Kui ma veidi üle kolme tunni tagasi sammud lastega siiapoole seadsin, ei olnud üldse kindel, millal päriselt sisse jääda saame. Aga Abikaasa sai kohe auto, tõi kõik asjad ära, ema pakkis kodus järelejäänud väiksemad asjad kokku ja tõi need ka ära… Nii ma siin nüüd siis istungi, tagasi enam ei lähe.
Täiesti puuga pähe saanud tunne on!
Vähemalt tule sain ise pliidi alla, Poiss magab juba kolm tundi akna taga, Plika läks vanaema-vanaisaga nende poole sööma ja lõunaund magama, õhtul tuuakse tagasi. Abikaasa lubas ka õigel ajal lõpetada, nädalavahetus on tal tõepoolest vaba ja isegi esmaspäeva saab vist võtta. Jumal teab, et neid ületunde on tal juba üle mõistuse kogunenud…
Segadus on nii suur, et ei tea, kust otsast pihta hakata. Hakkaks köögist, aga selle va siili tõttu ei saa enne õhtut kraanikaussi kasutada, seega nõude pesemine nihkub edasi, lappe loputada saan vaid vannitoas. Hetkel tundub ohutum köögilaua taga arvutis istuda, aknast Poisi käru piiluda ja tšeburekki närida. Ega selle koristamisega pole ju ometi kiiret 😀
Vooditegijal olid materjaliga probleemid, ei saanud sealt, kust loodetud, seega lükkub tähtaeg nädala edasi. Mis seal ikka, on varemgi madratsi peal magatud 🙂 Vähemalt lastel on voodid olemas!
Hetkeseis on siis selline:
kähku koristama! paari päeva pärast tulevad ju külalised…