi, tõstsin ta tagasi voodisse. Üks kaisuloom ta ikka on. Tegelikult magab ta enamasti esimese poole ööd siiski oma voodis, aga ta on viimasel nädalal nii haiglane ja viril olnud, et ei ole hakanud teda oma voodisse tõstmagi.

[tegelikult oli toas täiesti pime, eks, nii et ma tõesti ei näinud alguses Plikat, piltidel lihtsalt välk valgustas hästi…]

Fragment

Sain täna näidiseks tükikese mustrit, mis tuleb mu korsetile. Pildi peal ei paista pooltki nii ilus, kui tegelikult on.

Ma kirjutan kogu sellest kleidivärgist ükspäev kindlasti pikemalt, hetkel ootavad muud tegemised.

Scroll to Top