2009

Roheline pühapäev

Evu küsis eile õhtul, kas me tahaksime tulla Pajumäe mahetallu ekskursioonile ja hiljem piknikule ning tooteid degusteerima. Üritus oli mõeldud roheliste vabatahtlikele (mida me veel pole :P), aga Tartu autos oli paar vaba kohta ja nii meile sihuke tore pakkumine tuligi. Otse loomulikult võtsime selle vastu.

Oi, väga tore päev oli. Kõigepealt käisime meiereis, kus tehnoloog Sirje meile näitas, mida kus ja kuidas tehakse ning hiljem pidasime tema talu õues piknikku, kus saime lisaks erinevate Pajumäe toodete degusteerimisele ka igasugu muid (peamiselt mahedaid) imehäid asju maitsta – maheveiselihast ja -kakaost iseküpsetatud pannkookide ja kringli ning astelpaju mahlani välja.

Oli see alles pidusöömaaeg! Kõik oli nii hea ja hirmus huvitav oli erinevaid asju proovida. Mahetoodetega on paraku nii, et kuna esiteks on hinnad kallimad ja teiseks saab enamikku neist vaid spets poodidest, kuhu tihti ei viitsi minna, siis ei jõua just teab mis palju katsetada. Sellepärast on taolised üritused hästi vahvad, saab kõike maitsta ja teab hiljem osta.

Pajumäe kohupiimakreemid on suisa sõltuvusttekitavalt head, need lähevad meil edaspidi kindlasti kaubaks – eriti Plikale mõeldes, lapsele tahaks ju ikka võimalikult head ja kvaliteetset. Tänane teine suur avastus oli minu jaoks astelpaju – nii mahla kui moosina. Ma pole sellest tehtud asju siiani kordagi maitsnud, astelpaju kõlas minu jaoks vist umbes nagu aroonia või pihlakas (ehkki ausõna, ma pole sellele kunagi teadlikult mõelnudki), seega pole olnud ahvatlust osta. Aga täna sai joodud mahla, millest taas peaaegu et sõltuvusse jäin ning pannkook astelpajumoosiga oli samuti imehea.

Ja kõik olid nii sõbralikud ja igasuguste huvitavate inimestega sai tuttavaks…

Väga lahe päev oli. Suur aitäh, Evu, et kutsusid!

Ja vabatahtlikuks läheks kah 😛

Muide, ega keegi ei tea kedagi, kes tahaks minna neljapäeval Alt-Lauri talu “lahtiste uste päevale”, mille kohta Kaja Kesküla täna kirja laiali saatis? Ühistranspordiga sinna vist eriti ei saa (st Võrru saab vabalt, aga sealt edasi on veel 15 km ja nii palju, kui ma välja peilisin, käib buss üks kord päevas) – oleks vaja autoga huvilisi, kel autos meie jaoks vabu kohti leiduks. Mina tahaks küll ürdiaeda ja maheköögivilja põlde näha, 30-kroonise kilohinnaga (ise korjamise hind) mahemaasikaid nopiks ka rõõmuga.

Nii et kui keegi on Tartust pooltühja autoga minemas, siis minu kontakt on paremal olemas. Täpsemat infot võin ka soovi korral meilile saata.

Kuidas Mees turul maasikaid ostmas käis

Meil on nüüd Plikale värsket porgandit, kaalikat ja lillkapsast, keedetud mahehakkliha pakikesed ootavad ammu sügavkülmas. Suured magusad Eesti maasikad maksid kõigest 40 krooni kilo (väiksemaid sai isegi 35 ja Leedu omi 32 eest). Selle aasta esimesed maasikad. Niiiii head!

Ja siis on meil veel 10,6 ruumi 40 cm leppa (levinuim 50 cm ju pliidi alla ei mahu), mis augustiks kuiv on. Maksma läks see lõbu 4800 krooni + 300 krooni mehele, kes need kõik riita laob. Kuna meie puude eelarve oli nagunii 5000, haarasime pakkumisest rõõmuga kinni. Iseenesest on puude riita ladumine ju mõnus füüsiline töö, aga koorem oli niiiii suur ja tegelikult me ju ei viitsi.

Erinevate inimeste arvamuse kohaselt läheb meil üheks kütteperioodiks vaja 5-10 ruumi puid. Eks me siis vaata, kuidas tegelikult on. Kui üle jääb, on ju väga hea 😉

Külastuspäev

Pips ja Marko sõitsid eile hommikupoolikul Võrust Tallinna ja tegid tee peal meie juures peatuse. Peatus venis tänase hommikuni 😛

Sai juttu aetud ja söödud ja joodud ja Aliast mängitud. meie Mehega läksime pool üks magama, aga nood hullud istusid kella kaheni öösel köögis ja avardasid silmaringi ehk küsisid üksteiselt uue Aliase kaartide teise poole (see veidram mäng) küsimusi, noid kuulsate inimeste omi.

Ja Marko tegi oma uhke kaameraga Plikast pilti, kui too meiega koos lauas istus ning kamapalle hävitas:

Scroll to Top