2012

Norras kodu olemas!

Oh, kõige imelisem asi juhtus… Abikaasal õnnestus lõpuks ometi meile korter leida! NÜÜD võib lennupiletid rahus ära osta. Kolme nädala pärast oleme Norras!

Kodu leidmine oli tunduvalt keerulisem, kui oleks osanud arvata. Sobivaid variante oli vähe ja tahtjaid alati meeletult. Me ei taha elada linnas, kuna Abikaasa töö jääb kaugemale ja linna sisse sõites tuleb maksta, seega mõttetu kulu, üürid nagunii kallimad ka. Niisiis otsisime peamiselt selle järgi, et oleks sobiva hinnaga, jääks Abikaasa tööst norm kaugusele ja poleks selles piirkonnas, kuhu sisse sõitmise eest peaks maksma.

Umbes kuu aega vaatasime kuulutusi ja selle aja jooksul leidsime ehk kümme varianti, mida kaaluda. Osadel ei olnud telefoninumbrit antud ja ühendust võtta sai vaid lehel asuva kontaktvormi kaudu. Ühtki vastust sealtkaudu ei saanud ja hiljem tuli välja, et ühte kohta, mida Abikaasa vaatamas käis ja kuhu ma hiljem ka kirja saatsin, et meie kohta veidi lisainfot anda, polnud see kiri üldse kohale jõudnud… Seega süsteem ilmselt jamas ja mind eriti ei üllata, kui ükski noist kirjadest kohale ei jõudnud.

Õnneks enamikul kuulutustel oli siiski telefoninumber ka, sai helistada. Tihti oli soovijaid nii palju, et pandi ootenimekirja ja vaatama ei lastudki, aga neli kohta õnnestus Abikaasal siiski ära näha.

Esimene meeldis väga. Seal olevat olnud soovijaid kümne kandis, ühendust ei võetud, mingi hetk ilmus kuulutus uuesti värskena üles, aru pärimise peale selgus, et huvilistega polevat enam ühendust saadud, saime veel meiliaadressi, kuhu lisainfot saata (siis tuligi välja, et süsteemi kaudu polnud see kohale jõudnud), aga ühendust ikkagi ei võetud.

Teine meeldis vähem kui esimene ja see lubati ka kohe järgmisel päeval kellelegi teisele ära.

Kolmas meeldis rohkem kui esimene, aga sealt ka ühendust ei võetud.

Neljas meeldis kõige rohkem. Kuulutus pandi üles teisipäeval, vaatamise aeg oli neljapäeva õhtul. Kui Abikaasa kohale jõudis, oli maja juba rahvast täis. Omanikud elavad ise ülemisel korrusel, alumist üürivad välja. Korterit näitas naine, kes rääkis, et tema mees käib kodust kaugemal tööl ja tema on tihti üksi, tahab normaalseid inimesi, kes väga palju ei lärma ja kellega pole probleeme.

Meil poleks raudselt mingit võimalustki olnud, aga Abikaasa helistas hiljem ja palus meiliaadressi, et ma saaksin meie kohta lisainfot saata. Kirjutasin siis kena kirja, kes me oleme, miks kolime, kauaks jääme ja nii edasi. Et pole juba kolm kuud näinud ja hirmus igatsus on peal. Lootsime, et ehk annab see meile plusspunkte, kuna tolle naise mees töötab ju ka kodust eemal. Ja täpselt nii oligi! Naine kirjutas vastuseks, et saab aru, kui oluline meile on, et pere oleks koos. Et tahtjaid on palju, seega otsust teha on raske ja kõigepealt peab ta nagunii oma mehega läbi rääkima. Küsis, mis tööd Abikaasa teeb. Ma siis kirjutasin rõõmuga vastu, mis ta Eestis tegi, mis põhjustel me otsustasime hetkel välismaa kasuks, mida ta praegu teeb ja mis plaanid on tulevikuks… Ja täna saigi Abikaasa kõne, et korter on meie.

Täiesti imeline, ma ütlen. Kõik tänu sellele, et õnnestus leida inimene, kes sai meie olukorrast aru ja kellega saime hea kontakti. Ma olen nii arutult õnnelik, et täitsa lõpp kohe.

Abikaasa ütles, et see korter meeldis talle teistest rohkem, kuna polnud suure tee ääres, ei pidanud hullult mäkke ronima, väike mururiba on ka (aiaks on seda palju nimetada, aga midagigi), ruumide paigutus on väga hea ja toad on mõnusalt suured.

