2012 – Page 19 – Tikri blogi

Mälestused hambaarstist

19/10/2012 / hambaarst / 11 Comments

Õeke küsis eelmise postituse kommentaarides, kas mul on ikka meeles, kuidas ma kunagi hambaarsti kartsin ja seal suud lahti tegemast keeldusin. Mõtlesin, et võiks oma loo siia kirja panna.

Ise mäletasin tegelikult ainult seda, et väiksena olid halvad kogemused, mistõttu lihtsalt keeldusin hambaarsti juurde minemast, kuni ükskord kaheksandas klassis vms ema mulle kaua ihaldatud elektronmängu lubas (mäletate, selline piklik ja hall, seal oli tetris ja muud mängud ka). Kui ma nüüd ema käest üle küsisin, siis tuli välja, et mäletasin vist natuke valesti.

Kunagi eelkooliealisena (viiesena vms) olin ema viinud mu ühe väidetavalt väga hea laste hambaarsti juurde. Too oli lubanud, et ainult vaatab, aga hakanud kohe puurima ja minu usaldus kadus. Ema viis mu teine kord veel arsti juurde, kus ma ka kartsin ja ei tahtnud suud lahti teha, siis oli tulnud kõrvaltoast ortodont ja öelnud, et sellistele lastele tuleks vitsa anda. Ja sellest ajast saadik ma keeldusin hambaarsti juurde minemast 😀

Mingi hetk olevat ema mind veel ühe arsti juurde viinud, kes lubas, et ei tee midagi ja ei teinud ka. Siinkohal lähevadki meie mälestused lahku, sest minu mäletamist mööda sain elektronmängu siis, kui lõpuks päriselt hambad korda teha lasin, aga ema meelest ainuüksi suu lahti tegemise eest. Igatahes oli too arst Kalmer Lepik – vaat siis, mina ei teadnudki, pärast ülikooli läksin ise tema juurde, sest soovitati, äkki mu alateadvus ka mäletas, et hea arst.

Igatahes olevat ema mu pärast seda käiku lihtsalt rahule jätnud ja lasknud mul ise otsustada, millal ma tahan arstile minna. Ja läksin ma vist lõpuks siis, kui hambad valutama hakkasid 😀 Selleks ajaks olid mul ka kõik esihambad katki… Kui need korda sain, oli üks teistest tunduvalt tumedam ja teine natuke tumedam. Ja nii ma siis oma koledate hammastega ringi käisingi, kuni lõpuks eelmise aasta alguses sisemise valgendamisega pildi kenamaks sain.

Loo moraal – valige hoolega, millise arsti juurde te oma väikesed lapsed viite. Tänapäeval on muidugi asi tunduvalt parem ja ma usun, et on küllaga arste, kes oskavad lastesse piisava mängulisusega suhtuda. Õnneks pole lastel ju alguses enamasti midagi teha vaja, lihtsalt kontrollida. Minu Plikal oli küll hambaarstil huvitav – vaatas, kuidas minul ja Abikaasal parandati, hiljem küll häbenes, aga sai tooliga sõita ja lasi oma suhu ka vaadata.

Mina kartsin väiksena ikka meeletult valu tegemist ja mind päästsid valuvaigistavad süstid – minu lapsepõlves neid ju ei tehtud, aga põhikooli ajal juba küll. Muidugi on süsti torge ka ebameeldiv, aga minu jaoks täiesti nohu – pärast süsti on õnnis teadmine, et tehku nad, mis tahavad, mina ei tunne midagi.

Kuna ma olen pidanud üpris palju hambaarsti juures käima ja olen sattunud toredate arstide juurde, on aja jooksul hirm täiesti kadunud.

Nii et jah, igasuguse meditsiiniteema mõttes on hea elada tänapäeval või mis 🙂 Ma loodan, et mul õnnestub oma lapsed üles kasvatada nii, et hambaarsti hirmu üldse ei tekigi. Siiani on õnnestunud, aga nad on alles väikesed ka.

Miks teie hambaarsti kardate?

Tarkus läinud nagu niuhti!

18/10/2012 / hambaarst, rõõm / 10 Comments

Läksin täna hommikul kella kaheksaks kenasti hambaarsti juurde. Hädalised polnud veel järjekorda jõudnud, sain kohe sisse. Esimene tarkusehammas tuli lupsti välja, teine oli natuke jonnakam – no ma saan tast aru kah, viimane vapper, pidi ju endast parima andma. Lõpuks pidi siiski alla vanduma.

Arstilt sain kiita kah. Vaatas mu igemeid ja ütles, et näevad palju paremad välja. Ma ütlesin, et olen viimasest visiidist saadik igal õhtul hambaniiti kasutanud. Ütles, et vahe on silmaga näha, nüüd ei saa arugi, et oleks põletik – küll on tore, et mõned patsiendid ka kuulavad, mida ta räägib 😀

Kui ma enne hinna kohta küsisin, siis öeldi, et max €58, aga läks kõigest €42. Minu praeguse rahalise seisu juures on see SUUR vahe. Pean minema just täna pakke saatma ja nüüd on selleks veidi rohkem ressurssi. Pangaarve on nimelt tänu õppelaenule €16 miinuses ja ootab Abikaasa palgalaevukest (lennupiletid said ka eile sõbranna krediitkaardi abiga ostetud). Loodetavasti jõuab laevuke enne järgmist kolmapäeva kohale, sest viimaseks hambaarstiks mõeldud raha läheb täna turvatoolide postitamisele.

