2011

No kuradi kuradi kurat!

/ kehahooldus, öko, virin/urin / 4 Comments

Ostsin ökopoest rõvekalli päikesekreemi lastele – 125 ml, €16.50. Tean, et on odavamaid, aga no mul TÕESTI oli kohe vaja, valikut väga palju polnud, teine ja odavam pidavat naha roheliseks tegema (lastele mõeldud lisaväärtus või nii, aga ma tahtsin seda enda peal ka kasutada, eks).

Ühesõnaga ostsin siis selle kalli kreemi ära ja just praegu lugesin pudelilt: EI SOBI ALLA KOLMEAASTASTELE LASTELE.

Ropp ja rõve sõim. Ma TÕESTI ei osanud seda silmas pidada, seda üle kontrollida. Ostsin, eks, ökopoest (et oleks looduslik ja ohutu) ja LASTELE.

Einoh, Plikale määrin ma seda julgelt, ta on peaaegu kolm, mis seal ikka nii väga on. Aga mingi põhjus peab ju olema, miks väiksematele ei soovitata. Poisile nagu ei tahaks siis panna…

Raisk, noh. Ma olen nii kohutavalt pettunud. Endas, et ma silti ei märganud lugeda. Kallis kreemis, mille peal on kirjas lastele, aga mis ometigi ei sobi alla kolmestele lastele.

Ma ei teagi, mis ma nüüd teen. Vahetada ka ei saa, oleme seda juba kasutanud. Poisile eraldi kreemi ei taha, niigi lähevad need alati vanaks, tahaks suvega selle ühe pudeli pere peale täitsa ära kasutada.

Ühesõnaga jah, lugege silte. Argh.

Muru niitmisest

/ aed, virin/urin / 14 Comments

Kommenteerisin just üht Marta postitust, mõtlesin, et võiks ju enda blogisse ka kirjutada.

Ma nimelt olen siin elades muutunud täiesti allergiliseks muruniidukite müra suhtes.

No üldse, igasugune liigne motoriseerimine käib mulle närvidele. Tartus elades oli tihti asja Toomemäele ja sügiseti rikkus sealset mõnusat rahu alati mõni lehepuhuja. No ja oleks neist siis kasu olnud! Selle töö oleks täpselt sama edukalt ja kiirelt saanud ära teha ka rehaga, tegelikult ka, ma ju jälgisin neid. Kui järele mõelda, siis lehepuhurid häirisid mind juba Londonis, mänguväljakul. Ja oleks nad siis mõne sellise aja valinud, kus lapsi eriti pole, no näiteks varahommikul… Ei, ikka kõige magusamal mänguajal oli vaja müristada ja haisutada.

Nüüd elame aiaga (era)majade tänaval ja ilusa ilmaga tundub keegi kuskil alati müristavat. No ma tean ju tegelikult küll, et inimeste graafikud on erinevad, töö tahab tegemist, kedagi ei saa keelata, pole mingi öörahu aeg ka, kui tahad vaikust ja rahu, koli metsa… Ja nii edasi. Aga meil on naaberkrundil üks usin tädike, kes minu meelest igavusest üle päeva müristab. Hea küll, ma ilmselt liialdan, teate ju küll, kuidas asjad TUNDUVAD. Igatahes on pidevalt kuskil mingi mürin.

Ma saan aru traktoritest, kui tegu on meeletu krundiga, aga… On ju ka neid mittemürisevaid võimalusi. Meil näiteks on memmelt päranduseks saadud selline jubin, mida enda ees lükata, veereb ja lõikab. Ma ise pole seda küll kasutanud ja Abikaasa käest kuulsin, et olevat raske lükata, ei ole väga mõnus ühesõnaga. No aga kindlasti oleks sellist sorti masinaid ka paremaid. Ja vikatid oleks ju veel. Ja nii edasi. No meil on krunt naabritega kahe peale umbes 1200 ruutu, millest ca 1000 vast ei ole hoonete all. Meie aiapoolest on palju peenraid ka, naabritel on rohkem muruosa. Neil vist on mootoriga niiduk, aga nad õnneks tihti ei niida.

Ühesõnaga… Liiga motoriseeritud elu on meil. Küll oleks hea, kui saaks kõigi lähikondlastega kokkuleppele, nii et mingis raadiuses oleks paar kindlat niitmise kellaaega ja ülejäänud ajal oleks rahu majas. Ilus unistus 😀 Minust küll pole seda inimest, kes läheks naabritele taolist ettepanekut tegema ja tõenäoliselt saadaks pooled mind pikalt ka.

Metsa kolimise isu ka pole, tuleb lihtsalt paksemat nahka kasvatada. Kõrvadesse 😀

Sel aastal vist tulevad päkapikud

/ jõulud / 2 Comments

Vaatan praegu Anthea sarja viimast osa – jõulu-eri. Sellega seoses tuli meelde päkapikuteema ja hakkasin mõtlema, et nüüd on Plika küll juba nii vana, saaks juba asjale pihta. See ööpimeduses sussi täitmine saab põnev olema 😀

Poisile peab siis ilmselt ka solidaarsuse mõttes sussi panema, kuidas sa teed Plikale selgeks, et vennal päkapikud ei käi, ta on alles liiga väike…

Anthea ruulib

/ kodumajandus / 6 Comments

Sain Mormelarilt laenuks Anthea Turner: The Perfect Housewife mõlemad hooajad (ja raamatu ka). Teate küll, see UK reality, kus on eriti rõvedalt sassis kodud ja Anthea siis õpetab neid räpakolle, kuidas kõik korda saada.

Mõned tema nõuanded on mu meelest liialdus, enamik asjalikud, aga minu jaoks iseenesestmõistetavad, häid nippe saan õnneks minagi. Miks ma praegu kirjutama hakkasin – vaatan seda osa, kus on nunnud homopoisid ja seal õpetas Anthea muuseas fitted sheeti kokku voltima. No teate, need nö kummiga linad, mida madratsi ümber venitada – geniaalsed mu meelest, ma vihkan tavalisi linu, need lähevad alati kortsu ja käkra. Aga vot tõesti, korralikult voltida ma oma linu siiani ei osanud, panin kuidagi suvaliselt. Nüüd sain nipi kätte ja tõepoolest – palju parem on.

Kunagi, kui olen raamatu ka läbi saanud, kirjutan kindlasti pikemalt.

Scroll to Top