Meil oli kaks hinnapiiri – 8000 NOK, kui küte tuleb üürile lisaks (üsna levinud on elektriküte ja elektri eest peab ise maksma) ning 9500 NOK, kui küte on hinna sees. Nüüd läks aga nii hästi, et küte (vesipõrandaküte) on hinna sees ja üür on 8000 NOK! Ja kui tagatis on Norras reeglina kahe kuu üür, siis selles kohas ainult ühe kuu üür, mis on taas lihtsalt suurepärane.

Esimene korrus, 70 ruutu, suur köök-elutuba, kaks magamistuba, vannituba ja veel üks aknata lisaruum – mõeldud panipaigaks, aga piisavalt suur, et sinna näiteks kontorinurk teha.

See uks koridori lõpus läheb vannituppa, vasakul on lisaruumi uks, paremal on tagumine uks suurema magamistoa ja esimene väiksema magamistoa oma. Enne magamistube läheb paremale koridorijupp, mis viib välisukseni ja koridori teises otsas, pildistaja nö selja taga on suur köök-elutuba – vasakul köögi, paremal elutoa pool.

All paremas nurgas on söögilaud, mis järgmise pildi peal täies ulatuses näha – ma alguses tükk aega mõtlesin, miks pagana päralt osa põrandast teistsugune on 😀

Selline dušinurk on mu meelest hullult mugav – lihtsalt astu sisse ja tõmba kardin ette. Mulle ei meeldi kabiinid üldse ja vanni duši alla ronida on ka tüütum. Laste jaoks oleks vann muidugi hea olnud, aga eks ostame mingisuguse lastevanni või hakkavad ka duši all hullama 😛

Mööblit korteris praktiliselt ei ole, pole ka pesumasinat ega külmkappi. Õnneks antakse mööblit ja kodutehnikat päris palju tasuta ära, nii et ostma tõenäoliselt suurt midagi ei pea, ainult kuulutusi vaatama ja ise ära tooma. Transpordiprobleemi ka õnneks pole, Külli mehel on buss olemas. Super! Mõned asjad tuleb kindlasti osta ka, aga Külli rääkis, et Bergenis on väga mõnusaid poode, kust saab kõiksugu kasutatud kraami, nii et väga kalliks sisustamine minna ei tohiks.

Oh, ma olen nii elevil! Lootsin alguses, et saame ehk juba 26. okt lennata, sest 25. okt on viimane hambaarsti aeg, 26. okt on lennupiletid odavad ja see korter on ju nagunii tühi, aga hetkel tundub, et lendame siiski 1. või 2. novembril. No eks näis.

Ei jõua ära oodata!

Rekord ületatud

Tänane arve oli €137 😀 Terve suu tehti süste täis ja siis parandati ära viis auku neljas hambas… Võimas. Ja kuna suu juba tuim oli, eemaldati lõpetuseks hambakivi ka ära.

See poolkrooni värk jääb suvesse ja õnneks kolmandat juurekanalit ei pea praegu üldse tegema, piisavat silma peal hoidmisest, ehk ei olegi vaja ümber teha. Nädala pärast tõmmatakse tarkusehambad välja, kahe nädala pärast on soodapesu ja siis ongi kõik.

Täna sain kaasa hambapasta tundlikele hammastele ja ostsin suuvee igemepõletiku jaoks – seda tohib ainult kümme päeva kasutada ja pidavat hambaid natuke pigmenteerima, nii et praegu olevat hea aeg kuur ära teha, soodapesu teeb siis hiljem kõik kenasti puhtaks.

Küsisin, kas mul mõni terve hammas üldse ka on 😀 All oli kümme tükki ja üleval üks 😛 Ja kehvad hambad ei pidavat mul ka olema, lihtsalt sellepärast tulevad kogu aeg hambavahedesse uuesti augud, et ma hambaniiti ei kasuta.

Hambavaheharjad olevat arsti sõnul neile, kel hambavahed suured ning mina peaks kindlasti just niiti kasutama. Küsisin arvamust tavaline vs elektrihambahari (no ma eile lugesin jälle netist ja siin näiteks soovitatakse just tavalist) – ta ütles, et eriti vahet pole, aga pesemise tehnika on erinev ja elektrihambaharjaga läheb kauem aega. Kui tavalise harjaga tuleb pesta 45-kraadise nurga all, siis elektrihambaharjaga 90 kraadi ja seda ei liiguta edasi-tagasi, vaid lihtsalt järjest mööda hambaid. Aga kui selles lingitud artiklis öeldi, et ainult soft hambaharju peaks kasutama (ja see on mujaltki meelde jäänud), siis minu arst arvas, et ma peaks ehk softi asemel mediumi võtma, kuna hambapinnad on puhtad ja probleem just igemete piiril oleva alaga.

