July 2011

Lastetoa kardinad valmis!

Hommikupoolikul kaks tundi ja õhtupoolikul kaks tundi, siis laenas Tage mulle õmblusmasinat ja hilisõhtul kodus nikerdasin veel paar tundi… Nüüd on lastetoa omad valmis, vaja veel ainult otsi peita ja triikida, siis saab ette riputada. Pilti näitan alles homme, kui Abikaasa on kardinapuu allapoole tõstnud, praegu jääb liiga lühike 😛

Tage juures käimise vahepeal käisime emaga poodides, ostsin viimased kapinupud, seinalambi ja veel paar asja… Kodust lahkusin veidi enne ühtteist hommikul, tagasi jõudsin peale kuut õhtul. Abikaasa hoidis lapsi ja värvis nende uneajal veel kapid kah kolmandat korda üle. Udupeen!

Aga rohkem täna ei jõua kirjutada, pean edasi nikerdama, tingimata on vaja kardinad enne magama minekut akna ette riputada… Minu elu esimesed kardinad! Tahaks ju näha, kuidas jäävad!

Veidi graafikust maas

CIMG4349Oli plaan, et ma värvin hommikul kärmelt kolmandat kihti vajavad kohad üle, Abikaasa paneb ema mehega riidekapi kokku, mina õmblen Tage juures kardinad valmis ja õhtuks kolime lapsed tuppa.

Värvida ma hommikul ei jõudnud, ainult pesu pesta ja süüa, siis jõudis ema mees juba siia ja kuna mehed kapiga mässasid, hoidsin mina lastel silma peal. Palavus oli äärmiselt roiutav, pidevalt oli uni, kuumusest tulenevast kehvast enesetundest rääkimata.

Kahe paiku läksin Tage poole. Alustuseks käisime Abakhanist läbi ja sinna kulus poolteist tundi mu õmblemisaega – otse loomulikult oli seda kollast riiet alles nii väike jupp, et kardinateks ei jätkunud, toolikatete ideest aga ei tahtnud loobuda, sest riie oli just parajalt tugev, aga mitte liiga paks ja ideaalses suuruses, et kahe tooli jaoks piisaks.

Tuulasime siis jälle kardinakastides, leidsin imeilusa lillelise kanga – punastes, oranžides ja kollastes toonides, oleks toolikatetega väga hästi sobinud. Kirju õhuke kardin poleks aga üldse läinud… Kuna see on nagunii veidi lühem kui vaja, mõtlesin, et ehk tulekski uus õhuke kardin osta. Ei leidnud aga midagi, mis oleks piisavalt meeldinud, ainus enam-vähem sobiv variant oleks läinud €24, mille liiga kalliks põlgasin, samuti hakkasin muretsema, ega see lilleline kangas tapeedi taustal liialt kirju ei jää (tapeedil on ju ka liblikad). No ja siis veel tulevikuperspektiiv kollase-rohelise temaatikaga, mille juurde punane kardin ka sobinud poleks… Raske ohkega panin imeilusa kanga kasti tagasi.

CIMG4350Lõpuks leidsime -50/70% leiunurgast täpselt sama värvi kollast kangast – veidi õhem ja läikivam, ühevärviline ja teistsuguse mustriga. Kuna toolid ja kardinad on eri seintes, siis arvan, et ei hakka kuidagi häirima, võrreldavaks elemendiks jääb vaid värv, mis on sama. Kokku läks €16.28, ostsin selle tooliriide viimase jupi ka ära, see ei kaalunud suurt midagi ja äkki mõtlen veel miskit põnevat välja, padjakatted vms.

No ja lõpuks sain siis õmblema hakata ka. Mis tähendab, et ma veetsin järgmised kaks ja pool tundi õhukest kardinat triikides, ääri õmblemiseks kahekorra triikides ja õmmeldes… Ja see ongi kõik 😀 Igatahes oli areng märgatav – esimese külje tegin väga aeglaselt ja kobalt, teise juba kindlamini, kolmas läks peaaegu et lennates.

CIMG4348Homseks oli nagunii ainus plaan lastetuba sättida, nii et jõuame ehk tagasi graafikussegi. Kuna pesu pesemine seekord aega ei röövi, jõuan hommikul iluparandused ilusti ära värvitud (pmst tuleb poolele mööblile kolmas kiht peale tõmmata, no üle tunni ei tohiks minna) ja kella üheteistkümneks taas Tage juurde õmblema. Õhukesele kardinale tuleb ülaossa kaks laia juppi kardinariiet õmmelda, need annavad kõrgust juurde, aga jäävad samas kardinapuu varju, siis külgkardinad ka, see peaks juba kergem olema. Ehk jõuan kahe tunniga vähemalt lastetoa kardinad valmis, magamistuba ja köök võivad veidi kauem oodata.

