November 2011

Blogimajanduse teemal jätkates

Ärge muretsege, ei hakka kiusama, jätan readerisse terved postitused alles. Mis mobiililt loetavusse puutub, siis seda testime jooksvalt, kui uus blogi on üleval.

AGA.

Ma ei osanud kunagi varem sellele mõelda, sest mul on alati kiire ühendus olnud ja blogi laadimisega pole probleeme. Ja keegi pole midagi kurtnud ka. Aga mingi aeg tagasi tuli üks tuttav jutuga, et esilehel võiks vähem postitusi olla, sest kui ta üritab Photoshopis piltide konvertimise kõrvalt mu blogi lugeda, siis jookseb arvuti kokku. Kusjuures siis me veel seal vaidlesime, et mille süü see ikka on, aga ma tõmbasin esilehelt nii palju vähemaks, et varasema seitsme päeva asemel jäi sinna viimased kümme postitust. Nii on praegu ka.

Viimastest kommentaaridest tuli jälle välja see laadimise probleem ja ma tahaks asja kuidagi paremaks teha. No üks variant oleks lihtsalt esilehele ilmuvate postituste arvu veel vähendada, viie peale vms. Aga vahel juhtub ikka nii, et panen ühte postitusse hirmpalju fotosid – viimati oli Plika sünnipäevast päris palju, kunagi on mul reisipostituses isegi üle 100 foto olnud. No ja mul on tihti nii, et ei jõua jooksvalt fotosid üles panna ja kui lõpuks fotomajandusega tegelema satun, panen terve hunniku korraga.

On selline võimalus, kus rohkete piltidega postituse puhul saan käsitsi määrata nii, et esilehel näitab ainult postituse algust ja selleks, et ülejäänut näha, tuleb panna read more. Lahendaks aeglase laadimise mure, aga samas ei meeldiks ilmselt nendele, kes ähvardasid mu blogi lugemise ära lõpetada, kui postitused täies mahus readerisse ei tule.

Mitte et ma nüüd kohutavalt kellegi ähvardusi kardaks, aga tahaks leida mingit mõistlikku lahendust, et kõigil võimalikult hea oleks.

Ma ei tea, kui paljudel üldse laadimisprobleeme on. Usun, et neid lugejaid, kes käivad otse blogi lehel lugemas, on tunduvalt rohkem kui neid, kes loevad readerist. Nii et nende suhtes oleks inimlikum siis see read more variant. Kui ma seda liiga tihti ei kasuta, siis ehk ei pahanda readeri kasutajad ka? Mis piltide arvust alates sel teie arust üldse mõtet oleks?

Või kas peaks ehk ikkagi selle read more variandi jätma eriti harvadeks puhkudes saja pildiga postitustele ja 10-20 pildiga ikka täit sisu näitama? Ja lihtsalt blogi esilehel oleks ainult viis kõige uuemat postitust?

Ega ma ju muidu ei tea, mida teha, kui te mulle ei räägi, mis mureks on 😛

Kusjuures tuli just meelde – MrsB-l on nii, et readerisse jooksevad terved postitused, aga blogi lehel on kõigist ainult algus. Nii et see oleks vist ka variant (ma küll ei tea hetkel, kuidas nii teha, aga kindlasti on seadetes kuskil mingid valikud).

Samas on minu meelest see ka jube tüütu, kui blogi otse lugedes peaks IGA postituse lugemiseks sellel klikkima. Ideaalne oleks nii, et readerisse tuleks alati kõik postitused tervenisti, aga blogi lehel oleks need osad rohkepildilised read more variandiga. Aga nii vist küll ei saa 🙂

Hakkab juba ära tüütama

Seletage mulle, kuidas on võimalik, et kuni 25-aastaseks saamiseni ei mäleta ma oma teadlikust elust mitte ühtki kõhuhäda ja nüüd on järsku igal aastal mingid jamad? Ma ei viitsi linke juurde otsida, aga 25. sünnipäeval lõpetasin kõhuviirusega haiglas, kuu enne Poisi sündi samamoodi… Ja millalgi pärast Poisi sündi oli ka, siis õnneks sain kodus hakkama.

Ja eile jälle. No seekord ma tõesti arvan, et äkki polnud viirus, vaid toidumürgitus, sees hakkas keerama õige pea pärast seda, kui olin söönud taldrikutäie lõhesaiu. Õhtuni oli pooletoobine olemine, kaks korda oksendasin, vahepeal niutsusin, sest nii kehv oli olla. Plika ei tahtnud magama jääda ja ajas oma nutuga Poisi ka üles, minul oli nii paha, et ei julgenud vannitoast kaugemale minna, Abikaasa oli nagunii terve nädalavahetuse haige, õhtuks väsinud ja tüdinud, ei suutnud ka laste kisa peale rahulikuks jääda… Üleüldine hädaorg ühesõnaga.