Ma mõtlen, et ma katsetan nüüd. Kasutan esialgu edasi oma soft hambaharja, aga katsun olla harjamisel eriti hoolas ja igal õhtul kasutan korralikult niiti ka. Ja vaatame siis suvel, mis seis on. Kui ikka kehv, võtan mediumi või elektrihambaharja.

No igatahes, ma olen ikka ääretult tänulik, et see hammas mul valutama hakkas ja ma selle arsti juurde sattusin. Muidu oleks kõigi oma põletike ja aukudega läinud Norrasse õndsas teadmises, et kõik on korras. Ja Norras, rääkis mu hambaarst, maksis üks tema patsient ainult läbivaatuse ja antibiootikumide kirjutamise eest €100 ning kolme kanaliga juureravi vms maksvat €1000 kandis, siin on 10x odavam 🙂 Täna parandades kommenteeris ta mingi augu kohta, et see oleks mul raudselt varsti valutama hakanud ja tarkusehammastes, tuli välja, on suisa mõlemas augud. Ja ühte oligi varem parandatud kah, mis oli arsti sõnul täielik mõttetus, kohe oleks tulnud välja tõmmata. Vaat siis.

Ka poleks ma suure tõenäosusega viitsinud eriti niiti kasutada, aga pärast tänast jutuajamist kuidagi tõesti adusin esimest korda, et tuleb ikka laiskusest üle saada. Nii et… Edasi tervemate hammaste nimel, jah 😀 Ja nii saigi kurbusest rõõm – NÜÜD saab küll kõik korralikult korda ja hügieeniharjumuste muutmise vajalikkus jõudis ka lõpuks lõplikult kohale.

Täiesti uskumatu

Nii palju siis sellest viimasest rõõmuhõiskest. Nüüd võin teistel põhjustel rõõmust hõisata ja sellest tulenevalt pean nädala lõpuks ikkagi ema juurde kolima.

Igal asjal omad head ja halvad küljed… Aga pikemas perspektiivis on see kohe kindlasti kõige parem.

Nüüd ma siis muudkui palvetan, et võimalikult kiiresti Norrasse saaks. Aga nojah, ega enne novembri algust kindlasti välja ei mängi. Plika sünnipäev on endiselt mõtteline täheaeg 🙂

Kergendus

Sain just teada, et ma ei peagi praegu välja kolima. Saan elada kodus vähemalt kuu lõpuni, võib-olla kauemgi. Muidugi kaasnevad sellega ka teatud probleemid, aga olen kindel, et need leiavad suurepärase lahenduse.

Jess! MA SAAN VEEL KODUS OLLA! Võrratu!

Uus rekord

Tänane hambaarsti arve oli €134 (ja krediitkaart on nüüd nullis ning mul pole õrna aimugi, kuidas ma homme maksan, sest tavaline arve on ka peaaegu tühi). Siiani on suurim arve ühe visiidi eest olnud €52.

Ja kõige kurvem on see, et ma maksin täna teist (kui mitte kolmandat?) korda asja eest, mis oli varem lihtsalt halvasti tehtud.

Ma hakkasin hambaarstil käima 2011 jaanuaris. Oli küllaga auke, lisaks lasin “ümber teha” kõik neli esihammast, selle käigus kahte surnud hammast valgendati ja tulemus sai igati kena. Kaheksa visiiti hambaarsti ning kaks hügienisti juurde, €331 võrra vaesem ning mais 2011 lahkusin arsti juurest teadmisega, et kõik mu hambad on suurepärases korras.

Neli kuud hiljem – septembri lõpus – hakkas üks hiljuti “ümber tehtud” esihammastest valutama. Panin oma arstile aja, aga ooteaeg oli ligi nädal. Kannatasin mitu päeva, läksin lõpuks esmaabisse, edasi ravisin oma arsti juures. Suretas selle hamba, lisaks mõned uued augud mujal. Kuus visiiti hambaarsti ning üks hügienisti juurde, €137 võrra vaesem ja detsembri alguseks oli kõik väidetavalt taas korras. Kusjuures siis arst ka ütles, et kui hammas peaks nüüd veel valutama hakkama, siis aitab vaid tipuravi, mida tema ei tee ning mille jaoks peaksin nagunii hambapolikliinikusse minema.