Küll on tore, et tänapäeval see hammaste parandus ja välja tõmbamine nii valutuks tehtud on. Süstid on absoluutne käkitegu! Ma ei saaks öelda, et hambaarst just mu maailma lemmikuim koht on, aga igal juhul ma ei karda enam põrmugi. Kui, siis ainult arveid 😀

Piletid ostetud!

17/10/2012 / kolimised, norra, rõõm / 10 Comments

Abikaasa käis täna lepingule alla kirjutamas. Küsimuse peale, kas me võime varem sisse kolida, vastati, et kasvõi homme. Ja raha selle kuu lõpu eest ei taheta 🙂 Ja – mis kõige olulisem – neil on 25MB internet, mida meiega tasuta jagavad 😀 Nii et üürile lisandub ainult elekter, mis pidavat Norras odav olema. Superluks.

Nüüd on vaja kiiremas korras saada voodid või vähemalt madratsid, külmkapp ning pesumasin. Pingereas järgmised asjad on toolid söögilaua juurde 😀 Mõlemas magamistoas on kapid olemas, nii et hädavajalikku nagu rohkem polegi, muu sisustusega kannatab vabalt seni, kuni kohal oleme. Nõudepesumasina auk olevat köögimööblis, nii et see tuleks ka leida, muidu on kole. Värskendan muudkui tasuta ära antavate asjade lehte ja loodan, et ehk näkkab.

Et kõik nii tore ei oleks, sain teada, et AirBalticul pole võimalust võtta lastetarbeid kaasa lisaks pagasile fikseeritud tasu eest. Kui laps on kaks täis, siis on pilet täishinnaga ja kui soov kaasa võtta käru või turvatool, saab selle panna registreeritud pagasisse. Kuna mul on aga vaja kogu registreeritud pagas elamiseks vajalikke asju täis toppida, peab toolid postiga saatma. Panen homme teele ja loodan, et jõuavad õigeks ajaks kohale. Selles mõttes ongi parem, et siis ei pea hakkama neid lennujaamas turvakiletama ja hiljem koos pagasiga tarima ning autosse sobitama, Abikaasa saab selle varem rahulikult ära teha. Jõuame ju Norrasse meie aja järgi veidi enne keskööd, lapsed väsinud ja nii edasi.

Aga lendame juba järgmisel neljapäeval, 25. oktoobril. Veel täna päeval olid 26. oktoobri piletid odavamad, aga õhtuks olid kallimaks läinud, nii et hind oli mõlemal päeval sama. Ja kui sama, siis muidugi varem 🙂 Hambaarsti aeg on mul hoopis 24. okt, mäletasin ise valesti. Abikaasa emal on neljapäev vaba, nii et ta saab laenata Abikaasa õe auto, mis on suurem, kui tema või minu ema auto (nendesse punnidesse ei mahuks kogu pagas sisse) ning meid lennujaama ära viia.

Niisiis viimane nädal Eestis. Ja kohvrite ümber pakkimine – võeh, kuidas ma seda ei oota.

Küll saame hakkama. Alati oleme saanud 😛

PS. Keegi mu käru ei taha osta? MacLaren Techno XLR, sinist värvi, seda peapehmenduse osa pole ja vihmakilet ka mitte (universaalsed ajavad asja ära, meil läks katki), aga jalakott on küll, astmelaua võin soovi korral tasuta kaasa anda, hinnaks €100.

No kurja küll

14/10/2012 / kolimised, virin/urin / 1 Comment

Sain magama kell neli, ärkasin kell kümme, koristasin veel terve päeva ja jõudsin õhtul peale kuut lõpuks ema juurde. Ja kui ma olin siis lõpuks lapsed voodisse saanud ning tahtsin natuke hinge tõmmata ja arvutis mõnuleda, siis avastasin, et olin kogemata vale toitejuhtme kaasa võtnud.

Otse loomulikult olid ema majapidamise kahe läpaka juhtmed täpselt samasugused nagu see, mis mul siin on – peenikese auguga. Aga minu Dellil on suurem auk 🙁

Nüüd kasutan ema pisikest läpakat, millega ei saa isegi palle mängida, sest mäng on liiga vähe ekraanil näha 😀 Ja ei saa modelle ega filme vaadata, sest need on ju minu arvutis. Ega ma ju enne tähele ei pannud, et juhe vale, kui aku tühjenemise märguanne tuli ja ma juhet taha üritasin panna… Proovisin kähku paar osa modelle mälupulgale tõmmata, aga arvuti suri enne välja.

Õah. Kui lapsed jääks magama, siis ma läheks sinna tuppa ja oleks suures arvutis. Poiss vist magabki, aga Plika hüüdis miskit veel paar minutit tagasi…

Mh. Poolik olen ilma oma arvutita. Homme saan juhtme loodetavasti kätte. Aga HOMME on ju NII KAUGEL!