Ja loodetavasti õnnestub Tage varsti jälle külla meelitada, et ta mulle nõu annaks, kuidas kõige kergem toolikatet teha oleks – tool on ju kodus, aga õmblen mujal, seega tuleb kõik enne väga täpselt paika sättida.

Tegin toas ühe pildi ka, no ei paista küll veel kuigi meelierutav, aga vähemalt riidekapp on näha. Ja muidugi nupud, mis me sellele ostsime. Plika on suur kalafänn 🙂

CIMG4346

Öised geniaalsuspuhangud ehk kuidas kardinast sai tugitoolikate

Hakkasin jälle lastetoa tugitoolikatetele mõtlema – et oleks vaja ikka võimalikult kiirelt valmis teha, ehk käin homme jälle kangapoest läbi ja katsun selle pilguga ringi vaadata. Joonistasin ilusti tugitooli paberile ja panin mõõdud peale, et siis välja arvutada, kui mitu tükki mul vaja on, kui palju kangast osta…

Järsku turgatas pähe, et see kangas, mis ma külgkardinateks ostsin, võiks ju ka äkki sobida, on selline tugevam. Kartsin ju veel alguses, et ehk jäävad kardinad liiga erksad, see toon on midagi kollase ja oranži vahepealset. Aga helekollase mööbli valguses on see värv absoluutselt õige ja hädavajalik.

Võtsin kanga, et see korraks toolile visata ja vaadata, mis tunne on – tuli välja, et see on absoluutselt ideaalse laiusega kah veel. Ja isegi pikkusega! Ühesõnaga sellest kangast, mis ma kardinate jaoks ostsin, piisab täpselt kahe tugitoolikatte jaoks, nii et peab minimaalselt õmblema. Pikkust on täpselt nii palju, et ulatub eest alt äärest kuni taha alla äärde ja jagub äärte alla ka natuke. Külgedelt on laiust nii palju, et pean ainult õigetest kohtadest natuke välja lõikama ja kokku õmblema, alla äärde kumm sisse ja korras! Ma saan ka sellega ise hakkama! (hea küll, Tage abiga :P)

Ja seda kollast kangast jäi veel poodi alles alles ka, ma ei usu, et keegi selle ära ostnud on. Ja me veel müüjaga arutasime, et kuna mul tuleb nagunii pimendav ruloo, siis külgkardinatel on puhtalt dekoratiivne funktsioon, et ma võiks võtta ka poole lühema jupi kangast ja selle pooleks lõigata, siis tuleks kardinad poole kitsamad. Aga ma igaks juhuks võtsin ikka rohkem, et äkki tahan mõnikord ette tõmmata, olgu ikka terve akna laiuses. Nii et kui seda kangast ka enam sama palju alles pole, siis poole vähem vast ikka, nii et saan külgkardinad siis kasvõi poole kitsamad teha.

Ja kui äkki enam pole, siis otsin kardinateks uue kanga, sest toolid annavad toale rohkem värvi ja see jupp, mis ma ostsin, on nii ideaalse mõõduga, et kohe karjub: õmble must toolikatted!

Absoluutselt geniaalne, ma olen endaga nii rahul!!!

Aga näe, kardin tuleb lastetuppa selline (lubasin küll alles siis pildistada, kui ees on, aga oli vaja ikka kohe näidata):

CIMG4343

Ja tugitool siis umbes selline:

CIMG4341

Padjad jäid eile Maximas näppu, olid nii nunnud ja pehmed, alla hinnatud €4.99 -> €2.99. Kohe pidin ostma, padjad on mõnusad, kuluvad ikka ära. Ja ikka kaks, mul on ju kaks last 😛

Loll saab kiiruga värvi ostes tünga

…ehk nii palju siis erksavärvilistest lastetoa kappidest.

Aga alustame ikka päeva algusest.

Hommikupoolikul lõpetas Abikaasa lihvimistööd ära. Kahe paiku tuli torumees pliiti paika panema. See oli muidugi tühi lootus, et nüüd lõpuks sooja vee tagasi saab – mingid vahejupid olid puudu, need saab alles järgmisel nädalal. Vähemalt pole pliit enam valepidi keset kööki, vaid õige koha peal. Oleme nii kaua ilma sooja veeta hakkama saanud, saame nädalakese veel. Kaua tehtud, kaunikene 😛

Pliidiga asjatamine tähendas peaaegu sama suurt läbukoristust kui eelmisel reedelgi. Nüüd oli Abikaasa õnneks kodus, läks poole kiiremini. Kusjuures ta vabatahtlikult koristas ise suurema jama köögipõrandalt ära, see oli temast eriti armas. Mina siis tõmbasin toa ja koridori üle ning köögi ka veel korra. Kui siis jälle kõik korda sain, oli kohe inimese tunne.