Järgmine hambaarstiaeg sai pandud pool aastat hiljem, selle aasta juunis. Kusjuures miks – sest tundsin, et toosama esihammas tuikab. Tuikamine andis järele ja arst tuletas meelde, et tema nagunii enam selle hambaga teha ei saa. Mõned augud olid, need parandas ära. Kaks visiit hambaarsti ja üks hügienisti juurde, €99 võrra vaesem ja minul kindel teadmine, et nüüd võin rahus Norrasse kolida.

Tuikamine andis ennast aeg-ajalt ikka tunda, aga oli alati vähene ja kadus iseeenesest. Kuni ma nüüd eelmisel neljapäeval tugevama valuga ärkasin ja taas esmaabis lõpetasin. Kus mulle öeldi, et juurekanal pole lõpuni täidetud, seda pole korralikult puhastatud ja otse loomulikult tuleb põletik sel juhul tagasi.

Sellel arstil, kelle juurde nüüd sattusin, olid esimesed vabad ajad alles novembris, aga mind pandi ootejärjekorda selleks puhuks, kui keegi aja ära ütleb ja õnnestuski juba tänaseks aeg saada (kusjuures homseks teine veel). Kahel kõrvuti asuval esihambal tehti juurekanalid lahti, puhastati mingi kange lahusega, mis haises nagu ujula, kloor vms äkki (seda polnud kohe kindlasti varem tehtud, sest mind pole varem niiviisi kinni kaetud) ja täideti kanalid korralikult ära. Üks tuimestussüst, kaks pilti, lõpuks veel panoraampilt… Nii see €134 arve tuligi.

Ja mis kõige “toredam” – mul on neli auku. Pluss kolmas esihammas tuleks ka sarnaselt kahele tänasele uuesti teha. Pluss hambad on jälle mustad ja igemed põletikus, ehkki hügienisti juures käisin viimati ka suvel ja põletikku olen korduvalt ravinud. Ju ma siis ei pese ikka piisavalt hoolikalt ja olgem ausad, suurem asi niidikasutaja tõesti pole. Aga kas tõesti ongi normaalne, et pärast juunikuist hügienistikülastust öeldakse juba oktoobris, et vaja soodapesu teha? Ma ju ikkagi pesen hambaid igal hommikul ja õhtul, enda meelest korralikult…

Ahjaa, lisaks neljale ülalmainitule on tarkusehambas suur auk. Alumised on ammu välja tõmmatud ja sama oli plaanis ka ülemistega. Kuna need aga valu ei teinud (vastupidiselt alumistele, mis aeg-ajalt “kasvasid” vms) ja olin vist toona Londonisse kolimas, jäid alles. Kusjuures arsti juures käies ma miski hetk isegi küsisin, kas ei peaks neid välja tõmbama. Kui ma ei eksi, siis vähemalt ühte neist isegi parandati! Mis on tagantjärele mõeldes täiesti mõttetu, sama raha oleks võinud välja tõmbamise eest maksta. Praegune arst ütles, et muidugi tuleb mõlemad välja tõmmata ja kui ta järgmine nädal esmaabis on, siis teeb selle ka ära.

Ühesõnaga… Ma olen natuke kurb ja natuke hämmingus. Mulle tõesti meeldis mu eelmine arst ja nüüd tundub, et ta pani nii mõnegi asjaga puusse. Aga noh… Vähemalt juhtus see kõik enne Norrasse kolimist. Vähemalt õnnestus mul kiiresti ajad saada. Vähemalt saab NÜÜD kõik korda. Aga need summad… Kosmilised. Eelmise aasta alguses nelja kuuga €331, eelmise aasta lõpus kahe kuuga €137, sel suvel kuu ajaga €99, eelmise nädala €26 esmaabis + tänane €134 + edasiste visiitide käigus veel soodapesu + nelja augu parandus + kahe hamba välja tõmbamine + veel üks juurekanal.

Ja tuleb meelde, et mingi alumise purihamba kohta vist räägiti täna, et täidis on liiga suur ja see hammas tuleks üles ehitada… Poolkrooniga? Või midagi sellist. Seda vist praegu ei pea tegema, aga ta soovitas ära teha, kui järgmine kord Eestis olen.

Mis seal ikka… Peaasi, et kõik korda saaks.

Scroll to Top