Üks päev
Mõtlesin Poissi magama jalutades, et meil on märkamatult üsna kindel rutiin välja kujunenud.
Hommikul ärkab Poiss kuue paiku, viimasel ajal isegi pigem veidi enne kui pärast – see on ainus osa rutiinist, millega ma rahul pole 😛 Enamasti tegeleb temaga Abikaasa, mina saan tema tööle minekuni magada. Plika ärkab ka tavaliselt millalgi selle aja sees üles, nii nad seal siis omaette tegutsevad. Praegu on laste lemmikhommikusöögiks kama – Poiss sööb üsna kohe pärast ärkamist, Plikale annab vahel Abikaasa, vahel mina.
Üheksa paiku (+-30 min) läheb Poiss kärusse magama, uni kestab 2-3h. Siis söön mina hommikust (kohv ja võileivad arvuti taga), teen vajadusel Plikale ka – kui ta on näiteks Abikaasaga juba kama söönud, siis nõuab enamasti minu käest ühe pasteedi- või juustusaibi (mhm, me ainult Saibi sööme, meie pere lemmik).
Siis on mul hommikune koristustund – kõik, mis korda vaja teha, saab tehtud, pesu pestud jne. Plika kas mängib oma toas, istub arvutis, jookseb õue vahet või tüütab mind 😛
Kui Poiss ärkab, annan talle süüa, siis mängivad lapsed tavaliselt vahelduva eduga koos (mis muidugi tähendab seda, et pidevalt pean ka mina käima rahu loomas, kui üks või teine kisab), kuni ma kahe-poole kolme paiku Plikale süüa annan ja ta lõunaunne panen – jääb enamasti õnneks jälle protestita. Kui Plika voodis, söödan Poisile veel midagi sisse (näiteks Plikast järele jäänud kama :D) ja kolme paiku läheb tema kärru tuttu.
Nüüd on siis see mõnus hetk, kus mõlemad lapsed magavad ja mina saan segamatult omi asju teha. Poiss ärkab ilmselt nelja-viie vahel, Plika pigem viie-kuue vahel. Abikaasa peaks ka viie paiku koju jõudma, siis teeme ilmselt süüa, vahel käib Abikaasa õhtupoolikult lastega mänguväljakul, mis annab mulle võimaluse segamatult kodus asjatada (kohutavalt palju on vaja toimetada ja koristada, kõige tavalisemaid ja igapäevasemaid asju, remondiga seotud sättimiseni ei jõua sageli enne, kui lapsed juba magavad).
Seitsme-kaheksa vahel sööb Poiss õhtust (putru vms), kaheksast on öötiss ja siis jääb ise rahulikult tuttu. Plika üritame üldiselt kümneks voodisse saada, vahel venib ka kauemaks. Abikaasa on tihti õhtuks nii väsinud, et läheb varem magama, mina jään pigem veel midagi sättima või õmblema – ainus tõeliselt rahulik aeg, ei raatsi seda magamisele kulutada.
No kui remont ja sisustamine ükskord valmis saab, siis läheb kõigil kergemaks. Ega ma tegelikult ei kurda – kiire ju on ja une arvelt näpistab aeg-ajalt lisa, aga palju saab tehtud ka, see tekitab suurt rahulolu.
Ootan juba seda aega, mil saaks natuke vabamalt võtta.