Siis oli vaja veel lastetoa laud kokku panna (st plaadile neli jalga külge kinnitada), värvimiseks hakkasime valmistuma alles kell oli kuus. Kaidi tuli külla, rääkisime natuke veel temaga juttu… Hakkasime siis värvi toonima ja vaatasime, et pigmenti on ikka jube vähe, värv jäi täitsa helekollane. Palusin Kaidil ennast autoga poodi viia, et pigmenti juurde küsida. Poes selgus rõõmus tõsiasi, et too õhtu, kui ma pool tundi enne sulgemist kiiruga oma värvi ostsin ja müüja mind vahele võttis, kuni teiste klientide värv masinas segunes, ei olnud tal aega täpsemalt uurida, KUI erksat tooni ma tahan, samuti mitte mainida, et toonimisel ei kasutata üldiselt tavalist valget värvi, vaid sellist alusvärvi, kus valget pigmenti sees pole. Mina ütlesin, et tahan osta mööbli värvimiseks valget värvi ja pigmenti, et see ise kollaseks toonida, müüja andiski… Tavalise valge värvi :S

Noo, sain siis veel pigmentide lõppusid, mis neil seal üle olid, tulime koju tagasi, segasime sisse, no ikka nii hele, et hakka või nutma. Espakis käisime just enne sulgemist, sinna tagasi toonima minna ka ei saanud, võtsin siis potsiku kaenlasse ja läksime K-Rautasse, mis kauem lahti oli. Seal seda värvi üldse ei müüdud ja müüja soovitas Bauhofi vaadata, äkki seal on, ühte tüüpi oleks parem segada.

CIMG4334K-Rautast oli vähemalt nii palju kasu, et valgustite osakond oli värviosakonna kõrval ja mulle jäid silma need ümmargused hiina lambikuplid, mis maksid €1 😀 Ostsin magamistuppa ära, suur rõõm.

Bauhof müüs selle firma värvi küll, aga mitte sama tüüpi. Müüja aga leidis, et kui mulle pole oluline, et värv väheke matimaks muutub, võib ta mulle kokku segada küll. Ühesõnaga ostsin liitri mingit sarnast sama firma värvi, mis tooniti siis nii tumekollaseks kui andis. Palusin see kohe oma värviga kokku segada (olin potsikust enne liitri välja kallanud, sest arvasin kohe, et kõik ära ei kulu ja tahtsin valget varuks jätta, enne kui ülejäänut toonima hakkan)… Nojah. Läks kollasemaks küll. Aga kaugel erkkollasest, mis oli mu algne plaan. €8.70 vaesemana laekusin oma helekollase värviga kella kaheksaks koju.

CIMG4325

CIMG4329

CIMG4331

Värvima hakkasin 20.40. Olin tige kui kurat ja vandusin endale, et värvin kasvõi öösel kella kolmeni, aga lõpetan ära. Noh, nii hullusti ei läinud – esimese kihi peale kandmine võttis kokku 1,5 tundi, siis oli aega pool tundi kööki koristada ja söögi tegemisest ning õhtusöögist jäänud nõudeläbu likvideerida, siis saingi teise kihiga alustada. Selleks ajaks olin juba nii proff, et tegin tunniga ära – mis tähendab, et viimased asjad päris kahte tundi kuivada ei saanud. No loodame, et pole hullu.

CIMG4333

Toas lambivalgel värvida oli muidugi suht käsikaudu kobamine – eks homme valges vaatab üle ja paneb vajadusel ühe kihi veel. Aga tehtud sain! Ja kiiresti! Ja värvida oli lõbus, kui vale toon ainult meelt mõruks poleks teinud. Siiani pole kindel, kas ma tegin ikka õigesti, et seda vale värvi parandada üritasin, Espakis oli värvinädal ja jälle 20% soodustus, oleks €15 eest juba uue õiget tooni värvi saanud… Paraku ma selle peale õigel ajal ei tulnud, siis nad olid juba kinni ja mina tahtsin ikka täna ära värvida. No ja muidu oleks hullult palju värvi üle jäänud, nüüdki jäi seda kollast üle, sest liiter sai ju lisaks pandud.