Lõpuks istusime lastega keskööl köögi põrandal ja sõime külmutatud mustikaid. Need on alati kindel variant, millega lapsi rahustada 😀

Õnneks jäid lapsed lõpuks siiski magama ja mina sain ka magada, täna olen lihtsalt hirmus väsinud ja õõnes tunne on, aga süda enam paha ei ole ja toit püsib sees. Abikaasa sai hommikupooliku vabaks võtta, tegeles lastega ja keetis mulle mustikakisselli, ema viis Plika päevaks enda poole, mina peamiselt magasin, nüüd õhtul on Abikaasa küll jälle tööl, aga ema jäi nii kauaks siia, kuni lapsed magama sain.

Seda ma küll ei tea, kuidas ma siis oleks hakkama saanud, kui nii palju abilisi poleks olnud. Nii et tegelikult on kõik ju ikkagi väga hästi 🙂

Mis s*tasti, see uuesti

Tellisin juulis €19.82 eest kaks läpakakotti ja avastasin septembris, et olen tünga saanud. Kuu hiljem mõtlesin, et läpakale oleks kotti siiski vaja – seekord lugesin korralikult tagasisidet, tellisin 23. oktoobril, maksin €8.17 ja täna sain lõpuks kauaoodatud pakiteate.

Kuulutuse mõõtudest jäi mulje, et laiust on rohkem kui vaja – selleks, et ka 3:4 ekraaniga isendid ära mahuks. Tundus, nagu mul võiks selle arvelt voolujuhe sisse mahtuda. Tegelikult on see laiuse vahe nii imeväike, et peale arvuti küll midagi sisse ei mahuta – ja ega pole vajagi, ma eelistan läpakat nagunii muude asjadega koos suures kotis kanda, nii on turvalisem. Juhe võib vabalt eraldi olla, sleeve‘i tellisin selleks, et muud asjad läpakat ära ei kriibiks.

Väga rahul olen! Kusjuures koti seest tulid veel sangad välja. Ma arvan, et minul neid küll vaja ei lähe, aga kena lisand.

IMG_0338

IMG_0337

IMG_0352

Kahel esimesel pildil oli läpakas koti sees.

Ühesõnaga lapsed, ärge makske mitmekordset hinda, tellige eBayst. Lugege ainult enne tagasisidet ja varuge 2-3 nädalat ooteaega.

Sain hiljuti €2.97 eest oma fotokale lisaaku, nüüd läpakakoti, varsti peaks tulema digitaalne köögikaal, mida Eesti kaubandusest alla €12-15 ei leidnud ja nii palju maksta ei raatsinud, eBays maksin €4.84 🙂

Arutlesime just ühe inimesega, et Aasiast tellimine pole just teab kui keskkonnasäästlik, aga no ma pigem maksan otse tootjale ja saan oma  kauba odavalt, kui mitmekordse hinna Eesti kaupmehele, kes selle asja ikka Hiinast tellinud on. Sest paraku on siiski palju asju, mida lähemal ei toodetagi.

Küsimus mobiilist lugejatele

Eelmise postituse kommentaarist ajendatuna tuli meelde, et olen juba varemgi mõtisklenud selle üle, kui paljud inimesed päriselt mu blogi telefonist loevad. Mobiilne nett on ju praeguseks nii popp ja noortepärane ja iseenesestmõistetav, mina olen vist ainus põhupea, kes seda kunagi proovinudki pole 😛

Tean, et õeke vahel loeb. Pakun, et Mari ja MrsB ja näiteks Daki ehk ka. Kindlasti on mõni veel.

Aga teie, kes te loete, kas loete readerist või blogi enda lehelt? Õeke ei olnud mu WordPressi kolimise jutu peale just ülearu rõõmus – ütles, et Bloggeri blogisid saab ta oma telefonist normaalselt lugeda, WP omi mitte. Ma selle peale natuke googeldasin ja leidsin sihukese jutu, kust lugesin välja, et on olemas plugin, mis teeb blogi mobiili pealt paremini loetavaks. Mõtlesin, et see siis ehk lahendab õekese mure. Reaalis testida pole veel muidugi jõudnud, ehkki täitsa võiks juba – blogi on praegu küll parooli all, aga võin seda ju õekesega jagada.

No ühesõnaga, see mobiilivärk on minu jaoks täiesti tume maa, sestap ma ei oska ise sellistele asjadele üldse mõelda. Rääkige teie, kes te mobiili pealt blogisid loete – kas on probleeme?

Küsimus readerist lugejatele

…keda on Feedburneri andmetel hetkel 274.

Kas see oleks minust väga õel, kui ma teeksin nii, et readerisse jookseb vaid postituse algus ja terve postituse lugemiseks peate sellele klikkima? Mul endal on selliseid blogisid readeris päris mitmeid (Gea, Herz, Katarina Mõttekodu, võib-olla mõni veel, linkida ei viitsi) ja no veidi tüütu on, aga samas ega ma lugemata ei jäta 😛

Ah et miks või? Nomaitea, mõtlesin, et saaks äkki täpsemat statistikat. Külastuste kohta või nii. Ega ma siin Bloggeris enam ei hakka jamama – kui üldse, siis uuest aastast uues kodus.

Aga hea küll, ma nüüd muudkui kontrollin edasi. Tööd vaja teha 😀

Scroll to Top