PS. Isegi blogi parooli pidin tükk aega meelde tuletama, oma arvutis on see ju automaatne ja olen nagunii kogu aeg sisse logitud 😀

Järjekordne kolimine

14/10/2012 / bubble witch saga, kodumajandus, kolimised, rõõm, virin/urin / 1 Comment

Uhh, milline päev! Huvitav, kas õnnestub kunagi kolida ka nii, et asjad saavad kokku pakitud loogiliselt ja korralikult ja rahulikult ja õigeaegselt… Ma lootsin, et seekord õnnestub, aga otse loomulikult ei läinud taas kord nii.

Ma lihtsalt ei suutnud ennast õigel ajal kokku võtta. Aega ju oli, aga kogu see värk oli nii… Kõikehõlmav 😀 Et oli raske kuskilt otsast pihta hakata. Vaimne tõrge. Osaliselt kindlasti ka laiskus. Aga siiski, ma lihtsalt ei tahtnud oma elamist kokku pakkida, viimse hetkeni.

Nii et põhimõtteliselt olin enne tänast teinud minimaalselt. Mingid kaugemad ettevalmistused ainult. Ja kogu elamine ühe päevaga kokku pakkida on ikka päris ränk.

Oleks, et saaks autoga kolida, eks. Aga ei, jälle lennuk ja selle pagasilimiidid 🙂 Nii veetsingi päeva palavikuliselt ringi tuulates ja sortides välja asju, mis tulevad Norrasse kaasa või jäävad ema juurde. Pakkisin need kuidagimoodi kokku ja õhtul peale kaheksat tuli sõbranna oma tuttavaga, kel furgoon ning aitas kõik ema juurde viia. Kui oleks pidanud seda tavaari ema autoga vedama, siis oleks vist küll viis korda sõitnud 🙂

Njaa… Pagas saab olema 3×20 + 3×8 kg ja noh, ütleme ausalt, ema juurde sai ikka rohkem asju kaasa võetud. Praegu viskasin nagunii üsna suvaliselt kottidesse, kõik tuleb ümber pakkida… Eks siis näis, palju veel maha jääb. Külli peaks novembri lõpus autoga tulema ja lubas minu asju ka tuua. Ma olen pähe võtnud, et kõik fotod, mis seintel, peavad Norrasse kaasa saama ja Iirise joonistatud lastetoa maal ka. Külli arvas, et mahutab need autosse küll. Nojaa, ja siis mul on veel seitse kotti lasteriideid 🙂 Neid, mis ootavad parajaks saamist. Ma loodan, et ta mulle need ka ära toob, sest kolme aasta jooksul lähevad kõik ju käiku. Ma tõesti ei tahaks oma hoolega kogutud varusid maha jätta, et koha pealt ostma hakata. Nojaa, oleks ju võimalus, et Külli tooks praegu ainult need, mis on lähiajal parajaks saamas ja veidi suuremad saaks keegi kunagi hiljem tuua. Aga need on mul kõik läbisegi ja ma ei jõua hakata veel suuruste järgi ka sortima… Loodame parimat.

Nüüd on juba sügav öö, olen tühjaks teinud lastetoa ja koridori, aga elutuba, köök ja magamistuba on kõik pooleli. Tuleb kõik asjad läbi vaadata ja ära paigutada. Elutoaga olen peaaegu ühel pool, köögikapid on tegelikult kõik läbi sorditud ja asjad ära pandud, aga musti nõusid ja suvalist kraami on kõik kohad täis. Magamistoas on kaos 😛 Seal on kõik need asjad, mis peab veel kuskile ära mahutama – teisel pool on ruumi laialt, aga seal ju ei köeta, nii et sinna ma riidest ja paberist asju niiskuse ja hallituse hirmus panna ei julge, neile peab siin sellise koha leidma, et uuele elanikule väga ette ei jääks.

Ja kell on nii palju ja ma olen nii väsinud ja kohutav kopp on ees 😛 Lapsed saatsin ema juurde, ise olen viimast ööd kodus, homme 11-12 paiku annan elamise üle.

Aga tundub, et ma täna valmis küll ei jõua, katsun homme kella peale ärgata ja jätkata… Või noh, ega ei juhtuks midagi ka siis, kui mina veel viimaseid asju kokku pakin samal ajal, kui uus elanik oma asju lahti.

Oeh. Oleks ma juba ometi Norras. Kolimine on nii tüütu.

Vähemalt suutsin ma just pallide päevataseme lõpuks ära teha – kell kolm tuleb ju uus ja oi seda häbi, kui oleks üks tegemata jäänud, siiani kõik tehtud 😀 No mul polnud täna üldse aega arvutis istuda, alles õhtul võtsin puhkehetke, aga kaheksa elu said kiirelt läbi ja… Nüüd, tund enne “tähtaega”, sai ikkagi tehtud ja suisa kolme tähekesega. Selle peale tulingi suurest rõõmust blogi kirjutama 😀

Aga ma nüüd katsun siiski natuke veel koristada, enne kui lõplikult ära vajun.