Homme hommikul tuleb ema mees Abikaasale appi riidekappi kokku panema, loodetavasti saavad nad ühe soojaga öökapid ka juppidest valmis treitud. Ema tuleb päeval lapsi hoidma ja mina lähen Tage juurde kardinaid õmblema. Värvitud kappidele oleks vaja veel nupud osta ja lastetuppa seinalamp leida… Aga noh, nende viimaste puudumine ei takista lapsi tuppa sisse kolimast – kui värvihaisu päeva jooksul välja saab (ja ilmselt saab, sest esiteks see suuremat ei haise, teiseks hoiame kogu öö ja päeva aknad lahti), siis teeme homme õhtul ära 😛

Reede, ma arvan, kulub ka lastetoa sättimiseks ja hinge tõmbamiseks, aga laupäeval võiks juba elutoa tühjaks tassida ning seina ja põrandat värvima hakata. Mida kiiremini me värvimise ja otsese remondiga valmis saame, seda rohkem jääb mul aega igasuguste mööblikatete, fotode ja muu tiluliluga mässamiseks. 11. augustiks peab kõik valmis olema!

11-kuune Poiss

Sai ühte teise kinnisesse kohta üks jutuke kirjutatud, panen õige siia ka.

Unest: ärkab 6-7, magab päeva jooksul kaks und, mõlemad 1,5-2h, esimesse läheb 9-10, teise 14-15, õhtul magama 20-21, magab 99% ajast öö läbi. Mõtlesin ükspäev, et Plika magas sel ajal juba ainult ühe une, aga tema ärkas 8-9 paiku ja läks voodisse 21, siis oli lõunauni 13-15. Oeh, kas Poiss ka kunagi nii normaalsel ajal ärkama hakkab?

Söögist: sööb kõike ja hästi. Saab läbisegi purgitoite ja meie toite – kui on selline, mis talle sobib, siis saab, kui ei, siis purgist. Aga magusaid purgikaid enam ei osta, need talle väga peale ei lähe (mäletatavasti alguses ainult need sobisidki), aiast ja mujalt sööb kõiki marju suure isuga – maasikaid, vaarikaid, tikreid, sõstraid, mustikaid, mureleid… Allergiat pole õnneks millegi peale tulnud. Haarab ise lusika järele ja üritab seda suhu panna, aga ma olen jube mugav ja ei viitsi plödistada, annan ikka ise. Joob nokaga tassist, millel on tihend ära võetud – tihendiga nagu natuke jõi, siis aga jälle mitte, kuumal suvel ei taha liiga vähese joomisega riskida. Ilma tihendita tassi aga tema kätte anda ei taha, sest ta keeraks selle kohe tagurpidi ja kõik oleks märg. Peab ikka uuesti tihendi tagasi panema, harjugu ära 😛

Tissist: saab alati enne ööund, enamasti varahommikul pärast ärkamist ja vahel enne päevaunesid. Sööb alati isuga, mina veel lõpetada ei plaani, piisab täiesti hommik-õhtu variandist, päevased saab vajadusel vabalt ära jätta ja tegelikult saaks isegi hommikuse. Ja noh, kui tõesti vajadus peaks tekkima, eks saaks ka õhtuseta hakkama, aga kuna see on osa une-eelsest rutiinist, siis oleks kindlasti keerulisem magama panna. Siiani pole mul olnud vajadust tema uneajal ära olla. Plaanin jätkata tissitamist, kuni viitsin. Päevased korrad jätan ilmselt mingi hetk täitsa ära, aga veel ei tunne, et peaks.

Oskustest: istub juba mõnda aega ise. Oskab madalamate asjade peale ronida, kui aknast välja vaatab, tahaks kogu aeg sealt välja ronida. Oskab asju sisse panna, no näiteks klotse ämbrisse (mitte veel aukudest muidugi, ikka niisama). Oskab auguga kettaid pulga otsa võtta. Käputab kiirelt ringi, ajab ennast kogu aeg püsti ja käib mööda ääri, paar korda on lühidalt ka iseseisvalt seisnud, aga pikemalt mitte ja iseseisvatest sammudest pole veel haisugi.

Õega mängivad järjest rohkem koos, see on hästi lahe. Ikka nii, et Plika jookseb eest ära, Poiss käputab järele ja mõlemad naeravad kõva häälega. Või Plika ronib mängumajja, Poiss talle järele, siis müravad seal. Ega ma täpselt ei teagi, mis nad kõik veel koos ära teevad, ma kasutan täiega seda ära, et ma saan oma asju teha… Ükspäev näiteks sain pesu välja kuivama panna ja ei kuulnud selle aja sees kordagi toast kisa, sellist asja pole varem juhtunud 😀

Hambaid on endiselt seitse. Numbreid ei oska öelda, sest pole 9. kuu läbivaatusest saati kordagi kaalunud ega mõõtnud.

Rohkem ei oskagi miskit öelda. Maailmaarmsaim põnn on, mis muud 🙂

Scroll to Top