2009

Olen küll juba jooksvalt kirjutanud nii plaanitavast menüüst kui selle tulemustest, aga panen siia veel korra kokkuvõtlikult ja põhjalikult kirja. Kasti sisu ka veelkord.

Neljapäeval tegime tavalist pastat, millele sai peale hakkliha veidikese spinatiga.

Reedel sõime sedasama.

Laupäeval aurutasin kolm juurikat pastinaaki ja sõime seda viimase hakklihajäägiga. Ei maitsenud eriti, pea pool jäi alles. Sellest osa läks hiljem küüslaugujuustuga pittade vahele, aga väike osa lendas lõpuks külmkapist prügikasti. Õnneks oli seda tõesti vähe, väga ei põe – seda enam, et ülejäänud kasti sisust sai rangelt ära söödud 🙂 Pastinaagile tuleb veel paar võimalust anda, aga üldiselt arvan, et meist ei saa sõpru 😛

Pühapäeval tegi Abikaasa kartuli-fenkolivormi ja seapraadi 🙂 Abikaasale maitses fenkol väga, mulle mitte eriti (sihuke arstirohu lõhna ja maitsega, köhasiirup vms). Vorm oli söödav, kuna Abikaasa pani sinna kogemata liiga palju küüslauku 😀

Esmaspäeval sõime sedasama.

Teisipäeval tegi Abikaasa spinatisuppi, mis oli väga maitsev. Ta unustas algul sidruni sisse pigistada – mulle maitses ilma rohkem, talle jällegi sidruniga.

Eile tegin ma pastat suvikõrvitsapüreega ning kurgi-tomatisalatit. Abikaasale maitses, minu meelest jäi midagi puudu, oleks näiteks hakkliha sisse tahtnud. Retsept on väidetavalt kahele – no ma panin 200 g pastat ja kaks suvikõrvitsat (ei oska hinnata, kas need olid väiksed või keskmised), kui salat poleks kõrval olnud, poleks kõhtu täis saanud. Nii et järgmine kord paneks makarone vast 300 g vms, muu võib samaks jääda.

Täna tegi Abikaasa sellerisuppi, mis oli lihtsalt jumalik. Panime sinna lõpuks veel natuke piima sisse (oli muidu sutsu soolane, sellepärast + jahutas ka hästi, supp oli palav). Võrratu!

Rooskapsas ja lillkapsas said mõlemad miski hetk ära aurutatud ja Plika sõi neid väikese juustuga lõunaks. Rooskapsast sõime ise ka, lillkapsast mitte – muid juurikaid oli nii palju, et ei jõudnud 😀 Aga Plikale kulus ära, see läheb alati peale. Kui mitte niisama, siis juustuga raudselt.

Puuvilju oleks võinud rohkem olla 😛 Kuna porgandeid oli meil juba varasemast kodus, siis täheldasin viimase nädala jooksul anomaaliat, et kui nälg peale tuli ja miskit näksimist otsisin, ei läinud ma enam külmkapi kallale võileivamaterjali järele, vaid kraapisin selle asemel mõned porgandid puhtaks või sõin ühe õuna.

Ahjaa, ja need selle nädala apelsinid – absoluutselt jumalikud, JUMALIKUD. Magusad, mahlased, seemneteta. Plika matsutas ka kahe suupoolega. Veel maitsvamad kui eelmise nädala mandariinid, ehkki need olid ka väga head. Ja õunad on mõnusad, magusad ja krõmpsud. Oh õndsust 🙂

Tõenäoliselt sõime viimase nädala jooksul rohkem juurikaid, kui eelmise kuu või kahe jooksul kokku. Vanasti oli meie tavaline menüü ikka kartul või pasta kana või hakklihaga – sellest rääkimata, et supi tegemiseni ei jõudnud me kunagi…

Hakkan nüüd uusi retsepte otsima 😛

Meenutuseks esimene kast – tänaseks on sellest alles kaks sibulat ja kaks banaani, kuna esimesi ei läinud lihtsalt nii palju vaja, teised olid kappi valmima ununenud.

Seekord tellisime väiksema kasti, mis oli veerandi võrra odavam. Sisu oli ka seekord tuttavamat nägu, tagumise rea asju ei hakka ette lugemagi, kõik teavad nagunii.

Esireas kilekotis on mingi kapsaline, red russian kale. Ei oska täpsemalt tõlkida, Maiden pakkus välja variandid punane kähar lehtsalat või lehtpeet. Pildilt pole muidugi eriti aru saada, ma ei viitsinud kotist välja ka võtta. Kui keegi on targem, jagage oma teadmisi! Pidavat igatahes olema magusam kui tavaline kapsas ja lastele väga meeldima. Ootan huviga…

Porru (leek) maitseb meile väga, pudelkõrvits (butternut squash, sõnaraamatust õiget tõlget ei saanud, Maiden ütles 😛 ) on sellest kastist vast kõige uudsem osa, no ja siis veel brokoli, Plika lemmik.

Võrdlesin kasti sisu eelmisel nädala tellitud suurema variandiga, tollega oleks olemasolevale lisaks tulnud veel kurk, peet ja pirnid (ja mõned ilmselt veidi suuremas koguses).

Igatahes jälle nädalajagu põnevat katsetamist 😀 Hoian teid kursis.